Üksused

[lembetu]

Minu ülesvõetud teema oli 'meie maa nimetus esivanemate kõnekeeles', mitte vabadusvõitlus kui selline.

Kui sa oma kõnes kasutad väljendit "meie maa", kas sa mõtled siis planeeti või mida ? Kuigi sa alahindad pärimuse jõudu, siis ikkagi on pärimus sinust üle. "meie maa"...nii sa ütlesid, eks

maainimene

maalane, herr Sollman, kõigest maalane. Välismaalaste (pane tähele kuidas see liitsõna on moodustatud...venelased ei ole kosmosest pärit nagu sa irvamisi ütlesid, venelased on välismaalased) jaoks ka eestlane. Või siis ka maakas. Viimase sõna aga lörtsisid Noor-Eesti kosmopoliidid kahjuks ära ning naeruvääristasid seda kõigiti. Aga eks nad jätkasid seda pastor Jannseni ja piiskop Alberti püha üritust. Hakata kutsuma meie maad juudi litsi Maarja nimega.

Ei usu ma ilmaski, et muistsed eestlased end maarahvaks kutsusid. No ei ole selle kohta kirjalikke tõendeid.

No ei ole selle kohta tõendeid, et muistsed eestlased end maarjamaalasteks nimetasid ja kohta kus elasid, oleksid nimetanud juudi lits Maarja omaks. Kaudseid tõendeid on aga rohkesti selle kohta, et kõik ennast maarjamaalasteks pidavad fruktid ja meie Maad... ...maarjamaaks nimetajad saadeti võimaluse korral kiiresti, ülearuseid küsimusi esitamata, habemega ristijumala juurde.

Ja miks nt Liivimaa Henrik meid eestlasteks nimetab mitte aga 'maarahvaks', miks oleme vene letopiissides mitmete eri nimetustega ristitud, aga 'maarahvast' mitte üht sõnagi?

Liivimaa Hendrik nimetab minu esivanemaid (mitte sinu omi, ei saa ju sellisel saksikul härral olla matslikku sugupuud) eestlasteks sellepärast, et
viikingid kasutasid ida pool olevate maade tähistamiseks sõna Aestland. Idamaa vms. tõlkes. Ja elasid seal nende meelest idalased - aestid.

Pole ühtegi märget selle kohta, et maarahvas oleks ennast eestlasteks nimetanud. Esimest korda on ennast eestlaseks hakanud nimetama pastor Jannsen. Ja see, kes on ajalugu uurinud, teab miks.

Vaga jumalasulane ihkas sakste (saksilased, rahvas, kelle hulgast olid pärit enamik ristisõdijaid) hulka möllida, kuid need pidasid matsi endast halvemaks. Jannsen aga ise halvustas maarahva kultuuri nii nagu jaksas.

No mida sa õnnetu siis teed, sinu kõrval on hea hulk kadakaid, kes vaevlevad identideedikriisis: saksad omaks ei võta, põlgavad, omasid põlgad ise, kogu nende sugu kuni Lembituni välja. Vaja välja mõelda uus nimetus. Ja nii saigi "Tere armas eesti rahvas..." või kuidas see "Pärnu Postimehes" kõlaski?

Eriti ristikoera panevad kadakasaksad hakkasid end isegi maarjamaalasteks kutsuma.

[Sollmann]

Vt, maalane (mitte maainimene ) lembetu, väljend 'Maarjamaa' on minu postides ikka ja jälle olnud tinglikes jutumärkides.
Nagu sa ilmselt isegi tead, on paljud rahvuslased kasutanud seda 19. ja 20. saj-l naljaga pooleks, nii ka minagi.
Ei tasu kõike puhta kulla ja sulatõena võtt, mida näed v loed. Teinekord tasub lugeda ka ridade vahelt .

'...viikingid kasutasid ida pool olevate maade tähistamiseks sõna Aestland. Idamaa vms. tõlkes. Ja elasid seal nende meelest idalased - aestid.'

Teadagi, aestid - idalased.
Aga samas ei kutsunud viikingid veelgi idapool elutsevaid venelasi aestideks, ega mitte ka latgaleid, vaid ikka ja anlt meie esivanemaid.

Ms, sh ka minu esivanemaid, vähemalt usun ja loodan sedapsi. Sugupuud uurides kuni 18. saj-i välja, ei leidnud säält ainsamatki võõrast soost esivanemat.

Sollmann, ms, oli ühe väga tõsise ja isamaalise inimese liignimi, kes juhtumisi oli minu isiklik vanaisa.
Tema ei pläranud kuskil niisama maarahvast ja tolle uhkest päritolust, vaid rohkete tegudega aitas kaasa EV-i loomisele ja ta rahva elujärje parandamisele.
Vaat sihuksed lood, lp maalane ....

[lembetu]

Niisiis oli muinasaja lõpu Eesti minu hinnangul suhteliselt kõrgelt arenenud maanurk.

Nõus.

Eesti tollane ühiskond oli varanduslikult - seisuslikult juba piisavalt kihistunud - nii, et "igapäevane" relvakäsitsemisoskus oli saanud ülemklassi ja elukutseliste sõjasulaste pärusmaaks.

Ei ole nõus. Sajand hiljem oli näiteks veel Ojamaal iga vaba mees relvakandja kuigi varanduslik ja seisuslik kihistumus oli olemas...nagu ka Sveitsis. Enamgi veel, tuletan meelde, et linnuste kaitsmisel sõdisid isegi naised nagu kroonik märgib. Ja naistehaudadest on ka odaotsi leitud. Väga harvaesinev fakt Euroopa ajaloos.

miks ei õnnestunud ühtne tegevus arvult vähesema vastase vastu?

Arvult oli vastane meist igatpidi üle. Üks vägi tuli ja teine läks ning vahet ei olnud. Liida palun kokku kõik meie vastu tol perioodil sõdinud rahvaste hinnanguline arv, ehk siis mõikad.


Aga tuleme tagasi Taani kuninga ehk siis Valdemar II "võitja" väe ja selle arvukuse juurde.
Keskaegsetes allikates on pakutud fantastilisi numbreid 40 000 - 45 000 meest. Aga ajaloolaste hinnangul siiski mitte rohkem kui 2000 - 4000 võitlejat.

Niiet 3000, küllap hästivarustatud, meest. Võimalik et isegi rohkem, tead küll, et ajaloolaste hinnangud kui sellised...

See tähendab, et eestlaste vägi,kogutud kiiruga kolme päeva jooksul - ei võinud olla kuigi suur. Need pidid olema Rävala - Harju kohalikud, heas võitlusvormis mehed - ja see kiiruga lähikihelkondadest kogutud vägi oleks äärepealt suurima ristisõdijate sõjaväe kaela murdnud?

Sest see vägi oli suur. Orjalik alaväärsuskompleks, et kus need matsid sellise väe... lööb välja jälle, jah? Mis sa arvad, et Taani kuningas tuli siia nalja tegema või? Ta võttis kaasa kõik, keda sai.

Vaenlaste vastu tulebki vägi kiiruga kokku ajada. Kas sa oled kunagi pikemaid maid ratsutanud ja tead hobuste liikumiskiirust? Teadete saatmine kõige kaugemale ei tekitanud vist probleemi ja küllap oli "mobilisatsiooniplaan" juba sajandeid töötatud, arvestades tollaseid tihedaid sõdasid (mis aastatel enne Valdemari prooviti Harjut rünnata, kas tead?)

Ma arvan, et Rävala-Harju ja Virumaa vägi oli nii suur: kõik mehed kes teate kätte said ja relva suutsid kanda. Sest vastas seisis neil terve Taani kuningriigi vägi koos kuningaga. Mõlemad olid maksimumis.

Aga sama hästi võiks ma küsida palju Sakala mehi võitles Ugalaste vastu?

Mis sa arvad, kas mina läinuks näiteks vaenlastega koostööd tegema hakanud ugandilaste vastu, mis sa arvad, kas sina läheksid vaenlastega koostööd tegema hakanud hõimlaste vastu?

liivlaste asumine sakslaste poolele oli algusest peale selle sõja tragöödia.

Mitte kõik liivlased ei läinud sakslaste poolele vaid Kaupo piirkonna omad ja seda kogu muistse vabadusvõitluse aja. Riiat ründama minnes tehti liivlaste ja kuralastega koostööd.

Aga ka siis saanuks kokku väga aukartustäratava väe.

Sai. Mis tuli jagada erinevate maakohtade linnuste kaitsmiseks, eri suundadest rünnakute tõrjumiseks. Ja ühtse juhtimise puudusel seda teha...küllap sellepärast saadigi muistse vabadusvõitluse ajal ainult üksikutel kordadel eri piirkondadest enam-vähem suur vägi kokku.

Sarnaselt tänapäevaga võisid ülikute-vanemate isiklikud ambitsioonid jätta tahaplaanile Eesti kui terviku huvid.
Tundub paheline - aga ei midagi sellist "Vürst" Lembitu (näiteks) omamata mingeid kohustusi teiste suhtes võinuks end suurepäraselt Novgorodi vasallina tunda?

Pärast seda kui ta oli tapnud Novgorodi papid ja põletanud maha Pihkva, Novgorodi vasall-linna? Muig. Vanem Lembitu ajas oma asju ja venelased oma asju. Paala jõe lahingu ajaks oli mõlemile kasulik sakslaste vastu astuda, aga mitte kellegi vasalliks saada. Samahästi võinuks Lembitu ka sakslaste poole kalduda, nende vasallina, kes olid ju venelastest tugevamad. Ja tal oli selline võimalus täiesti olemas - oli ta ju lasknud end ristida.... Ei, tegemist oli maarahva iseolemise nimel sõdimisega.

Ei pea. Kuid arvestatavaks kindlasti - see ju üks väheseid juhtumeid kui Hendrik laseb loo tegelasel endal midagi öelda.

Ta teeb seda mitmes kohas, siis kui kasulik tundub.

[lembetu]

Vt, maalane (mitte maainimene ) lembetu, väljend 'Maarjamaa' on minu postides ikka ja jälle olnud tinglikes jutumärkides.

Nooh, üsna mitmed Maarjamaa ajaloolased, sh S.Vahtre, on veendunud, et vabadusvõitluse lõpuosas, e siis 20-ndail, olid ammud Eestis juba üsnagi laialt kasutusel.

Kus need siis on?

Nagu sa ilmselt isegi tead, on paljud rahvuslased kasutanud seda 19. ja 20. saj-l naljaga pooleks, nii ka minagi.
Ei tasu kõike puhta kulla ja sulatõena võtt, mida näed v loed. Teinekord tasub lugeda ka ridade vahelt .

Ei tea. Tean, et 21. sajandil on seda Postimehes mõnikord kasutatud end maarjamaalasteks kutsuvate ristiinimeste osatamiseks.

Aga samas ei kutsunud viikingid veelgi idapool elutsevaid venelasi aestideks, ega mitte ka latgaleid, vaid ikka ja anlt meie esivanemaid.

Seda peab Karukesele rääkima, ta ei taha teps mitte uskuda seda, et maalased ehk eestlased tunnetasid end juba tollal ühtse rahvana ja naabridki said sellest aru.

Samas, tuletan sulle meelde, et ka meie kutsume neid rahvaid, kellega tihedalt oleme vanasti kokku puutunud, omanimedega. Näiteks rossijan on venelane (tulevat sõnast vaenlane), swede aga rootslane (see tulevat vanast rootsi keelest - ja tähendab aerutajat),... venelast kutsume ka Katariina II aegadest saadik tiblaks (sõnadest tõ pljäd).

Sa arvad, et meie rahva omanimetus on ajaloo käigus kaotsi läinud. Ma arvan, et sa alahindad suulise rahvapärimuse jõudu.

Aga, ega nimel "eestlane" ka väga viga pole. Sest selle nime all on vaenlased meid kartnud (viikingid ja kristlased)...ja ka sõbrad tundnud.

Küll aga sõna "maarjamaalane" ja "maarjamaa" on vaenlaste poolt meile peale surutud, kadakad ja muud lurjused on selle omaks võtnud ning liputavad iga nurga peal. Alates sellest närusest maarjamaa risti statuudist ja lõpetades luteri pastorite halleluujatamisega Kaarli kirikus piiskop Alberti, meie maa ristiusustamise 800 aastapäeva tähistamise (loe: vallutamise) ja maarjamaa nime auks.

[Sollmann]

lembetule:

ise kasutan väljendit Maarjamaa suhteliselt harva, sünonüümina e siis asendussõnana. Eestimaa ja Eesti on liiga tõsised ja pühad, et neid niisama ühtepuhku suust välja tulistada. Teisi sobivaid ja suupäraseid väljendeid oma kodumaa kohta ma kahjuks ei tunne....

'Nooh, üsna mitmed Maarjamaa ajaloolased...'
Huvi pärast: kuidas oleksid sina üles ehitanud selle lause, kasutamata sealjuures väljendeid Eesti/Eestimaa?
'... mitmed maarahva ajaloolased...'?

Ja veel. Kui 'Maarjamaa' on selline hirmus ja võõrapärane sõna mille suhuvõtmine kasvõi naljapärast on ühele tõelisele isamaalasele patt, kas mitte ei peaks siis keelest ja kõnest välja jätma kõik võõrvõimudega siia imbunud laensõnad, nagu nt säng, müts, plika, palitu, paber, kroon, vabrik jne jne .... ?

[lembetu]

lembetule:

ise kasutan väljendit Maarjamaa suhteliselt harva, sünonüümina e siis asendussõnana. Eestimaa ja Eesti on liiga tõsised ja pühad, et neid niisama ühtepuhku suust välja tulistada. Teisi sobivaid ja suupäraseid väljendeid oma kodumaa kohta ma kahjuks ei tunne....

'Nooh, üsna mitmed Maarjamaa ajaloolased...'
Huvi pärast: kuidas oleksid sina üles ehitanud selle lause, kasutamata sealjuures väljendeid Eesti/Eestimaa?
'... mitmed maarahva ajaloolased...'?

Miks mitte maarahva ajaloolased või Maa ajaloolased, kui on olemas sõna nagu maakeel.

Või kui arhailiste sõnade peale su mõistus perutama kipub, siis on ju tänapäevaseid sünonüüme veelgi: isamaa näiteks või siis nagu Luts Tootsil öelda lasi: "...armsal kodupinnal..."

Ja veel. Kui 'Maarjamaa' on selline hirmus ja võõrapärane sõna mille suhuvõtmine kasvõi naljapärast on ühele tõelisele isamaalasele patt, kas mitte ei peaks siis keelest ja kõnest välja jätma kõik võõrvõimudega siia imbunud laensõnad, nagu nt säng, müts, plika, palitu, paber, kroon, vabrik jne jne .... ?

Sinu loogika järgi võiks minu kodumaad nimetada ka Tshunaa Krai? Sest me kasutame vene keelest võetud laensõna rist (krest) ja venelased nimetavad Eestit mõnikord sedapsi.

Või äkki nimetada minu isamaad Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik?
Sest me kasutame laensõnana selliseid nõukogudeaegseid mõisteid nagu:
pohmell, kosmonaut, trass jne?

Või äkki on see kõik armastusega seotud ja eestimaalaste (see sõna on nüüd ilgelt populaarne ja kasutatakse vene venelaste-okupantide ja eesti rahva ühe mütsi alla surumiseks) rõõmuks peaksime oma isamaad nimetama rodinaks?

[Sollmann]

Miks mitte maarahva ajaloolased või Maa ajaloolased, kui on olemas sõna nagu maakeel.

Miks ka mitte, aga paljudele jääb see jutt siis pehmelt öeldes arusaamatuks või riivab niisama valusalt kõrva ja silma.
Nt, et kui 'Maa ajaloolased', siis võiks ju mõelda, et kusagil elavad ja tegutsevad Kosmose kunstnikud, Mere teadlased jmt

Ah et ikka kasutad siis võõrsõnu ja selliseid võõrapäraseid mõisteid nagu:
pohmell, kosmonaut, trass jne .... ?

Ehk selgitad, mikspärast ei võinud me muistsed esiisad kasutada endi kohta selliseid suu(re)päraseid väljendeid kui 'rävalased-virulased-läänemaalased' jne?

Pääle selle, kust on pärit Su meelekindlus väitmaks, et 'venelane' on tuletatud sõnast vaenlane ja 'rootslane' aerutaja
Ise olen õppinud, et kindlaid tõendeid rahvuste nimetuste päritolu kohta ei eksisteeri, et on olemas mitmed huvitavad ja vähemhuvitavad hüpoteesid. Nt 1 selline: 'venelane' võeti esmalt kasutusele soomlastest hõimuvellede poolt ja seostub sõnaga 'vene' e siis paadiga ....

[lembetu]

Miks ka mitte, aga paljudele jääb see jutt siis pehmelt öeldes arusaamatuks või riivab niisama valusalt kõrva ja silma.
Nt, et kui 'Maa ajaloolased', siis võiks ju mõelda, et kusagil elavad ja tegutsevad Kosmose kunstnikud, Mere teadlased jmt

Tead, miks ma pean mõningaid rohkem saksa vurfi kadakateks, maltsainglasteks või pajuvenelasteks kui eestlasteks?

Sest neil jääb jutt pehmelt öeldes arusaamatuks või riivab niisama valuselt kõrva ja silma, kui räägitakse maakeelest ja maarahvast, aga nemad on kuulnud vaid Jannseni väljamõeldisi.

Sest neil jääb jutt....kui räägitakse pääsusilmast ehk ellerheinast, aga nemad on kuulnud vaid jaanilillest.

Sest...kui räägitakse kirikasest ehk raudkasest aga nemad on kuulnud vaid maarjakasest.

Sest...kui räägitakse päevakäänakust või liugupäevast, aga nemad on kuulnud vaid jaanipäevast või vastlapäevast.

Nemad, keda suudab heldima panna vaid trash/house või saksa shlaager või vene tsastuska "Meie Mehe" esituses, aga regilaulu ilust ja sügavusest ei mõista nad muffigi. Nemad kes kergitavad üllatunult kulme kui kuulevad, et emast hobust kutsutakse tegelikult märaks....jne.

Sina ja nemad, te võite arvata, et minusuguseid on vähe. Ei ole ja ma usun, et järjest rohkem hakkate te kokku puutuma inimestega, kes räägivad muistsete eestlaste kombel "Päike läks pessa, saabub talihari" ja ei halleluujata kirikus jeesuslapsukese sünni auks. Jah, ma
usun, et eestlased jäävad ega lahustu suures vennalikus EL peres.

Nt, et kui 'Maa ajaloolased', siis võiks ju mõelda, et kusagil elavad ja tegutsevad Kosmose kunstnikud, Mere teadlased jmt

Maakeel on rikas. Kahju, et sina ei suuda väljastada selliseid fraase nagu "planeet Maa teadlased" või "maakera teadlased". Sinus võib muidugi tekitada segadust fraasid "Maavalla ajaloolased" või "Maa ajaloolased" kui satud juttu vestma Aldebarani teadlasega, aga kuna see küll juhtuda võiks ?

Ah et ikka kasutad siis võõrsõnu ja selliseid võõrapäraseid mõisteid nagu: pohmell, kosmonaut, trass jne .... ?

Huvitav, mis sõna sina kasutaksid mõne kainenema asunud öökiva venelane seisundi iseloomustamiseks? Kas päävalulõmmi nagu sõrulased või vene keelest tulnud sõnu: pohmell ehk pohmakas:)?

Või kui räägid nõukogude okupatsioonist, kas väldid piinlikult selliste sõnade kasutamist nagu kolhoos, politruk, kommunist?


Ja kuidas jääb ikkagi selle sõnaga "krest". Sinu loogika järgi võiksime me oma kodumaad tänu sellele heldinult kutsuda Tshuhnaa Kraiks, nagu kutsutakse meie maad mõnede (tsenseeritud) poolt heldinult Maarjamaaks. Jah, just nimelt (tsenseeritud), sest meie maa ära vallutanud võõra võimu ja vaimu esindajate antud nime -olgu see siis kas Estland, Est-onia, Maarjamaa, Tshunaa Krai või ENSV- oma emakeeles heldinult kasutavate eestlaste iseloomustamiseks sobib see kõige paremini.

Ehk selgitad, mikspärast ei võinud me muistsed esiisad kasutada endi kohta selliseid suu(re)päraseid väljendeid kui 'rävalased-virulased-läänemaalased' jne?

Kust sa võtad, et ei kasutanud? Praegu ju kasutatakse ja tollal kasutati. Aga kõigi maakondade rahva oma üldnimena kasutati maalased ehk maarahvas ehk maakad. Sõna "Eesti" ja "eestlased" võtsid minu esivanemad laialdaselt kasutusele alles ärkamisaja lõpupoole. Ja sama tegid ka baltisakslased, võta ja sirvi vanu dokumente. See aga ei suutnud välja suretada sõnu "maarahvas" ja "maakeel".

Pääle selle, kust on pärit Su meelekindlus väitmaks, et 'venelane' on tuletatud sõnast vaenlane ja 'rootslane' aerutaja
Ise olen õppinud, et kindlaid tõendeid rahvuste nimetuste päritolu kohta ei eksisteeri, et on olemas mitmed huvitavad ja vähemhuvitavad hüpoteesid. Nt 1 selline: 'venelane' võeti esmalt kasutusele soomlastest hõimuvellede poolt ja seostub sõnaga 'vene' e siis paadiga ....

Minu meelekindlus on pärit kaudsetest tõenditest, mis on faktide kujul kõigile piisavalt hästi kättesaadavad. Kui ilmneb uusi senitundmata fakte, mis minu meelekindlust kõigutavad, eks ma muuda siis ka oma arvamust . Ära hoia neid fakte vaka all, lase tulla


rootslane tuleb vanarootsi keelsest sõnast ´rodskalar` - aerutajad
Kesk-Rootsi rannikuala on ka nendega seotud: roslagen. (hääldus ruslagen). Osa ajaloolasi peab vene riigi praegust omanimetust pärit sealtkandist olevaks: Russj

Miks arvan, et sõna "venelane" tuleneb sõnast "vaenlane" (või oli see nyyd vastupidi...hmm?) , arvan et see tuleb minu ideoloogiliselt valest ja suisa tagurlikust keeletajust. Tõenäoliselt tuleb sõna venelane siiski jah soomest ja tähendab venega sõitjat. Või mis veel ilmsem, venelane tuleb sõnast vend. Vennastuma. JAH. Kindlasti on nii.

Sest juba 60-ndatel Otepääl avastatud vene päritolu nooleotsad linnusevalli sees, annavad tunnistust meie rahvaste omavahelisest suurest vennalikust sõprusest, läbikäimisest ja elavast kaubavahetusest.

[Madis22]

kena on mehed-velled aga minu arust olete te juba mõnda aega teemast mööda rääkinud.

[lembetu]

kena on mehed-velled aga minu arust olete te juba mõnda aega teemast mööda rääkinud.

Me arutame muinasaegsete üksuste kultuurilis-isamaalist tagapõhja ning selle tänapäevast ajalookäsitlust

Aga tõsi ta on, tegelikult on teemast kõvasti möödas, ehk godid ja wizardid aitavad meid jälle ree peale, midagi tõstes, kustutades jne?

[Karuke]

Lembetu kirjutas:

Aga tõsi ta on, tegelikult on teemast kõvasti möödas

Mis ta ikka nii möödas on?
Meil ei ole käepärast peotäit fotosid muinaseesti sõdalastest, pole üksuste struktuuriskeeme, pole Lembitu oma käega kirjutatud memuaare...

Ainus mida saame - on otsida kõikvõimalikest allikatest kaudseid vihjeid muinasaegsete eesti sõjameeste - üksuste ülesehitusest ja taktikast.
Ja siin on kõik vhendid (vihjed) head.
Söömisharjumustest pulmakommeteni.
Aga tõe otsimisel tekib ikka vaidlusi - mis teha.
Mudugi võiks ju Bornhöhe stiilis muinasaja ära "kanoniseerida".
Aga see pilt õnnetuist kuid vapraist korilastest mulle eriti ei meeldi.
Eesti ühiskond oli muinasajal palju arenenum ja mitmepalgelisem kui arvata oskame.
Vaat on sihuke tunne.

[Sollmann]

,... venelast kutsume ka Katariina II aegadest saadik tiblaks (sõnadest tõ pljäd).

Kadestamisväärt meelekindlus - kõik nii lihtne ja selge!

Eksisteerib veel aga selline elujõuline verisoon, et Kat. II aegu elasid siiatoodud venkud-ehitusmehed 'putkades', mida nad ise kutsusid 'tepliitsadeks' .
Vaat, seetõttu hakkas maarahvas neid kutsuma 'tiiplja-rahvaks'-'tiplja'-'venelane'-deks' ....

[valdo]

,... venelast kutsume ka Katariina II aegadest saadik tiblaks (sõnadest tõ pljäd).

Kadestamisväärt meelekindlus - kõik nii lihtne ja selge!

Eksisteerib veel aga selline elujõuline verisoon, et...

Ja mina olen kuulnud koguni paarist kohast veel ühte versiooni. Et needsamused Venemaalt 18. sajandil siiamaale saadetud tee-ehitajad olid pärinenud Tobolskist ning sellesinase linna nimetuse mugandamisest maakeeles saigi see t-tähega kurikuulus sõna (mida nüüd enam foorumis kasutada ei tohi) alguse.

Võta kinni, milline neist õige on.

[lembetu]

Võta kinni, milline neist õige on.

Mina võtan selle, mis Eesti Rahva Muuseumis on pärimusena üles tähendatud ja mida ka TÜ eesti filoloogid kõige tõepärasemaks peavad.

Aga eriti vahet pole, mis saamislugu .... sõnal on, igal juhul kasutan seda mõnuga teatud kultuuritaustaga antipaatsete isikute suhtes

[spirit]

ee... et siis kas hobune oli ainult nooblite, pealike omanduses , aga kas siis kasutati kärpe? kui palju mõõku? kui palju odasid? ... selles mõttes et oleks vaja teada mis oli rohkem levinud? vms... ja kas üldse selliseid asju oli nagu kärbid???

ja et kui palju vaenlase rüüsid ikka pärast lahingut veel kasutuskõlblik oli? et siis põhimõtteliselt võitlesid meie esivanemad ilma kaitseta? kas kahe või ühe käelised mõõgad, kilbid? kiivrid??? ise pole saanud eriti uurida selle kohta, küsin targematelt