www.militaar.net

Oskab ehk keegi vastata,kuidas tegelikult toimus ihunuhtluse kui karistuse jagamine eesti mõisates?
Ilukirjandus nagu "Mahtra sõda"ja "Näkimadalad"annavad kohati üksteisele vastukäivaid kirjeldusi-kord pekstakse vastu selga,teinekord vastu tagumenti.
Seda ma juba tean,et nii sage ja massiline, nagu nimetatud raamatutes, ihunuhtluse kohaldamine ei olnud,ent kui seda tehti,siis kuidas?

Teine küsimus on ratastamise ehk rattale tõmbamise kohta.Eestikeelsed internetiallikad väidavad kõik ühest suust,et ohver seoti esmalt maapinnale kinni,timukas purustas rattaga(sic!)tema luud-liikmed ning seejärel seoti ta ise sama ratta külge verest nõrguma.Sama rääkis ka Ain Mäesalu raadios.
"Thjil Ulenspiegelis"ja ka mõnes muus allikas seotakse ohver esmalt rattale ning seejärel pekstakse rauast kangiga luud segamini.
Kumb see siis õige on ja kuidas sai timukas suure raske raudrattaga valitud liikmeid purustada,tehniliselt ebamugav tundub.

enamus keskaegseid hukkamisviise tunduvad ebamugavad. eks neid rohkem šõu kui efektiivsuse pärast tehitigi.

ja küllap oli ühel pool kombeks nii ja teisel pool jälle natuke teisiti.

http://www.medievality.com/the-wheel.html

Siin veel üks riistapuu mis annab tunnistust inimloomuse jäledusest: piinamispirn -
http://www.occasionalhell.com/infdevice ... %20Anguish

Tänud.
Tundub,et eestikeelsetel lehtedel levinud kirjeldus on Google Translatega väga vigaselt tõlgitud ja maaslamava ohvri liigeste purustamine toimus samuti siiski raudkangiga,mitte "rattaga".Ain Mäesalu saates"Eesti lugu"väitis,et timukas surus rattaga kehale(kuidas,oma keharaskusega kätega muljus või?)ning pärast vinnati ohver koos rattaga veel posti otsa ilmarahvale naeruks.Tundub ju tiba fantastiline
Ja ihunuhtlusega on segane lugu-Eduard Vilde kirjeldab karistamist ühessamas mõisatallis erinevalt,kord justnagu seljale(lohakas kündja),teisal tagumikule(Huntaugu Miina).Muudes ilukirjanduslikes allikates on samuti kord "peksasaanud selg",siis jälle"10 laksu peksa kasewitsaga"justnagu vastu tagumenti.Nuhtlemine pidi ju kuidagi reguleeritud olema(ma ei mõtle omavolilist talupoja surnukslöömist vikati või jalutuskepiga,vaid seaduslikku karistamist).
Ja ehk keegi siiski oskab vastata,millise seaduse alusel karistati Saaremaa mässus 1919 osalenud mehi(ja kahte naist)ihunuhtlusega?Kas see oli tsaariaegne seadus või sõjakohtu pretsedent?

Huntaugu Miinale anti tagumiku pihta, kuna see oli kergem karistus ja seda kohaldati naistele. Teemakohane leht: http://kaagil.tripod.com/vali3m1.htm
Ja veel: http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.ph ... Itemid=244
Eestis kehtisid Vabadussõja ajal kõik seadused Oktoobripöörde eelse seisuga, niipalju kui neid Eesti seadused ei olnud asendanud, ja ihunuhtlust vist neis enam ei olnud. Peksti lisaks Saaremaale ka mujal, näiteks tegi seda Kunda komandandikomando 1919 algul ja Virumaal Paasvere Kaitseliit korraldas korralikud peksutalgud "nagu mõisatallis". Selle viimase juhtumi peale andis Ülemjuhataja eraldi päevakäsu, kus keelas karmilt igasuguse ihunuhtluse.

Kas Te viimase näite all peate silmas "Rünga talli veresauna",mida on mainitud raamatus "Mets on vend"?
Sääl löödi ühel punasel vist koguni silm peast välja.

sadist kirjutas:Teine küsimus on ratastamise ehk rattale tõmbamise kohta.

Discovery World näitab just "Surmamasinaid". Seal on ratas pigem kaablirulli moodi ehk kaks ratast samatelgselt kõrvuti, ühendatud lippidega. Nende külge seoti siis piinatav/hukatav.

sadist kirjutas:Kas Te viimase näite all peate silmas "Rünga talli veresauna",mida on mainitud raamatus "Mets on vend"?
Sääl löödi ühel punasel vist koguni silm peast välja.

Ei, "Mets on vend" peaks rääkima hoopis Palmse vallast ja sealsest kandist.

1938a suvel allkirjastas Päts "Tööpõlgurite töölaagrite seaduse",mis lubas meessoost tõrkujate suhtes kasutada ihunuhtlust-kuni 25 hoopi vitsaga paljale ihule.Rahva seas sünnitanud säänse karistusmeetodi seadustamine suurt pahameelt.

Toetusin polpoli ettekannetele rahva meeleoludest.Aga eks arvati nii ja naa,nagu alati.

sadist kirjutas:Tänud.
Tundub,et eestikeelsetel lehtedel levinud kirjeldus on Google Translatega väga vigaselt tõlgitud ja maaslamava ohvri liigeste purustamine toimus samuti siiski raudkangiga,mitte "rattaga".Ain Mäesalu saates"Eesti lugu"väitis,et timukas surus rattaga kehale(kuidas,oma keharaskusega kätega muljus või?)ning pärast vinnati ohver koos rattaga veel posti otsa ilmarahvale naeruks.Tundub ju tiba fantastiline
Ja ihunuhtlusega on segane lugu-Eduard Vilde kirjeldab karistamist ühessamas mõisatallis erinevalt,kord justnagu seljale(lohakas kündja),teisal tagumikule(Huntaugu Miina).Muudes ilukirjanduslikes allikates on samuti kord "peksasaanud selg",siis jälle"10 laksu peksa kasewitsaga"justnagu vastu tagumenti.Nuhtlemine pidi ju kuidagi reguleeritud olema(ma ei mõtle omavolilist talupoja surnukslöömist vikati või jalutuskepiga,vaid seaduslikku karistamist).
Ja ehk keegi siiski oskab vastata,millise seaduse alusel karistati Saaremaa mässus 1919 osalenud mehi(ja kahte naist)ihunuhtlusega?Kas see oli tsaariaegne seadus või sõjakohtu pretsedent?

Suht mõttetu on otsida mingit "rattale tõmbamise standardit".
Timukas oli keskajal eeskätt kunstnik kelle loomingulise töö edukuse parameetriks oli "klienti" suure kisa ja võimalikult koleda vaatepildi saatel maksimaalselt kaua meelemärkusel hoida. Eks igal mehel olid oma nipid ja igal kohal omad traditsioonid.
Noh, erandiks ehk kroonitud pead, millede patustest kehadest eraldamiseks oli enamasti üks kindel moodus

Üldine rattapraktika oli siiski vist Euroopa keskaegsetes linnades sarnane. Välja nägi umbes nii http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5llam%C3%A4gi Kaldun siiski arvama, et tegelikult oli ratas rummupidi posti otsas nagu kurepesa ja inimese (eelnevalt purustatud, et liiga mõnus ei oleks) jäsemed tolknesid üle ääre. Aga võibolla purustati jäsemed ka selleks, et surm kiiremini saabuks - nagu Jeesusel.

Filmist "The Mill and the Cross":
http://1.bp.blogspot.com/-xXTBzV6TUMs/T ... ke+018.JPG

Jaanus2 kirjutas:Aga võibolla purustati jäsemed ka selleks, et surm kiiremini saabuks - nagu Jeesusel.

ristilöömisel oli jalaluude purustamine halastus seetõttu, et purustatud jalaluudega inimene ei suutnud käsipidi rippudes korralikult hingata. keharaskus tõmbas kopsud koomale. tervete jalgadega oleks keha toetatud ja saadud normaalselt hingata ent see oleks surma saabumist teinekord mitmeid päevi edasi lükanud. kui jalaluud purustati, vajus keha alla, surus kopsud kokku ja ristilöödu suri mõne tunni jooksul.

rattal ei omanud luude purustamine sellist toimet. eks murtude luudega inimene suri sealgi kiiremini aga muudel põhjustel ja ratta puhul teenis luude murdmine erinevalt ristist siiski otseselt piinamise eesmärki.

Mul oleks veel üks veidi kohtlane küsimus termini "vitsapaar"kohta.Et kui näituseks kurjategijale mõisteti 5 paari vitsu,siis mitu hoopi ta reaalselt sai?Metssea osundatud lehel väidetakse,et iga vitsapaar pidas vastu kolm hoopi,siis võeti uus,seega 5paari oleks agu 15 hoopi.Ajakirjas "Tuna"ühes uurimuses vallasemade karistamisest jälle öeldi,et "üks paar vitsu"tähendab ühte hoopi.
See vitsakimbu purunemne peale kolme lööki tundub suht kahtlane jutt,peaks ikka kauem vastu pidama