tsikkelröövel kirjutas:Rusikareegli järgi on relvakandmisvõimelisi mehi ca 10 %. Ok, toona oli rahvastik noorem, suurendame selle siis 15%-ni.
Sinu rusikareegel kehtib tänapäeva ühiskonna suhtes...rusikareegel on ka see, et noore rahvastiku puhul on võitlusvõimelisi mehi umbes neljandik ühiskonnast ja et tol ajal oli iga vaba mees sõdalane.
tsikkelröövel kirjutas:Saame üle Eesti ca 30 000 meest, mitte rohkem.
50 000 meest.
tsikkelröövel kirjutas:Edasi räägiks päevateekondadest. I MS algul juhtus vahel, et läbiti 30 km ööpäevas. Selle järel olid mehed kokku kukkumas ja võitlusvõimet polnud neil ollagi. Jalameeste jaoks on ka 20 km ööpäevas väga suur marsiteekond.
Halleluuja selle peale
Ma ei hakka vaidlema teemal, kas I MS ajal läbiti 30 km päevas või ei, kuid palun lõpetage juba ükskord see idiootsus, tänapäeva projitseerimine muinasaega. Atrofeerunud musklitega EKV ajateenija mõttetut träni täis seljakoti all lõpeb ära juba enne 20-ndat kilomeetrit, seda on ennegi nähtud, samas on aga teada, et mõni eesti metsavend suutis ööpäevas katta 80 km.
tsikkelröövel kirjutas:Ma ei saa aru, millel põhineb spekulatsioon, et toonane relvastus ja varustus kergem oli? Kilp, turvis(?), oda - need ei kaalu teps vähem, kui püss laskemoonaga.
See pole spekulatsioon ja ei spekuleeritagi. Sa mõtlesid selle ise välja, nurjatu.
Mis puutub aga tolleaegse varustuse raskusesse...mõõga raskus 0,6 - 1,5 kg, oda ca 2 kg, kilp 2-3 kg. Kokku siis keskeltläbi 6 kg. Kiiver ja turvis kokku umbes sama rasked kui tänapäeva kiiver/turvis.
tsikkelröövel kirjutas:AGA KONSERVE TOONA JU POLNUD! Muul kujul on toit kaugelt raskem ja see ka rikneb! Mehed pidid midagi ikka sööma ka ja tolleaegsete sõjakäikude piirajaks kuni 18. sajandini välja, oli justnimelt proviant - suurt toiduvaru ei olnud võimalik kaasa vedada ja sõdida sai vaid seni, kuni ümbruskonnas süüa leidus!!! Rävala maakonna varud poleks suutnud ülal pidada ei suurt eestlaste väge ega ka suurt taanlaste väge.
Näha on et sa pole käinud pikematel matkadel tsivilisatsioonist eemal. Ainult idioot võtab kaasa konservid. Nupuga mehed võtavad kuivatatud liha näiteks, kerge ja toitev.
Tol ajal, kui toidukott tuli pakkida igal mehel ise, siis võeti ka parim. Meega immutatud leib, kuivatatud ja suitsutatud liha. Kuivas seisab see kraam sama hästi kui E-sid täis konserv. Mis sa arvad, et iga mees ei suutnud enda toidukotti tollal nädalaks täis lüüa...Rävala varud...irw. Ja taanlased, taanlased jäävad ka nälga...
ega nad sinna taanlasi toitma ei läinud...ehk mullaga võibolla...
tsikkelröövel kirjutas:Väide, et ratsavägi võis päevas läbida 100 ja isegi 300 km - see ei kannata üldse kriitikat. Hobune ei liigub pikal distantsil siiski sammu ja 300 km läbimiseks kuluks tal 6 km/h 50 tundi. Peatumata. Aga tegelikuses tuleb hobuseid joota ja toita, ning nagu kõigil taimtoidulistel, kulub ka hobusel selleks kordades rohkem aega, kui inimestel (vt väljend "hobusemehe lõuna"!). Ratsavägi võib jah 5 kilomeetrit läbida kiiremini, kui inimene, aga kui jutt on päevast, siis jalaväelane on isegi väledam. Suure ratsaväe muutis võimatuks ka loomade toiduvaru - metsastel aladel lihtsalt pole piisavalt loomatoitu. See on sama põhjus, mis pani piiri nii hunnide kui ka mongolite edasitungile - loomatoidu puudus, mitte eurooplaste vaprus. Stepis ei pea ratsanikku miski.
Teoreetikud oleme me kõvad, eks. Kui sind sadulasse panna, siis arvaksid, et ei läbiks 30 kilomeetritki vast... õnnetu heaoluühiskonna frukt. Veel üleeelmisel sajandil olid Venemaal populaarsed 100 versta rännakud, mis kaeti ...7-8 tunniga. ("Hobusekasvatus ja ratsasport") Ja ma ütlesin, 300 on maksimum, sina räägid sellest nagu miinimumist.
tsikkelröövel kirjutas:13. sajandil oli teid siiski õige vähe ja kui nüüd rääkida nende seisukorrast.... kitsad, viletsad, üle soode ja rabade... Jõhvikal olete käinud?
Päeva kild minu jaoks ja sõbrad konvendis on naerust kõveras, aitäh naerutamast.
tsikkelröövel kirjutas:Keegi pole ka maininud, et suur vägi tuleb kõigepealt küladest kokku korjata, mis toona pidi ikka ropult aega võtma.
Ei tea miks? Ratsakullerid külade vahel teatega: "Vaenlane selline ja selline, koguneda sinna ja sinna, selleks ajaks, rännaku algus...varustus niipalju kaasa, suund selline... jne." Naised ja kodujääjad teadsid juba eelnevalt, kuhu metsa varju minna, mida kaasa võtta. Sõttamineja paneb end poole tunniga valmis ning kiirem jõuab enne seda ehk keppi ka veel teha.
tsikkelröövel kirjutas:Lõpuks siis veel see - millest need 40 000 taanlast pidid elama? Ja kus elama? Ja kui need 40 000 taanlast kukkusid sõdima samasuure karja eestlastega, kokku siis 80 000 meest - kuskohas oleks see isegi tänapäeval võimalik? Mõtlen füüsiliselt, kus nad oleks mahtunud taplema. Ja kuhu oleks Tallinna lahes topitud need mitusada laeva toona?
Püha jumal, kui armetu demagoogia. Sai vist räägitud 10-15 tuhandest, kust sa selle 40 000 üles jälle kaevasid. Aga ruumipuuduse üle sa ära kurda mees. Koht kus tapelda...noh 50 000 mahtuvat lauluväljakule Metallica ajal. Ja Tallinna laht mahutab kenasti 1000 viikingilaeva või koget ära, üks selline pole teps nii suur kui romantika või rosnefti lekkiv tanker.