trooja-soomes?

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Vasta
Kasutaja avatar
helmet-ss
Liige
Postitusi: 41
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:38
Kontakt:

trooja-soomes?

Postitus Postitas helmet-ss »

Mida arvata sellest versioonist?




Trooja sõda peeti Soomes
Tarmo Virki

Trooja vallutamisest rääkiv kreeka eepos "Ilias" ja lahingule järgnenud Odysseuse retkedest rääkiv "Odüsseia" leidsid aset Läänemerel ja Põhja-Euroopas.
Kõlab uskumatult, kuid Itaalia inseneri Felice Vinci (51) hinnangul on see ainus võimalus selgitada eeposte vasturääkivusi ja selgusetuid fakte.
Tõenäoliselt pimeda kreeka luuletaja Homerose 800 aastat e.m.a kirja pandud eeposte aluseks oli Trooja vallutamine umbes aastal 1200 e.m.a. Möödunud sajandil leidis sakslane Heinrich Schliemann Türgi rannikult muistse linna jäänused, mida peetakse tänapäeval Troojaks.
Oma elu eredaima päeva elas Vinci läbi ligikaudu kümne aasta eest, 1992. aasta juunis, kui ta oli just leidnud kaardilt Toija küla. Vinci ostis lennupileti Soome, üüris lennuväljalt auto ja sõitis Turu ja Helsingi vahel asuvat küla vaatama.
Teekond oli pettumus, tasasel maastikul oli Vinci lootust kaotamas, kuid külla jõudes tõusis meeleolu järsult. "See maastik oli nagu otse Homerose luulest," kinnitab ta.
Kõik klapib Homerose Troojaga: kaks jõge, millest üks muutub vahepeal järveks, kolm küngast ­ vaid jõe suue on tänaseks 20 kilomeetri kaugusel, aga maapinna jätkuv tõus Lõuna-Soomes rohkem kui 3000 aasta jooksul tähendab seda, et tänane Toija on võinud olla omal ajal rannikulinn.
Lisaks leidub naabruses mitmeid kohanimesid, mis viitavad otseselt eeposes esinevatele Trooja liitlaste või vastaste nimedele.

Homerose geograafia sobib Läänemerele

Küsimusi sünnib eeposte ridadest palju. Miks Odysseus purjetab külmal merel lumesajus? Miks saared ei vasta Vahemere saartele? Miks meremehed näevad luikesid?
Vincil on kõigile sellistele küsimustele olemas lihtne vastus. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele polnud eeposte toimumiskoht Vahemeri, vaid hoopis Läänemeri.
"Juba kreeklased said omal ajal aru, et Homerose geograafia ei sobi Vahemerega kokku," tõdeb ta.
Vahemerele tüüpilisest päikesest ja kuumusest eepostes ei räägita, küll aga pidevast külmast. "See ei sobi Vahemerele," rõhutab Vinci.
Samuti oleks Vahemerel mõeldamatu öö läbi kestev lahing. Ööd on selleks lihtsalt liiga pimedad ­ küll aga oleks see mõeldav südasuvel meie laiuskraadidel.
Näiteks Odysseuse kodusaar Ithaka ja Peloponnesos ei sobi Vahemerele, kuid täpselt neile vastavad saared võib leida Taanist.
Ka kohanimed tõendavad Vinci teooriat. Kui oleks tegemist vaid mõne nimega, siis oleks tõestus napp, kuid ta on kindel, et sadadesse ulatuvad sarnased nimed kinnitavad teooriat.

Achilleus elas Eestis

Eestit ja Kreekat ei seo mitte ainult meie korvpallurid, kes on seal palli mängimas käinud, vaid Vinci teooria kohaselt ka ühine ajalugu. Trooja alla oleks laevad Kreeka poolelt jõudnud mõne hetkega, Eesti rannikult üle Soome lahe sõitmine võtaks eeposega võrreldes tunduvalt sobivama aja.
Tagasiteel Trooja alt peatus kreeklaste laevastik Chiose saarel, milleks on praegune Hiiumaa.
Trooja sõja tuntuima kangelase Achilleuse kodumaa, viljakate põldudega Phthia, paikneb Vinci hinnangul Eesti kagunurgas, ulatudes ka Pihkva taha Venemaale. Lõuna-Eesti kohanimedest seob Vinci Ahja Achilleusega ja Põlva tema isa nime Peleusega.

Teadlased Vinci tööd ei tunnusta

Enamik teadlastest näeb Vincit kui amatööri, kellele pole nende maailmas kohta. "Teadlased, kes ei ole nõus minu teooriaga, lihtsalt ignoreerivad seda," tõdeb ta.
Akadeemiline maailm on kahtlemata konservatiivne ja Vinci ideedest tagasihoidlikumaidki peetakse tihtilugu liiga uuenduslikeks. "Paljud teadlased on konservatiivid. Sellepärast on minu teooria endiselt vaid teooria," ütleb insener.
Teooria vajaks arheoloogilisi tõendeid, aga neid Vincil pakkuda ei ole. Tema meelest peaks kohanimede ja geograafia nii suure kokkusobivuse tõttu leiduma ka arheolooge, kes läheksid Toijast muinasaja jäänuseid otsima.
Lootust pole Felice Vinci aga kaotanud. "Nagu Max Planckil oli kombeks öelda: seda võetakse tõena, kui praegune sugupõlv on välja surnud," kinnitab ta.

Teooria sillaks põhja ja lõuna vahel

Kindlat infot selle kohta, millal tegelikult Trooja vallutati, pole. See võis juhtuda 1200 e.m.a, aga ka mõni tuhat aastat varem. Vinci hinnangul on müüdid juhtunust kulgenud Homeroseni koos siit lõuna poole kolinud rahvastega, kes lahkusid ilmastiku jahenemise tõttu.
Vinci arvates seoks sellise teooria levimine endisest tihedamalt kogu Euroopat. Euroopa ühtsuse aluseks ei oleks enam ainult majanduslikud huvid, vaid ka kultuuriline ühendus juba Homerose aegadest peale. "Sild lõuna ja põhja vahel võiks meie mandrile tagasi anda hullul möödunud sajandil kaotatud uhkuse ja tulevikulootuse," arvab ta.

Homeros endiselt udus

Sellal kui tavalised lapsed innustusid Miki-Hiirest ja teistest Disney tegelastest, seikles noor Felice Homerose kangelaste maailmas. Seitsmeaastasele Felicele andis õpetaja raamatu Trooja sõjast ja huvi "Iliase" ja "Odüsseia" sündmuste vastu on jätkunud varsti pool sajandit.
Teooria sai alguse 1992. aastal, kui Vinci luges Plutarchose kirjutist Odysseuse vangipõlvest Ogygia saarel. Plutarchose sõnul polnud saar mitte Vahemeres, vaid viie päeva teekonna kaugusel Briti saartest põhja poole. Selgelt oli tegemist ühega Fääri saartest.
Vinci jätkas kreeka mütoloogiaga seotud märkide otsimist Skandinaaviast, ennekõike põhjalikult piirkonna kaarte uurides. Kaardilt leidis ta ka Toija, mida kiirustas vaatama.
Eepostega seotud kahtlused ei seostu ainult sündmuste toimumiskohtadega.
Juba mitu sajandit on vaieldud ka selle üle, kas Homeros üldse on eeposed kirjutanud. Vinci tunnistab, et vaidlustes kindlat seisukohta moodustunud ei ole. "Homeros on endiselt udus. Kuid mina kinnitan, et see on Läänemere udu," tõdeb ta.
_________________
Ex-PVO
Uudistaja
Postitusi: 3
Liitunud: 31 Okt, 2005 3:21
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Ex-PVO »

Intrigeeriv teooria, pole midagi öelda!
KUID - pean Sind vist kurvastama järgmiste faktide osas.
A) Trooja linna ei vallutatud mitte 1, vaid 7 korda! Shilemann leidis tõepoolest Trooja varemed seal kus ta uskus neid asuvat; jättis aga märkimata selle " väikeses" detaili, et ta leidis korraga MITU Troojat!
Seletus : Muinas - Trooja ( kandis ta siis algupäraselt nime millist iganes) asus kaubateede ristumiskohas! / umb. praeg. Istanbuli lähedal.
Olex raske uskuda et tolleaegsed nii daakia ( kes valitsesid Kreekat ) kui Lähis- Ida hõimud ei oleks soovinud enda käes hoida niivõrd tähtsat teede ristumiskohta! ( sellest ka need 7 Troojat! !

B ) Pisut ka Homerosest : NB!!! mite kunagi elanud inimene!!
Sõna "homeros" on Vana - Kreeka aoidide koondnimi. Arvestades aoidide ranget väljaõpet & Kreeka hexameetri dogmaatilisi vorme, võin üpris kindlalt väita et esimene eepos on kreeklaste sõjakäikude KOONDARUANNE / SIISKI 10 A. PIIRAMIST & teine - järeleepos "Odysseus" - tundub pigem õigustusena sõjakäigu eest & kangelase heroiliseerimisega kaasaminekut ( kergema vastupanu tee? - näit. Perseus):
austusega
Kaleun
thor199
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 29 Nov, 2005 19:55
Kontakt:

Postitus Postitas thor199 »

Samas tasuks sellega seoses lugeda ka seda.
http://larko.21publish.com/Draakonitar/ ... 4vn9fb.htm

Seda juttu, et Skandinaavia on antiikkultuuris vägagi sees, räägitakse viimasel ajal juba üsna tihti.
Loomulikult ei taha senised "asupaigad" ja ende avastajad oma tõdedest loobuda, nii nagu Veltu näiteks ei loobu võitlusest hitleri vastu, olles selleks valmis hinge stalinile müüma.

Ehk siis küll see tõde selgub. Me ei suuda siin 60 aastat tagasi juhtunud ja dokementeeritud sündmusi selgeks rääkida, sellisel juhul väita tuhandeid aastaid vanade asjade kohta ,et NII ON on ülimalt arulage nagu samas ka uskuda iga uut teooriat.
Iga uue asja mahategemine on aga natuke selline kristluse propaganda moodi.
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Tux »

Tõesti ammu oleks aeg jälle üks kirgi küttev teema ülesse võtta.
Et siis teema täielikum oleks panen ülesse ka selle Trooja teooria autori enda kodulehekülje http://www.estovest.net/letture/homerbaltic.html
ja et intriig veel suurem oleks soovitan vaadata ka lehekülge http://www.bocksaga.de/ mis veelgi grandioossemalt meie muistset ajalugu käsitleb!
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist