Ristisõdijate strateegia

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Yks »

Tallinnat ei ümbritsenud ühel tasandil liigniiske üksuine rannaniit. Sündmused toimusid kohas, kus asusid tollal Ülemiste turbaväljad ja liivaluited, Lasnamäe klint ning tänasel Olümpia hotelli alal (Mädajärve kõrgem põhjakallas) asunud männimets, milline on seal perioodiliselt põlenud 1038 kuni 1233 aastatel.
Meenutan ka, et tollane pinnase reljeef oli siinkandis orgude ja mägede rohke. Tõnismägi-Toompea moodustasid kõrge kaksikplatoo. Lasnamäe klindi ja mere vahele jääb aga Härjapea jõe org, Kalevi spordihalli kohal oli tollal järv, sealt edasi jäid klindi ja mere vahele liivakünkad ning liivane pinnas ulatus jõest lääne- ja loode suunas. Mädajärve loodekallas (Olümpia hotelli ja Kaasani kiriku poolene ala) tõusis pea 3 meetrit veepinnast ning teisest kaldast, moodustades järsult mõnesaja meetrise platoo (männimetsaga), mis Tõnismäe-Toompea suunas langes taas, nii et seal moodustus Tõnismäelt mere suunas kulgev sügav org, mille merepoolses otsas olid turbajärvekesed. Oru edelapoolses osas (umbes Inglise kolledži esine trollipeatus) asus Karjallikas.
Teine org sai alguse Tõnismäelt-Võllamäelt (Swedbanki peahoone), kus jõgi (hiljem oja) teise vett toova vooluna jooksis samuti sisse Mädajärve. Täna näete oru ühel kaldal erinevaid haiglakompleksi hooneid ja teisel pool "kerkib" Siselinna kalmistu alates väravatest...
Viimati muutis Yks, 30 Mär, 2015 15:28, muudetud 1 kord kokku.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Jaanus2 »

Lahing toimus siiski kusagil Toompea kalju läheduses ja meri oli seal siis hoopis lähemal kui praegu. Vahetu ümbrus pidi olema kindlasti lage, kui inimtekkelised rajatised välistada. Ainult teiselpool Toompead võis keegi olla ja sel puhul Rügeni Vitslav vist oligi ja jäi nii maameestel märkamata.
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Yks »

Sinu see küsimus ei käi ju konkreetselt lahingu toimumise vaid esialgse nö vägede dispositsiooni kohta
Mis varjas rünnatavate vaadet?
Ennem lahingut pidid erinevad meestesalgad (nii omad kui vaenlased) kuskil paiknema ja sellel puhul ei saa me rääkida lagedast puudeta ühetasandilisest platsist.

Toompea jalam(seal kus täna on ka pisut vanalinna) oli kõige eelduste järgi liigniiske ja üsnagi soine ala (kohati turbatiigid) sel ajal. Osa sellest kohast kasutati hiljem vanalinna lõunapoolsete vallikraavide süsteemide rajamisel ära.
Tallinna vanalinn paikneb madalikul, mis on poolkaarekujuliselt piiratud klindiastanguga, Toompea klindisaare ning liivaluidetega. Mattunud astang jookseb ka läbi vanalinna, umbes Pika täna kohalt, ning paljandub vanalinnast loodes taas Kalamajas.

Lyndanise lahingu käik on tegelikult üsnagi segane. Oletame, et eksisteeriski kokkuleppe kohalikega, kuid ikkagi tundub uskumatu taanlaste täielik ükskõiksus oma vägede julgeoleku suhtes, mis lubas neid rünnata (kui uskuda kroonikut) ootamatult viies kohas. Võimalik, et rünnati viies kohas (sõnaotseses mõttes ) laagris asunud taanlasi ja kuues koht jäi kas märkamata või ründamata. On üsna kahtlane, et taanlastel oli üks suur laager, mida rünnati viiest suunast ja siis oli veel üks väiksem laager vendidega. Pigem oli mitmeid laagreid.
Võimalik ka, et eestlaste väed asusid vähemalt osaliselt juba kohapeal ehk siis ka nemad olid laagris Rävala kaubitsemiskohas (Tõnismäe jalamil Liivalaia-Pärnu mnt ristmiku kandis) või selle lähedal. Paul Johansenist alates on aktsepteeritud tema teooriat, mille kohaselt vendide väesalk pidi olema laagris hilisema Mihkli nunnakloostri läheduses, kuhu keskajal püstitati Püha Ventseli kabel. No ma ei tea? Läti Henrik pakub ju vendide vägede asukoha suhtes iseloomuliku detaili, mis on ka puhtalt praktilise tähendusega ning seega tõenäoliselt ka tõsi. Nimelt olid tema järgi vendid laagris orus, mis jääb mäe ja mere vahele. Orgu me aga hilisema nunnakloostri alal ei leia! Org asub vanalinnast lõuna pool ja ma ülevaalpool kirjeldasin just teda ja tema paiknemist. Ta ei olnud kogu ulatuses märg ja vesine ning Karjaallikas teeb ta ka ideaalseks sõjaväelaagri kohaks. Sama kohaga klapib ka lahingu kirjeldus, mille kohaselt eestlased, kes olid taanlased juba põgenema löönud ja neid jälitasid, peatusid, kui nägid, et vendid on oma laagris võidukad. Taanlased põgenesid arvatavasti ju laevade suunas, mis nende hulka arvestades võisid olla eelkõige vanalinna-äärsel rannal või selle läheduses. Lõuna poolt tulles oli vanalinna ja nimetatud oru vahel aga liigniiske ala ning ligipääs hilisemassse vanalinna kulges piki Tõnismäe ja Toompea jalamit. Liikudes põgenevate taanlaste järel juba praeguse vanalinna alale ja avastades ootamatult vendid lõuna suunas oma selja taga (orus), leidsid eestlased end lõksust, mis võis olla hävitava lüüasaamise põhjuseks.
aest
Liige
Postitusi: 428
Liitunud: 30 Okt, 2011 18:12
Kontakt:

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas aest »

Mind alati pannud õlgu kehitama see et nimetet sõjaretke vaid taanlaste kallalekippumiseks Põhja Eesti aladele nimetatakse. Kas poleks õigem öelda et tegu taanlaste-slaavlaste ühisretkega?
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Yks »

Kas Saule lahing on sakslaste-eestlaste ühisretk ajaloo annaalides? Ma arvan, et kes tellib muusika (ja kolme piiskopi osalemine sõjaretkes on märkimisväärne suurus), see saab ka endanimelise lahinguretke :) Wizlausest poleks me võibolla midagi kuulnud, kui poleks olnud seda episoodi, mis sai kogu sõjaretke jaoks määravaks.
ElrikThunderson
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas ElrikThunderson »

Lindanise linnus ei pruukinud olla mitte lagunenud, vaid alamehitatud-vähevarustatud pika piiramise vastu. Ootamatult kaelasadanud väga suure jõuga ei tahetud kohe kakelda, vaid mängiti lolli ja teeseldi sõprust kuniks omad sõjamehed sai kokku kogutud. Või luhtusid sõbralikult alanud läbirääkimised. Või solvati kohalikke pealikke, kes otsustasid lõpuks jultunud võõrkaagid merre paisata. Või kuses purjus taani sõjasulane pühas hiies ja mõnede ülikute üleskutsetest hoolimata tormas verejanuline lihtsõdalaste mass hoolika luureta otse vaindlastele kõrri. Kui juba leiutamiseks läks, siis võib tuua mõtteid seinast-seina.

Viiest küljest kallale võiks aga minna siis kui taanlaste peavägi on mitte lihtsalt laagris, vaid laagris näiteks hiljem Tallinnaks nimetatud linna (tollal siis ametliku määratluse järgi aolinna) kesksel väljakul. Raekoja platsiks nimetatakse täna. Lihtsalt mõte...
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Jaanus2 »

Johansen väitis vist, et kabel ehitati mitte vendide laagrikohta, vaid lahingukohta, kus lahing võideti. Siis võiks see koht ju sobida. Ei tahaks kuidagi uskuda Henrikut sõnasõnalt, et Toompea linnus oli sel ajal maha jäetud ja sealt keegi kauplemiskohal ja sadamal silma peal ei pidanud ja maksu ei kogunud. See on lihtsalt niivõrd hea koht igat pidi! Varbolas nähti ehitamisega tohutult vaeva ja nii hea looduslik koht jäeti lihtsalt maha... Kui see nii tõesti oli, pidid kohalikud olema tõesti viimased jobud. Ja kus oli turuplats? Kas tõesti Swedpanga kandis?
Lahingu kirjeldusest tundub küll, et rünnak tuli täiesti ootamatult ja oldi kambas koos kuskil lagedal platsil muretult, piiskop ei jõudnud oma telgistki välja. Turuplatsil? Ma ei väida, et seal tingimata aolinn oli, aga mingid kauplemisega seotud sarad võisid ju olla, mis vaadet varjasid ja viis "tänavat" moodustasid.
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Yks »

Johanseni väidetud võib lugeda tema 2005.aastal taasilmunud 1936.aasta üllitise uustrükist.
Püha Ventsel ja Tallinna Mihkli kloostri asutamine. – Kaugete aegade sära. Koostanud Jüri Kivimäe. Lk. 139-145
Pole vaja oletada vaid piisab lugemisest. Vendide väesalk pidi olema laagris hilisema Mihkli nunnakloostri läheduses, kuhu keskajal püstitati Püha Ventseli kabel.

Tänase vanalinna alalt pole leitud midagi, mis lubab kindlas toonis väita, et seal ennem 1219.aastat püsivalt elati või toimetati. Muideks, arheoloogia ei luba sama väita ka Toompea kohta. Miskit sealt ülalt on leitud, kuid püsiasustusele ei viita miskit. Seega on väide, et eestlaste linnus just Toompeal asus üks suur ja kena oletus. Sama hästi ja veel paremini võis ta asuda hoopis Tõnismäel. Just Tõnismäe jalamil said kokku mitu teed. Just Tõnismäe jalamilt sai mööda väikest jõeteed ujutada kaubad kas Härjapea sadamasse või vastupidises suunas. Just Tõnismägi oma toonases olekus oleks, eestlaste linnuste eripärasid arvestades, traditsionaalne koht linnuse püstitamiseks. Muideks, 13.sajandi alguseks oli Tallinnaga seotud kaubitsemiskoht kindlasti oma best before juba ületanud. Ükskõik kus ta siis päriselus asetses. Mingil määral ta kindlasti tegutses, kuid mitte samaväärselt kui sajand tagasi.

Ühesõnaga, minu väide et eestlaste linnus võis hoopis olla Tõnismäel on sama hüpoteetiline kui Toompea väitmine sarnaseks kohaks, kuid samas on minu väitel palju rohkem kaudseid toetavaid argumente. Tõnismäe jalamil asus kindlasti sobiv kaubitsemiskoht kuna just siia jõudsid vähemalt kolm olulist teed, ning koha kõrvale jäi ida- ning kagupoolel paiknev ala*, mida veel nii hilja kui 17. sajandi kaartidel nimetatakse Hackelwerk (rääkimata varasematest kaartidest). Nimetus, mis mõnedes seostes, kuigi mitte alati, viitab taraga piiritletud kergelt kindlustatud asulale. Ühesõnaga võimalik muistne aolinna alge...
Mõiste ise leitav siit: http://www.rzuser.uni-heidelberg.de/~cd ... 76-177.htm

Ka Henrikul on piisavalt vihjeid, et oletada et taanlased pigem ehitasid uue tugipunkti vastavalt nende vajadustele ja arusaamadele mujale. Näiteks Toompeale.

Läti Henriku teateil maabusid taanlaste laevad Rävala maakonnas (ad Revelensem provinciam), kohas nimega Lyndanise, „mis oli varem olnud rävalaste linnus; ja lammutades vana linnuse, hakkasid teist, uut ehitama /HCL XXIII: 2/ Ei ole Henriku puhul tüüpiline, et ennem lammutatakse ja siis taasehitatakse. Küll aga võidi lammutada olemasolevad varemed ehitusmaterjali saamiseks, et rajada linnus mujale.

Rävalasse rüüsteretke korraldanud saksa ristisõdijad olevat jõudnud välja kohta, „kus nüüd taanlased on lähedal ehitanud oma linnuse, “ vanast linnusest pole sõnagi. /HCL XXII: 9/

Henrik teeb selget vahet Lyndanisel ja Revelil ning ainult ühes kohas on mõlemat nime mainitud koos - HCL XXVII: 3 ’taanlaste linnusest Lyndanises’ (castrum Danorum Lyndanise), mis hiljem tekstis esineb taaskord „castrum Danorum in Revelis“ -HCL XXIX: 7. Aga muidu on taanlaste kants ikka ja ainult "Reve"l. Eestlaste oma "Lyndanise". Henriku puhul üsnagi omapärane lähenemine, sest vähemalt tema ajal jätsid sakslased vallutatud linnuste nimed muutmata. Ka rootslased ei muutnud Lihulat endale suupärasemaks.

Tõnismäe vastu räägib aga kõige kindlamalt see argument, et me ei saa täna teda mitte mingi muul moel kui vaid teoreetiliselt väita muinaslinnuse asupaigaks. Rootsiaegsete kaitserajatiste ehitamisel hävitati seal kõik olematuks, mis võis muinaseestlaste asupaigale viidata.

*Liivakas kõrgem ala, mis laienes Tõnismäest kagus. Lääne-, lõuna- ja ida suunast piirasid seda oja, Mädajärv ja Härjapea jõgi, lõunast ja idast lisaks veel suhteliselt järsk vee suunas laskuv kallak.

NB! Mõned siin välja toodud väited ei kuulu originaalis päris minule, vaid on laenatud ühelt üsnagi teada-tuntud ning respekteeritud arheoloogilt. Kui tema töö kunagi ilmub, panen siia ka vastava viite.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Jaanus2 »

Johansen tutvus kindlasti varasemate allikatega ja alles siis arvas midagi ise. Kabel ehitati laagripaiga lähedale - jutt ju õige, ei olnud kaugel, aga ei olnud ka laagripaigas, paganad ei tulnud laagripaika ise kohale, vendid pidid hoopis ise end natuke liigutama, et paganatega kaklema pääseda.
Tänaseks ei ole arheoloogid midagi põnevat veel leidnud. See ei tähenda tingimata, et midagi põnevat polegi leida. Seni on Tallinnas kaevatud vähe ja katkendlikult, algne kultuurkiht on vähestes kohtades säilinud hilisema ehitustegevuse tõttu ja sinna, kust midagi leida oleks, ei ole võibolla veel jõutud.
Lyndanise võimalikust tähendusest on ka palju kirjutatud. Castrum Danorum Lyndanise - taanlaste linnus, linn taanisen ehk tänapäeva keeles lühenenud Tallinnaks. Esimene osa ladina keeles ja siis kohe seesama selleaegses eesti keeles. Hendrik oskas liivi keelt ja sellest lähtuvalt mingil määral ka eesti keelt. See on üks võimalus.
Toompea oli liiga suur, et olla tervenisti kasutuses, seal oli ruumi nii eestlaste kui taanlaste linnusele ja need ei pruukinud olla samas kohas, praeguseks siiski mitmekordselt üle ehitatud. Et meil kirjalikke allikaid selle aja kohta rohkem ei ole, siis peame ootama, kui arheoloogid rohkem kaevata saavad.
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Yks »

Johanseni väite kohta ei saa öelda "tutvus kindlasti". Saab vaid öelda, seda mida ta väidab. Oleks ta kirjutanud välja, millel põhineb tema veendumus oleks teine lugu.
Tänaseks ei ole arheoloogid midagi põnevat veel leidnud. See ei tähenda tingimata, et midagi põnevat polegi leida. Seni on Tallinnas kaevatud vähe ja katkendlikult, algne kultuurkiht on vähestes kohtades säilinud hilisema ehitustegevuse tõttu ja sinna, kust midagi leida oleks, ei ole võibolla veel jõutud
On ikka kaevatud küll. Katkendlikult ja süsteemselt. Iga jumala aasta kaevatakse. Kahjuks aga kirjutavad nö kultuuriajaloolased ja ajaloolased, kes otseselt arheoloogidega ei lävi, ikka veel asju 80ndate ja mõnikord isegi 70ndate võtmes. Jaak Tamm kirjutas Toompea kohta 2004.aastal suurepärase artikli. "Toompea arheoloogilisest uurimisest. – Lang, V. (toim.) Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Muinasaja teadus, 14. Tallinn – Tartu, 377-394. "
Soovitan soojalt. Või kui on soovi võin privasse terve seeria arheoloogilist leiumaterjali kajastavat kirjandust panna, sest ka viimasel kümnendil on jätkuvalt kaevatud. Nurk, Kadakas, Püüa, Toos, Talvar, Lavi, kui vaid nimetada mõned, kes peale 2004.aastat pea igal aastal Tallinnas kaevanud on. Koos ja eraldi. Süsteemselt ja hädakorras.

Kordan veelkord, et Castrum Danorum Lyndanise on kirjas ainult ÜHES KOHAS! Kõikjal mujal LH kroonikas on taanlastel Revel, Revel, Revel ja veelkord Revel! Seega jääb mulle arusaamatuks, miks tehakse ühe koha kontekstis suur üldistus, samas kui pidevalt esineva nimekuju puhul suletakse silmad ehk seda (taanlaste) selgelt teistusugust käitumist, millega võetakse uus nimi kasutusele, suisa ignoreeritakse?

Aga vasta mulle parem, et milleks on vaja kauplemistugikoha kindlustamiseks (ja kaupade hoidmiseks)kasutada raskesti ligipääsetavat Toompead? Miks mitte tüüpiline moreenikuhila a la Tõnismägi? See oleks samasugune linnus nagu neid on Eestis kümneid? Milleks eestlastele vasallilinnuse tüüpi võimusümbol?
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Jaanus2 »

Ma ei ole tõesti arheoloogide aruandeid süstemaatiliselt jälginud. Seni on nad põhiliselt tegelenud päästekaevamistega ja lihtsalt teaduslikust uudishimust eriti kaevata saanud ei ole, raha ei ole. Tallinn on suur ka, ka vana Tallinn. Ma küll ei välistaks, et võib leiduda veel sellist puutumatut kultuurkihti, mis meie seniseid seisukohti muuta võib.
Et miks Toompeal võis midagi olla? Lihtsalt nii hea kõrge koht ja meri kaugele näha. Tõnismäelt ei näinud ka vanasti nii kaugele, siis kui mägi veel kõrgem oli. Aga ma tõesti ei tea, mida kauged esivanemad täpselt mõtlesid. Võibolla sellepärast taanlaste laevastiku maha magasidki, et vahti pidada ei viitsinud. Nimest - Reval on Rävala. Castrum danorum on lihtsalt taanlaste linnus, see ei ole nimi. Kui me oletame, et Lyndanise on "linn taanisen", siis see ka nimi ei ole, vähemalt siis veel ei olnud kui Hendrik selle üles tähendas. Alles hiljem sai sellest nimi Tallinn.
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Yks »

Kordan veelkord, et Henrik märgib castrum danorumi taha ka mitmel korral nime - Revel. Ainult ühel korral Lyndanise. Seega võiks nimekorduste järgi oletada, et taanlased andsid oma linnusele uue nime. Maakonna järgi või mille iganes järgi. Eestlaste linnus kandis aga nime Lyndanise, mida iganes see siis ei tähendanud. Kaks eri nime, võimalik et kaks eri kohta.

Seda, et Toompealt saab kaugele merele vaadata ei tähenda, et selle tegevuse jaoks on vaja linnust. Piisab tornist või platvormist. Linnuseid rajati sel nö vallutuse eelsel ja varasemal ("Idatee") ajal Eestis teatud põhjustel. Üheks olulisemaks, juhul kui ta paiknes kaubitsemiskoha või sadama lähedal, oli kaupade turvamine-ladustamine. Eesti inimene ei olnud loll vaid praktiline. Praktiline inimene viib kaubad (sõnaotsesesmõttes) õhtul sinna kohta kust neid on hommikul kerge jälle tagasi tuua.
Eestlane oli kindlasti ka religioosne inimene, nii paganana kui ka kristlust aktsepteerides (sellest annavad tunnistust näiteks hilisemad saarlaste enda rajatud kivikirkud Saaremaal: http://www.saartehaal.ee/2014/07/23/ton ... -aegadest/). Religioosne inimene manifesteerib oma usku. Läbi demonstratiivsuse. Meie surnu(te)majad, kalmed, olulised kultusekohad ja -ehitised (üks selline massivne ja unikaalne religioosne kivirajatis kaevati paari viimase aasta jooksul välja Saaremaal Tõnijalt) ei ole enamasti häbelikult peidus. Mis sobiks jumalate või kultuste jaoks veel paremini kui Toompea?

Mis puutub kaevamistesse, siis nii päästekaevamistega (vaata või viimasel kümnendil vanalinnas ehitatut, rajatud, korrastatud, renoveeritud) ning ka plaanipäraste kaevamistega (ka neid tehakse piisavalt) on vanalinnas kaetud siiski märkimisväärselt suur ala. Niivõrd suur, et täna saab ja võib teha juba üldistusi, sest kui välja tuleb midagi täiesti sensatsioonilist, siis ongi see juba sensatsiooniline ehk seni kehtivate arusaamade muutmist nõudev leid. Iga aastaga muutub sellise sensatsiooni tekkimise tõenäosus üha väiksemaks, sest päästekaevamiste (ehk rutiin) ja plaanipäraste kaevamiste suur maht on viimase 20ne aastaga pigem tekitanud käsitluse, et et vanalinna alal ei olnud püsiasustust ennem 1219.aastat.
Kasutaja avatar
wudu
Liige
Postitusi: 852
Liitunud: 05 Nov, 2005 21:47
Asukoht: Rakvere, Kondivalu
Kontakt:

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas wudu »

Milleks siis Pikka jalga kasutati?
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Yks »

Mitte millekski ei kasutatud. Polnudki teda veel. Või on sul mingid muud andmed?
Pikka jalga mainitakse esimest korda alles pisut ennem Jüriööd. Pikk jalg on ilmselt rajatud (s.t.pääs raiutud nõlva) juba peale seda kui taanlased Toompea kasutusele võtsid ning tänase vanalinna alale hakkas linn tekkima. Allikakriitilisel lähenemisel saab Pika jala rajamise ajaks nimetada mitte varasema aja kui 14.sajandi. Algselt oli see tee arvatavasti vägagi ebamugav ning ilmastikust sõltuv. Looduslikus mõttes oli Toompea ligipääsetav eelkõige üle Tõnismäe, sest Toompea ülejäänud nõlvad kujutasid endist järske paeseinu. Oletada, et eestlased võtsid kätte ja raiusid sisse tee suunas, kus ei olnud nende sadamat ega ka täna veel teadaolevalt püsiasustust on kahtlane oletus, et mitte öelda enamat.

Väita, et tänase Pika jala kohal eksisteeris juba ennem 1219.aastat pääs Toompeale on pehmeltöeldes hilisema teadaoleva informatsiooni projetseerimine üle 130 aasta varasemasse aega.

Sisuliselt ongi Pika jala väitmine (piisab vaid googeldamisest) muistsete eestlaste teeks Toompeale üks kena näide 1970-1980ndate aastate paradigma jätkuvast elusolekust, millel puudub igasugune tõsisem teaduslik alus.

Toompea ja Tõnismäe algne ühenduskoht pole säilinud mujal kui 17. sajandi lõpust pärinevatel, muldkindlustuste-eelsetel plaanidel ja tundub, et see pääs Toompeale oli suhteliselt lihtsalt läbitav.
Cyberbear
Liige
Postitusi: 252
Liitunud: 27 Mär, 2006 18:03
Kontakt:

Re: Ristisõdijate strateegia

Postitus Postitas Cyberbear »

Nii, aga see Iirimaa paralleel seletab ju küll, miks ristirüütlid pidid pikalt vaeva nägema ja usuvahetuse kokkulepped vett ei pidanud ning Hendrik siinseid vanemaid reetlikeks pidas. Iirlased siiski vist puulossides ei elanud.

Aga siis äkki oleks pilt selline:

* saarlased - teadsid suurepäraselt mis maailmas sünnib, kuid ei tahtnud oma sisseharjunud majandusmudelist ega elustiilist kuidagi loobuda
* põhja-eestlased - olid samuti mereäärsetena maailma asjadega kursis ja kui taanlased tulid katust pakkuma, tegid hea diili ja võtsid pakutu vastu, küllap tajuti lõunapoolses rüüstesõjas juba endigi heaolule ohtu selleks ajaks
* lõuna-eestlased - võtsid seda kõike kuni verest tühjaks jooksmiseni tavapärase naabritega jauramisena
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist