Ma ei eita, et balti hõimud sakslaste vastu sõdisid ja et saksilased ka venelasega kiskusid. Kusjuures selle vastasseisu algatamine, ma arvan, tuleb meie esivanemate arvele kirjutada, kes oskasid vaenlased üksteise vastu mängida (hiljem, kui maa oli verest tühjaks jooksnud ja vastaste ülekaal masendav, siis sunniti esivanemaid üksteise vastu sõdima)Karuke kirjutas:Kuid öelda, et üksainus eesti rahvas kogu selle nimekirja vastu - oleks ikkagi pehmelt öeldes demagoogia.
Demagoogitsed sina, sest kristlike vallutajate omavahelised kisklemised jäid alla nendevahelisele koostööle. Ja vaata mispärast:
1) Taani Kuningriik oli tol ajal ühtne, omavahel ja saksilastega sel ajal ei sõditud.
2) Saksilased omavahel ei sõdinud.
3) Pihkva vürst Mstislav andis oma tütre piiskop Alberti vennale naiseks, ja liidusuhete kinnitamiseks ning koos tehti hulganisti retki eestlaste maale. Saksilaste vastu opereerisid enamasti Suzdali vürstiriigi väed. Mitte Novgorodi ja Pihkva omad nagu mina ütlesin.
4)Latgalid olid kogu aeg kristlaste liitlased.
5) Rootslased saksilaste ja taanlastega sel ajal ei sõdinud, (venelaste kohta ei oska öelda.)
Liivlasi ma ei maininud, sest see rahvas lõhenes - Kaupo omadeks ja rannarahva omadeks.
Leedulastega puututi harva kokku jah, ja saksilased sõdisid kogu aeg nendega kuid iga malev, mis sealt meie maale tuli, tappis eesti rahvast.
Kõik teiste rahvaste sõjaväed, kõik kristlasenärakad, kes Eestit väisasid, röövisid ja tapsid ümberkaudset rahvast. Vahet pole, kui kordineeritud see tegevus ajaliselt või liiduliselt oli/ei olnud, kas oli siis ühtne ristisõda või ei. Surma saadi ikkagi ja ära püüa eristada eestlast eestlasest selle läbi, millise ristitud koera või lihtsalt vaenlase käe läbi nad langesid. See ajab mind lihtsalt vihaseks.
Ja ma pole kordagi eitanud, et maakonnad olid killustatud, et polnud ühtset riiki. Kuid erinevalt sinust ma ütlen seda: eestlased pidasid ennast üheks rahvaks ning nende maakonnad tegid koostööd vastaste tõrjumiseks. Kahjuks polnud see koostöö nii tugev kui võinuks olla ühe valitseja all.
Ja need kolm asja: mõningane sõjaline mahajäämus, ühtse riigi puudumine meie rahval (mida ei saanud korvata maakondadevaheline koostöö) ning eelkõige tohutu vastaste hulk, kes jeesuslapsukese eest ja nimel, siit läbi vooris/kanda kinnitas, kõik see oli kaotuse põhjuseks.
