Mõningane sakslaste mõju oli linnades kloostriaedade näol. Tihti pakutakse, et seal hakati kohe meile tuntud viljapuid kasvatama, õunu jne.. Sellised sordid, mis Eesti kliimat talusid, tekkisid siia siiski mitusada aastat hiljem. Esialgu kasvatati kloostriaedades põhiliselt ravi- ja maitsetaimi, ka mõningaid kibuvitsadele sarnanevaid vastupidavaid roose tõenäoliselt (kibuvitsa on mainitud Piiblis ja see oli üks väheseid sallitud ilutaimi). Seega jäi ka kloostrite osa siinkandis tagasihoidlikuks, sest Vahemeremaadest pärit kultuurtaimed, mille kasvatamist kloostrid mujal arendasid, siin kliima tõttu ei kasvanud.
Millel see väide põhineb? Vasta sellele küsimusele ja sa näed ise, et väide on sisuliselt täiesti oletuslik. Tõsi hästi argumenteeritud.
Vaata, Yks, mis puudutab ristirüütlite mõju konkreetselt Saaremaa põlluharimisele (mida needsamused geoloogid üldsegi ei uurinud) siis ma arvan, et ka seda mõju ei olnud, saarlased said lisaks veel kaua suht. omaette olla. See, et Saaremaal tegelesid põllutööga peamiselt naised, on üsna hiline rannakülade nähtus, varem oli rannaäär suuresti üldse asustamata. Meid huvitaval ajajärgul said saarlased ikka peamise elatuse põlluharimisest ja muud tegevused olid sellele lisaks. Mehed ikka ise harisid oma põlde (ülikutele ka nende sõltlased), mitte orjad ja naised peamiselt. Kui mõned orjad (neid ei olnud palju) ja naised sellega ka tegelesid, ei muuda see midagi majanduse üldpildis, mida peaks uurima, eriti geoloogide abiga. See, et tänapäeval on Saaremaa tuntud kehvade muldade poolest, ei ütle midagi muinasaja kohta. Siis olid õhukesed kergesti haritavad mullad eeliseks ja Saaremaa oli just sellepärast üks tihedamalt asustatud maakondi.
Vaata, jaanus2 ei ole see asi seal Saaremaal selge nagu sulle tundub ühti. Kui nad tõesti in corpore olid muinasaja loojangul na võimsad meremehed, mida nii mõnigi arvab neid olevat ning arvud, millega nende puhul (meeste arv, võitlusvõimeliste sealjuures) opereeritakse vastab kasvõi mingis osas tõele, siis tekib kohe küsimus, kes navigatsioonihooajal, mil meespered meresid kündsid (ja mitte ainult röövimise eesmärgil), põldu harisid? Toimus see vahetuste kaupa (kollektiivne töö jaotus mingite kogukondade kaupa), toimetasid seda naised? Või vastavad need infokillud, mis räägivad erakordsest suurest orjade arvust Saaremaal ikkagi tõele. Ja viimaste eksisteerimise põhjus oli seljuhul puhtpõllumajanduslik.
Miks me vajame geoloogide abi? Näiteks võiksime me nende abiga panna paika teadmise, et muinasaja loojangul (12.sajandi lõpul) üldse sealkandis intensiivselt põldu hariti, mitte ei loodetud näiteks sisseveeteva kraami abile. Täiest eksisteeriv võimalus.
Või kas mõjutas sakslaste tulek (kes tõepoolest oletatavasti kuni 1264.aastani ei olnud seal suureml hulgal esindatud) kohalikku põllumajandust intensiivsemal suunal - ehk kas siin võib näha mingit seaduspärasust, sest korraga saarlaste laevastikku enam ei vajatud (ja palju sa tead nende laevade mereseiklustest peale 1227.aastat?) = tekkis terve hulk nö vabu töökäsi, mis väljendub põllumajandusliku õietolmu suuremas hulgas järvesetetes 13.sajandi keskpaigast alates.
Kõik need küsimused on täna täiesti aktuaalsed ja igasugune uute toetavate distsipliinide sissetoomine (mis alguses võivad kasvõi lahtisest uksest sissemurdmisena näida) on täiesti teretulnud nähtus. Jah, täna nad (järvesetete uurimine, mille puhul uuritakse ka õietolmu sisaldust) veel Saaremaal ei tegutse, kuid tahame me, et sinu ülbe üleolek saaks valdavaks näiteks tuleviku grantide jagamisel? Selliselt, et juba eos ülbitsetakse maha algatused, mis võiks ühest või teisest aspektist asjadel uut valgust heita või parem tervitame igasuguseid selliseid selgelt teaduslikke algatusi?
Minu seisukohta sa tead. Sinugi seisukoht on selge. Loodetavasti ei saa see kunagi ajalooringkondades tooniandvaks! Ja palun, jäägi "endiseks etnograafiks", teed suure teene Eesti ajaloouurimisele. Nii kuradi minakeskne kitsarinnalisus on ikka täiesti üllatav! Mitte erand muidugi aga näitab üsna selgelt, kuidas varajasem ajalooalane haridus ja isegi oma valdkonnas tegevus on kohati modeleerinud terve põlvkonna silmaklappidega "teadlasi".