Enamvähem nii ta jah oli. Samas hakkas asi siiski pisut muutuma ning isegi Kuuria hakkas vaatama ka siia jumalast hüljatud maailmaossa. Tõuke selleks andis 1171.aastal Rügeni täielik vallutamine, mille tõttu selgelt "püksid rebadel tabatud" paavst Aleksander III andis välja 1171.aastal (teistel andmetel 1172), bulla "Non parum animus noster". See bulla on selgelt juba üleskutse eestlased (ja soomlased) allutada õigele kiriklikule korrale (ennem kui väärusulised seda teevad). Väärusulised = ortodoksid muidugist.Kuivõrd arutlus käib (vist ikka veel?) ristisõdijate strateegiast, siis üritan omal sõnarohkel moel justnimelt sedasama illustreerida. 13. sajandi võõrvallutus ei olnud mitte kristliku Euroopa läbimõeldud ja planeeritud strateegiline ofensiiv "mahajäänud" ja "hääbuva" põliskultuuri vastu, vaid avantüristlike juhuste ja juba ammu enne seda täpselt samamoodi toimunud vastastikuste materiaalsest saagiihast initsieeritud rüüsteretkede loomulik jätkumine.
Nii et päris läbinisti avantüristlik ei olnud hilisem tegevus siinkandis teps mitte. Sageli läbimõtlematu või kantud kiivusest, et keegi teine saavutab rohkem (loe: anastab ja röövib rohkem), seda küll.
Kirik on antud juhul selline laialivalguv mõiste. Polnud ju mingit ühiskassat, kust näiteks piiskop Meinhardile eraldati makseid kivilinnuste ja kiriku ehitamiseks. Isegi paavsti toetus (Kirik suure tähega) ei tähenda, et ta saatis Meinhardile laeka kuldmüntidega.Kust piiskop raha said? Kirik andis. Kust kirik raha sai? Usklikud andsid maksudena. Kust usklikud raha said? Paganatelt võtsid sõjakäigul. Kust paganad raha said? Piiskopilt võtsid rüüsteretkega. Kust piiskop raha sai? Ma ju ütlesin, et kirik andis
Tsiteerin:
Kogu see tegevus maksab. Ojamaalaste import nagu ka kivilinnuste ehitamine makasb. Maksab palju. Usklikud maksid makse konkreetsetele krikutele-piiskopkondadele. Bremeni peapiiskopkond oli selleks hetkeks, kui Meinhard saabus, kaotanud väga suure osa oma valdustest (loe: sissetulekutest), teisiti öeldes olid tulevase piiskop Alberti onul Hartwig II'l näpud põhjas. Mingeid rüüsteretki siinkandis sellel ajal veel ei korraldatud. Kaupmehed olid suutnud piirkonda tekitada c.20 aastase stabiilse perioodi v.a korra 1195.aastal, pidi rootslaste jarl Väinajõe suudmest alustama suuremat sõjakäiku, kuid õnnetuseks (eestlase omaks muidugist) maabus liialt põhjas. Sai aga siiski omad andamid kätte, lisaks röövitule ja tõmbas leelet. Bremeni peapiiskopile sellest noosist miskit ei jagatud.Vaikselt kerkib imporditud usinate ojamaalaste käte läbi siinkandis analooge mitteomav linnus Ükskülas. Naaberliivlased Holmis ei suuda ehtugrilikult seda ülbust taluda ja tellivad endale ka samasuguse samalt ettevõttelt – AS Meinhardi Ehitus ja Ristiusk, kes on Katoliku Kirik Global Inc kohalik tütarettevõte ja filiaal.
Sõjakäigud, mida korraldati taanlaste eestvedamisel Rügenisse või mida saksid korraldasid obodriidide maadele ei toonud sellel ajal enam samuti raha Bremenile. 1190ndad polnud enam 1100ndad.
Meinhardi kogutud maksud kohapealt olid ilmselgelt selline sümboolne laekumine. Sakramentide toiminguteks vajamineva materjali vast katsid aga ehituse säärases ulatuses? Kahtlen!
Seega pidi Meinhardil olema kas palju raha või rajati hoopis osad ehitised kohalike vahendite eest, mida ei saa käsitleda kümnisena.
Viimane võimalus sarnaneb kangesti sellega, mida me näeme Saaremaal aastakümneid hiljem toimumas... Läbi kristlike sakraalehitiste (ehitiste üldse) demonstreeritakse oma lojaalsust, enda nö kristlust (või Kristuse tunnistamist "kõvaks jumalaks") ning nõusolekut "uue korraga". Vähemalt ehitamise ajal.
Siit ka minu märkus, et sinu tekstis läbiv joon nn sunniviisilise kristluse pealesurumisena ei pidanud kohati teps olema sunniviisiline vaid hoopis lepinguline või sootuks vabatahtlik.
Mis lubab hilisemal ajal juhunut käsitleda aspektist, et liivlaste roll impulsina alustada tõsisema misjonga läbi raua ja tule, mille käigus nägi ilmavalgust ka ordu, on palju olulisem. Ehk siis kogu trall, mis peale Meinhardit lahti läks lähtus kohati hoopis teistest impulssidest kui vaid AS "Hartwig II and Pere" perebisns ja selle toetuseks sobiva röövlimentaliteedi kultiveerimine.