Mis aga puutub vastutuult purjetamisse, siis annab purjetamise algkursusest pajatav kirjatükk meile teada...
...Kui tuul puhub vööri ja külje vahelt. Tihttuule
kurssi kutsuvad purjetajad ka grüssu kursiks.
Sellel kursil paat purjetab vastu tuult...
...Kui tuul puhub vööri ja külje vahelt. Tihttuule
kurssi kutsuvad purjetajad ka grüssu kursiks.
Sellel kursil paat purjetab vastu tuult...
Tõsi - Eestis on massiliselt Rooma provintside importi või selle eeskujul tehtud asju, aga Skandinaavia suunalt mitte eriti.Yks kirjutas:Roomaajast puuduvad igasugused viited, et kommunikatsioon tolle maailma ja selle ääremaadega oleks massiliselt toimunud just Läänemere kaudu (pigem on selleks olnud jõed - Neemen, Dnepr jmt - ja maismaaliiklus, millest annavad tunnistust teatavat tüüpi esemete leidude paiknemiskohad kaardil). Mis ei tähenda, et purje siinkandis tollel ajal merel ei nähtud
Ma ka arutleks umbes nii.Yks kirjutas:Seega on päris tõenäoline, et sel ajal oli paat merel üsnagi tavaline. Kas ka puri, ei julge kindlalt öelda... Oletavasti peaks umbes 50-100 aastat katkematut merepraktikat, mille puhul saame kindlasti rääkida laiema piirkonnaga seotud tegevusest (tänased Rootsi-Läti-Eesti-Soome alad), ka purje kasutusele tooma..
Ma ülal pakkusin 2 varianti: relvis mehed ja hülgepüügi saak. Mis muu kaup see olla võiks, ma ei kujuta ette (jättes selle esinemise leiumaterjalis hetkeks kõrvale).Yks kirjutas:veetakse suuremat kraami, mis kajakki ära ei mahu - mis võiks olla suurem kraam, mida peaks perioodiliselt kuhugi vedama?
Jah, teooria, et Olaf Trygvassoni võtsid vangi baltid, toetub ka mingile sellisele oletusele.Yks kirjutas:Teistesõnadega, on vähe tõenäoline, et Gotlandilt seilati otse joonlaua kursil Saaremaale, vaid pigem liiguti üle mere vastaskaldasse ja siis rannniku äärest mindi Kolka ninani.
Ahvenamaa kaudu traditsiooniliselt.Yks kirjutas:Ka Botniat ei ületatud eeldatavasti otse vaid pigem "hiilides".
Hülgepüügi saagi kohta ei oska öelda, ilmselt peaks siiski leiuamterjal seda toetama. Ekspordi värki. Kondid-luud kuskil Saaremaal (nagu kopraste luud Kagu-Eestis). Võimalik, et pole leitud veel.Yks kirjutas:
veetakse suuremat kraami, mis kajakki ära ei mahu - mis võiks olla suurem kraam, mida peaks perioodiliselt kuhugi vedama?Ma ülal pakkusin 2 varianti: relvis mehed ja hülgepüügi saak. Mis muu kaup see olla võiks, ma ei kujuta ette (jättes selle esinemise leiumaterjalis hetkeks kõrvale).
Ei olnud.Yks kirjutas:Kiviaja küttidel oli kohutavalt hea võimekus mammuteid massiliselt küttida, mõned arvavad, et just nemad nad välja suretasid, kuid tuhandeid aastaid hiljem oli inimeste võimekus elevante küttida, palju arenenumas ühiskonnas, kordades väiksem.
Kuna hüljest saab küttida ainult hilistalviselt või varakevadiselt jäält, ei saagi alalise asula põhimenüü olla hüljestepõhine. See on võimalik ainult hooajalises asulas.Yks kirjutas:Jah, hüljes on Saaremaal Rooma rauaajal olnud nö ulukitest menüüs esikohal (sealhulgas hauapanustena), kuid see on ka loogiline, arvestades milline oli loomastik saartel. Samas on põhimenüü olnud ikkagi mitte hüljeste põhine.
Jah, aga ma ei tea, kuhu nad eksportisid. Kui baltide juurde või Läänemere lõunakaldale, siis vast ikka randa pidi.Yks kirjutas:Pigem võiks purje kasutamisele võtu vajadust (kui seda ei kopeeritud skandinaavlastelt-viikingitelt) siinkandis näha hoopis rauamaagi kui ekspordi artikkli tekkega. Kannatab täiesti ära võrdluse meie muinasaja järgse viljaveo kaubandusega.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist