www.militaar.net

Oleks teinegi küsimus,et miks ei tehta enam vanades maalinnustes väljakaevamisi.Kindlasti kusagil tehtakse aga minu arust ei ole juba ammu keegi kaarmal,põidel,valjalas,muhus uurimistõid tehtud.Kas puudub luba või on asi rahas.Muidu oleks päris hea tänapäeva tehnoloogiaga seal

Usun ,et huvi taha asi ei jää..piisavalt on selliseid linnuseid ,kus kunagi pole kaevatud.Pigem tööde mahu tõttu on asi kulukas...ja riigil pole kunagi teaduse jaoks raha jätkunud.Mujal maailmas on selliseid asju aegajalt sponsoreerinud ka rikkuritest sponsorid ja igasugu fondid.Ma ei oskagi praegu öelda kas meil selliseid on.Aga arvestades eesti rikkuri iseloomu ..ei usu mina ,et keegi tahab mullas tuhnimiseks pappi välja käia..liiatigi ,kui rikkulrile sealt midagi pudene! Kahju aga tõsi!

tõesti kahju sest kes teab mis kõike võiks sealt leida ja eesti ajalugu täiustada!

Ning miks ei ole püstitatud paljudesse linnustess mälestisi (selliseid nagu nt muhus) kas siis nendel pole õigust.Kuid ometi surid eestlastest kaitjad sammuti Eesti eest??

Maalinnused jagaks ehk maalinnadeks ja linnusteks ja mälestisi ei püstitata - nad lihtsalt on! Püstitada saab mälestusmärke, monumente, hauatähiseid jne.. Eelneval aastal tehti arheoloogilisi väljakaevamisi Vastseliina piiskopilinnusel, sooviga leida sealt muinaseestlaste kantsi jälgi, aga seekord paraku tulutult. Tore on näha inimeste sügavat huvi Eesti ajaloo vastu, kahjuks ei ole see huvi laienenud emakeele elementaarsele oskusele - see solvab mõneti

vabandan tõesti mõtlesin maalinnasi

minu arust ei ole juba ammu keegi kaarmal,põidel,valjalas,muhus uurimistõid tehtud.Kas puudub luba või on asi rahas.

Rahas ikke. Loaga pole probleemi - peale riigi palgal arheoloogide seda lihtsalt keegi ei saa.

Karuke kirjutas:

minu arust ei ole juba ammu keegi kaarmal,põidel,valjalas,muhus uurimistõid tehtud.Kas puudub luba või on asi rahas.

Rahas ikke. Loaga pole probleemi - peale riigi palgal arheoloogide seda lihtsalt keegi ei saa.

Mõni riigi arheoloog võiks näiteks hoolt kanda ja oma lõbuks oma vabast ajast kaevata soovivate vabatahtlike pealikuks asuda.

Mõni riigi arheoloog võiks näiteks hoolt kanda ja oma lõbuks oma vabast ajast kaevata soovivate vabatahtlike pealikuks asuda.

"Riigi" arheoloogid on vist ebatäpne, eks nad ole ikka peamiselt (aga mitte alati) teadusasutuste ja muuseumide juures ametis, mõned ka riigiametis, aga siis juba pigem ametnikud ja aktiivne teadustöö jääb aastate taha.
Kaevamiste kogumaksumusest on palgaraha vaid üks osa kuludest, nõuetekohase väliuurimise korrektseks lõpetamiseks tuleb leida vahendeid ka kameraaltöödele. Tasuta tööjõu kasutamist on peetud üldiselt vääraks, inimene peab töö eest saama palka. Lisaks vastutab arheoloog võetud ülesande lõpuleviimise eest ja meie kliimas suhteliselt lühikest kaevamisperioodi ei saa raisku lasta näiteks seepärast, et entusiastidel sai isu otsa, või tehti parem pakkumine. Talgukorras saab küll näiteks mõnda linnust võsast puhastada, aga ka siis tuleb vabatahtlikele korralik ninaesine garanteerida ja korralikud töövahendid anda.

Nende kaevamistega on üldse vägagi mitme otsaga asi.

Esiteks - loomulikult on uudishimu see, mis paneb seda tegema, samuti teadmistejanu muistse ajaloo järele, sest nagu teada, on kroonikad enne-1210-Eesti kohta ülinapid. Paljut huvitavatki ongi just maapõuest välja tulnud, millest ürikud vaikivad.

Teisalt - iga arheoloogiline kaevamine toob küll päevavalgele hulga esemeid ning fakte, kuid hävitab jäädavalt ajaloolise kultuurkihi. Tulevased uurijad saavad seda uurida vaid kaevamiste dokumentatsiooni ning ladudes olevate esemete põhjal, kultuurkiht sisaldab aga endas palju rohkem teavet.

Seda kõike muide valguses, et täppisteaduslikud meetodid arenevad pidevalt ning mida aega edasi, seda rohkem on neid aluseks võttes muistsest kultuurkihist võimalik välja lugeda. Võtame kasvõi dendrokronoloogilise meetodi, mis võimaldab aastaringide alusel palgi kasvamisaega määrata või radiosüsiniku meetodi, mis võimaldab dateeridsa igasuguse orgaanilise aine kihti. Veel 1930ndatel ei osatud kum,mastki meetodist undki näha ning tollastel kaevamistel mudrati ajaloolises kultuurkihid (nt hoonete põlemisl tekkinud söekorisondid) lihtsalt segamini. Ja palgijupoid visati tihti minema. Praegu saaks hinnata aga selle söekihi järgi hoonete ehitusaega ja/või palgi langetamisaastat.

Ehk siis - mida rohkem me kaevamisi ajas edasi lükkame, seda enam me seal peituvast teavet saame. Iseasi on see, kui poliitilistel põhjustel on vaja kaevamistega midagi tõestada. Näiteks kummutada baltisaksa ajaloolaste 19. sajandil levinud väide, et muistsed eestlased olid arenematud, nende kultuur oli madal, keerukamad esemed olid imporditud jt. Aga seda on juba tehtud ning praegu, taastatud EV tingimustes oleme me oma ajaloofaktid juba üsna õigeks seadnud!

Hetkel vähemalt poliitiline ja rahvuse huve teeniv ideoloogiline põhjus ei nõua kaevamiste kiirendamist... kuna EVl on kindel rahvusvaheline alus ning meie rahvuse ajalool kindel ja tõestatud seisukoht.

Tekkis küsimus ja kuskilt otsast ei leia infot, mingid pärandkultuuri-, ega muud rakendused vaikivad.
Valjala ligidal on imelik ringstruktuur; sarnane Päeldale.
Looduses suhteliselt märkamatu.
On ehk kellelgi mingit teadust jagada?

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_i ... 29.9804688

Küsi maaomanikult luba ja mine metalliotsijaga tuututama, anna meile ka teada mida leiad. Enne kontrolli et mingeid piiranguid maaalal ei ole.

Ee, ma loodan, et akf Needus on metalliotsija koolituse läbinud ja tal on otsinguvahendi kasutamise luba...? Kui ei, siis ei tohiks minna ka siis, kui piirangud puuduvad ja maaomanik nõus.

Juhin tähelepanu, et Needus ei tegele detektorismiga ja esivanemate pärandus tekitab temas austust.

Minu lugupidamine.

Kindlasti ei ole tundmatu isiku sellisele küsimusele õige vastata soovitusega detektor kätte võtta ja vaatama minna.