www.militaar.net

Sõtke linnus võib olla muinaseestlaste observatoorium
Alo Lõhmus, Maaleht

Ajaloohuviline Valdo Praust avastas, et Märjamaa lähedal asuv Sõtke muinaslinnus ehk Sõtküla Kantsimägi on erinevalt teistest korrapärase ringi kujuline, ning oletab, et tegu võib olla muinaseestlaste observatooriumi või kultusobjektiga.

Avastuse tegi Praust juhuslikult, vaadates enne Märjamaa kodulookonverentsile esinema minekut sealseid tähtsamaid ajaloolisi paiku maa-ameti kaardirakendusega, muu hulgas uudse LIDARi kõrgusmudeli abil, mis võimaldab täpselt kuvada maapinna reljeefi.

“Olin rabatud − muinaslinnuseks peetav ringvall on täiesti veatult korrapärane ring läbimõõduga 77−78 meetrit. Olles ka kõiki muid muinaslinnuseid samade vahenditega vaadanud, julgen öelda, et see on Eestis täiesti ainulaadne – kõikide ülejäänute põhiplaan on ebakorrapärane,” ütleb Praust.

Kuna kaitseehitise juures geomeetrilise täpsuse vajadus puudub, on Prausti meelest loogiline, et tegu on olnud kas muinasaegse kultuskoha või koguni observatooriumiga.

Ringile lisatud rajatised võimaldasid päikesepaistelise päevaga üsnagi täpselt saada teada, millal on õige aeg külvata või teha muid tegevusi.

“Tegu võiks olla objektiga, mille tuntuim esindaja on Stonehenge Inglismaal,” oletab Praust.

1982. aastal välja antud “Eesti esiajalugu” ütleb, et vähe uuritud Sõtküla Kantsimägi võib kuuluda keskmisse rauaaega ning on ovaalse põhiplaaniga.

Nagu näha, on arheoloogid Sõtke linnust seni ekslikult pidanud ovaalse põhiplaaniga ehitiseks. “Kohapeal käies ei näe struktuuri regulaarsuse osas eriti midagi, eriti kui piirkond on võsastunud ning täppisgeodeetilisi mõõtmisi ei tehta,” ütles Praust.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=65748110

Kaasfoorumlasest Valdole siinkohal südamlikud õnnitlused! Tundes natuke Eesti arheoloogilist konteksti, võib avastust liialdamata nimetada põrutavaks.

??????

ei saa mainimata jätta, et paari arvutiprogrammi abil teha järeldusi Stonehenge sarnase asja olemasolust Eestis... No see on ikka tase. Või ei ole?

pühadevahe kirjutas:Kuna kaitseehitise juures geomeetrilise täpsuse vajadus puudub, on Prausti meelest loogiline, et tegu on olnud kas muinasaegse kultuskoha või koguni observatooriumiga.

Tikke ei ole - järelikult pederast!

Oleneb, mida mõelda "Stonehenge'i sarnase asja" all. Stonehenge'iga mingitpidi võrreldavaid rajatisi, mida on peetud muuseas muinasobservatooriumideks, leidub Briti saartel ja mujalgi Euroopas väga erinevas suuruses ja monumentaalsusastmes. Ei pea sugugi olema tegemist tohutute püstiaetud kiviplokkidega. Stonehenge'i väiksemateks vendadeks on loetud ka objekte, mis koosnevad muldvallist, kraavist ja puitpostidest (tuvastatud postiaukude järgi).

Aga unustage see Stonehenge. On teil üldse aimu, kui erandlik on sellises mõõtkavas korrapäraselt geomeetrilise kujuga rajatis siinkandis muinasajal? Ma arvan, pole suur liialdus öelda, et see avastus tähendab uut kvaliteeti Eesti muistsete asukate kultuuritaseme hindamisel. Kas pidada teda observatooriumiks või millekski muuks, kas tuua võrdlusi Stonehenge'iga või mitte – kõik see on vähemalt esialgu teisejärguline.

...ringvall on täiesti veatult korrapärane...

Täiendage-parandage mind, kuid kas sarnaseid pole Läänemere ümbruses rohkem ühtegi?

Olen küll vast paarkümmend aastat sellest valdkonnast eemal olnud, kuid ... kas Taanis või Rootsis peaks analoogseid leiduma... ja mälu järgi ka suuremaid... Aga võin ka millegagi sassi ajada...

Mingisuguseks imeasjaks seda pidada - no pisut ülepakutud... Järjekordne Tuula tuutulus?

terv
o

Taanis on viis või kuus viikingiaegset ringvall-linnust, mis kõik dateeritakse 10. sajandi lõppu ja seostatakse kuningas Svein Harkhabemega. Olevat mingid garnisonilinnused, või selline on vähemalt kõige levinum tõlgendus. Kõige suurema läbimõõt on 240 m, teistel jääb 120-130 m kanti. Ja tõesti, need on ka kõik hästi korrapärased, nagu sirkliga tõmmatud. Mis veel huvitav, ehitamisel on mõõtühikuna kasutatud rooma jalga. Lähtuvalt nimetatud näitajatest peetakse neid Taani kontekstis erandlikeks objektideks.

Rootsis on päris mitu ringvalli Ölandil, kõige tuntum üleni läbi kaevatud ja osaliselt rekonstrueeritud Eketorp. Kasutusaeg jääb enamikul esimese aastatuhande keskpaika, aga näiteks Eketorp võeti pärast seda uuesti kasutusele 11. sajandil. Aga need Ölandi ringvallid pole minu teada sugugi nii regulaarse kujuga.

Ülalmainitud rajatisi peetakse kaitseehitisteks, samas Sõtke valli mõõtmed näivad olevat selleks liiga tagasihoidlikud. Kui regulaarne kuju kõrvale jätta, siis muude tunnuste põhjal paigutaksin ta Lääne-Eesti ja Saarema varaste ringvallide konteksti. Need dateeritakse meil praegu ajaarvamise ümbrusse ja peetakse pigem kultus- kui kaitserajatisteks.

Dateerivate leidude ilmnemiseni jäävad kõik pakkumised muidugi hüpoteetiliseks. Ainult et – püüdes paigutada Sõtke rajatist näiteks kesk- või uusaega, siis millised oleksid analoogid-eeskujud? Ja mis otstarve?

valli kõrgust näitab ca 0,5 m. selliseid ringvall-linnuseid on mujal ainult et mitte ringjoone kujulisi...

Oeh...
Evald üksnes muigaks oma hääletut muiet kahe viimase postituse peale ja vahest isegi noogutaks kergelt peaga osalise nõusoleku märgiks...

Ülalmainitud rajatisi peetakse kaitseehitisteks, samas Sõtke valli mõõtmed näivad olevat selleks liiga tagasihoidlikud.

Tallinna linn ei saanud kah ühekorraga valmis...

No tunnistage nüüd ometi, et uitmõttena kõlbas arutada küll? Nagu ennist mainisin - minu teadmised on omandatud palju aega tagasi ja murumängud linnustel jäid nõuka aega...

terv
o

Ja tulebki kohe silme ette Taanlaste Aggersborg, seal on ka väga madal vall.
Lisaks asub Sõtke juhtumisi Taani võimu all olnud Eesti alal, õigemini isegi lausa selle ala piiril olulise tee ligidal
No miks mitte siis oletada...
No ehkki vasallilinnuse jaoks on see vist suurevõitu...

Pigem ikka mingi analoogia lähedal asuva ja ka peaaegu ringikujulise Varbolaga