www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Okt, 2019 2:09

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 140 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 10  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: 1219,Lindanise
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2006 15:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2005 8:34
Postitusi: 114
Asukoht: Harjumaa
Kas keegi teab täpsemalt tollaseid sündmusi?Kui suure väega Taanlased tulid,vägede koosseis,lahingute käik jne.?Milline kirjandus saadaval?
Tänud!

_________________
Rahuaega hoiab relv


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: 1219,Lindanise
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2006 15:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Veebr, 2005 18:03
Postitusi: 374
Asukoht: Kehra/Tallinn
Tony kirjutas:
Kas keegi teab täpsemalt tollaseid sündmusi?Kui suure väega Taanlased tulid,vägede koosseis,lahingute käik jne.?Milline kirjandus saadaval?


Nagu kõikide teiste 13. sajandi muistse vabadusvõitluse resp. Eestit puudutanud põhjala ristisõdade sündmuste kohta on peamised kaks algallikat:
- Liivimaa Henriku kroonika
- Vanem riimkroonika
Mõlemad neist on eesti keeles ilmunud.

Samas tuleb sealtoodud faktidesse suhtuda siiski vahel umbusuga. Näiteks sellesse fakti, et taanlased kasutasid selle retke juures 1500 laeva. Selle kohta on nt arvatud, et 1500 laeva asemel on reaalne 100 laeva ning mõni tuhat meest.

Aga ka nendesse faktidesse võiks suhtuda kriitiliselt, sest tõestust ju pole... Samas on teada faktid, et rävalased püüdsid taanlasi peale vallutust Tallinnast välja ajada, kuid see neil ei õnnestunud.

See viitaks ühest küljest nagu taanlaste suurele sõjaväele, samas ei ole üldse kindel, milliste jõududega rävalased toona taanlastele vastu astusid. Tegemist võis olla nii rävalaste ühendväega (mis koosnes nii Võhmataguse, Vaskjala kui ka muinas-Jõelähtme kihelkondade malevatest) kui võis tegu olla ka vaid Tallinna-lähedaste piirkondade jõududega. Ja välistada ei saa ka muistse Harjumaa meeste kaasatust (Kose-Juuru muinaskihelkond, Varbola moinaskihelkond, Loone muinaskihelkond).

Seega on kõik variandid võimalikud ja lahtised.

_________________
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid
Asume Väätsal Pikk tn 9. Suvehooajal oleme avatud R,L,P 11-18
Tutvustame süstemaatilise väljapanekuna Eesti jalgratta ajalugu, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2006 15:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Veebr, 2006 20:49
Postitusi: 1445
Asukoht: Stockholm
Ristisõdijate rahvusvaheline „ekspiditsioonikorpus”, Taani kuningas Valdemar II „Võitja” juhtimisel, koosnes enamasti skslastest ja taanlastest. Sõjakäigus osales ka Rügeni Vürst Vitslav oma meestega.
Kokku ilmsesti umbes 3000 meest.
Kohtamata vastupanu võtsid taanlased oma valdusse linnuse toompeal.
Suhted eestlastega polnudki algul vaenulikud – Valdemar pidas eesti vanematega läbirääkimisi, jagati kingitusi.
Läbirääkimistest ilmsesti asja ei saanud ja kolme päeva pärast ründasid eestlased „viiest” suunast taani kuninga väge.
Kallaletung sooritati ilmselt mitte kuigi suurte jõududega - arvatakse, et ülekaal oli selles kokkupõrkes taanlaste pool.
Kuid vaatamata sellele tegutsesid eestlased ilmselt väga julgelt ja läbimõeldult kuna Taanlased sattusid krooniku sõnul meeleheitlikku olukorda.
Sel otsustaval hetkel sekkus lahingusse eestlaste vastu Rügeni Vitslav – mis uskudes kroonikut näis eestlasi väga üllatavat. (13 saj saladiplomaatia?)
Vitslavi sekkumine otsustas lahingu käigu ja eestlased taganesid kiiresti lahinguväljalt jäättes ilmselt liialdava krooniku sõnul maha rohkem kui 1000 langenut.

See ongi vist pea-aegu kõik mis sellest loost teada on.

_________________
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 03 Mär, 2006 21:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Apr, 2005 17:58
Postitusi: 234
Karuke kirjutas:
Ristisõdijate rahvusvaheline „ekspiditsioonikorpus”, Taani kuningas Valdemar II „Võitja” juhtimisel, koosnes enamasti skslastest ja taanlastest. Sõjakäigus osales ka Rügeni Vürst Vitslav oma meestega.
Kokku ilmsesti umbes 3000 meest.


Rohkem. 10 000 - 15 000 vähemalt. Kroonikud väidavad ka üle 40 000 mehe. Egas see plnd veel klassikaline keskaegne sõjavägi vaid suurelt osalt vabameestest koosnev.

Karuke kirjutas:
Läbirääkimistest ilmsesti asja ei saanud


Läbirääkimisi peeti suure tõenäosusega petteks (ja see ka õnnestus-taanlased ei kahtlustanud midagi) et aega võita ja mehi koguda. Vabalt oleks võinud rünnata taanlasi ka nädala pärast, 3 päeva kogunemiseks näitab, et eestlased said selle ajaga enda arvates piisava maleva kokku et vaenlane minema peksta.


Karuke kirjutas:
Sel otsustaval hetkel sekkus lahingusse eestlaste vastu Rügeni Vitslav – mis uskudes kroonikut näis eestlasi väga üllatavat. (13 saj saladiplomaatia?)
Vitslavi sekkumine otsustas lahingu käigu ja eestlased taganesid kiiresti lahinguväljalt jäättes ilmselt liialdava krooniku sõnul maha rohkem kui 1000 langenut. See ongi vist pea-aegu kõik mis sellest loost teada on.


Kui lugeda lahingut kirjeldavaid ürikuid ja endale ette kujutada vägede paiknemist, siis tegemist on pigem sellega, et slaavlaste laager jäi eestlastel nö kahe silma vahele või slaavlaste laagrit atakeerinud eestlased ei suutnud neid üllatada ja taganesid või loodeti see likvideerida pärast põhijõudude purustamist.

Mis puutub "ilmselt liialdava krooniku" andmetesse, siis minu arvates pole need liialdatud. Kui kõrvutada neid teiste muinasaegsete ja viikingiaegsete lahingute andmetega, siis ca 10 protsenti (10-15 tuhandest) langenuid oli see hulk, mida kandsid põgenema pääsenud või vaherahu teinud lüüasaanud. Ma arvan, et Taani kuninga väge rünnanud eestlaste malev oli küllalt suur. Põhja-Eestil oli saarlastega tihedam koostöö ja ma oletan ka seda, et parem sõjaline struktuur. Selline hulk saab ka seletada seda, miks sakslased ei riskinud (ei suutnud) kunagi nii kaugele põhja poole minna.

Et viikingiaja lõpu-aegsed laevastikud olid suured, sellest räägitakse
ka saagades, nagu "Heimskringea", kus Taani kuninga miskit linna (nimi läinud meelest) ründas laevastik, millest võttis osa kuussada viiskümmend laeva. Kui arvestada laevameeskonna suuruseks ca 20-30 meest, arvutage ise...

Küsimus aga laiemale ringile: kuipalju võis tol perioodil olla saarlastel meresuutlikke laevu?

_________________
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2006 0:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Veebr, 2006 20:49
Postitusi: 1445
Asukoht: Stockholm
Tsiteeri:
Rohkem. 10 000 - 15 000 vähemalt. Kroonikud väidavad ka üle 40 000 mehe.


No eks see üks vaidlemise koht ole - 40 000 mehe koos hobuste ja sõjamoonaga kohalevedamiseks oleks tarvis a 400-500 suurt koget.
Arvestusest et 100 meest koos varustusega ühe laeva peal. (mida ma hästi ei usu)
Siis 15 000 mehe tarvis oleks vaja 150 suurt laeva.

Jutuga mittehaakuvalt aga hiilgeaegadel 19 saj oli Briti impeeriumil kokku umbes 300 sõjalaeva kui transpordilaevad ja kaatrid kah appi võtta.

Tsiteeri:
Läbirääkimisi peeti suure tõenäosusega petteks (ja see ka õnnestus-taanlased ei kahtlustanud midagi) et aega võita ja mehi koguda.


Aga polnud ju ideed aega võita?
Nagunii oli selge, et Taani kuningas koos suurema osa väega lahkub peagi?
Ja mahajäetud garnisoni oleks ju hulga lihtsam "krõmpsutada"...
Just nagu Lihulas.

_________________
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST


Viimati muutis Karuke, 04 Mär, 2006 0:21, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2006 0:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Veebr, 2005 18:03
Postitusi: 374
Asukoht: Kehra/Tallinn
Karuke kirjutas:
Tsiteeri:
Rohkem. 10 000 - 15 000 vähemalt. Kroonikud väidavad ka üle 40 000 mehe.


No eks see üks vaidlemise koht ole - 40 000 mehe koos hobuste ja sõjamoonaga kohalevedamiseks oleks tarvis a 400-500 suurt koget.
Arvestusest et 100 meest koos varustusega ühe laeva peal. (mida ma hästi ei usu)
Siis 15 000 mehe tarvis oleks vaja 150 suurt laeva.



Kuna fakte pole või need on kaheldavad, siis jäävadki vaid hüpoteesid ehk meie kõigi subjektiivsed arvamused.

Mina näiteks isiklikult ei usu, et Valdemariga koos üle 5000, äärmisel juhul üle 10 000 mehe tuli. See oli tollaseid mastaape silmas pidades isegi üüratu hulk.

_________________
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid
Asume Väätsal Pikk tn 9. Suvehooajal oleme avatud R,L,P 11-18
Tutvustame süstemaatilise väljapanekuna Eesti jalgratta ajalugu, meie seitsmes saalis on välja üle 120 ratta


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2006 16:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Apr, 2005 17:58
Postitusi: 234
Karuke kirjutas:
No eks see üks vaidlemise koht ole - 40 000 mehe koos hobuste ja sõjamoonaga kohalevedamiseks oleks tarvis a 400-500 suurt koget. Arvestusest et 100 meest koos varustusega ühe laeva peal. (mida ma hästi ei usu) Siis 15 000 mehe tarvis oleks vaja 150 suurt laeva.


Sõjaväe transportimiseks kasutati/ kasutatakse ka kaubalaevu ja kalalaevu. Tol ajal olid kõrvuti kogedega kasutusel veel drakkarid ja pikklaevad. Ma arvan, et Taani laevastik oli segu erinevatest alustest. Viikingiaja lõpul pidi Rootsis suutma jarli käsu peale iga küla välja panna ühe laeva koos meeskonnaga, see ei saa ka Taani puhul võimatu olla. Arvestades Taanimaa elanike arvu siis laevadepuudust ei saanuks tekkida isegi 40 000 mehelise (arvan et sõdalasi oli ikka kõvasti vähem) maleva liigutamiseks.

Karuke kirjutas:
Jutuga mittehaakuvalt aga hiilgeaegadel 19 saj oli Briti impeeriumil kokku umbes 300 sõjalaeva kui transpordilaevad ja kaatrid kah appi võtta.



Sa siin proovid 19 sajandi laevastikke kõrvutada varakeskajaga. Õige:)
Võinuks mõnd lähemat perioodi ka meenutada, kasvõi Lepanto lahingut.
Või siis merelahingut 100 -aastase sõja ajal, kus läks omavahel kokku ligi 350 laeva 35 000 mehega pardal.


Karuke kirjutas:
Aga polnud ju ideed aega võita?
Nagunii oli selge, et Taani kuningas koos suurema osa väega lahkub peagi?
Ja mahajäetud garnisoni oleks ju hulga lihtsam "krõmpsutada"...
Just nagu Lihulas.


Mis loogika järgi sa seda võtad, et polnud ideed aega võita? Mahajäetud garnisoni on lihtsam alistada, õige. Sina eestlaste vanemana kindlasti teeksid nii ja jätaksid oma asulad vastase rüüstata, annaksid oma linnuste juhtimise ja maksusüsteemi võõraste kätte. Tubli. Mina aga püüaks kogu invasiooniväe maha lüüa, siis on paarikümneks aastaks rahu. Pealegi, kui nad uuesti tulevad siis enam ei saa läbirääkimisi pidada...

_________________
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2006 16:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Apr, 2005 17:58
Postitusi: 234
valdo kirjutas:
Mina näiteks isiklikult ei usu, et Valdemariga koos üle 5000, äärmisel juhul üle 10 000 mehe tuli. See oli tollaseid mastaape silmas pidades isegi üüratu hulk.


20 000 meest ning enam oli üüratu hulk. Ja selliseid oli. 5000 - 10 000 meheliste malevate liigutamist tuli tihedamalt ette.

_________________
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2006 19:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Veebr, 2006 20:49
Postitusi: 1445
Asukoht: Stockholm
Lembetu kirjutas:
Tsiteeri:
Arvestades Taanimaa elanike arvu siis laevadepuudust ei saanuks tekkida isegi 40 000 mehelise (arvan et sõdalasi oli ikka kõvasti vähem) maleva liigutamiseks.


Noh kuna fakte meil ei ole, ega aaagi naljalt olema siis jääb ainukeseks ligikaudsekski võimaluseks hinnata invasiooniväe suurust - püüda ära arvata kui palju mehi suutsid eestlased kolme päevaga lahinguks koguda.
Taanlaste vägi oli paljurahvuseline seepärast on vist kaunis tulutu mõistatada selle suurust.
Pealegi oli Taani kuningas tolle aja Euroopa üks võimsaim feodaal.

Aga eestlased?
Eestlaste vägi pidi olema ligikaudselt sarnase suurusega.
Kui mitme maakonna mehed lahingus võisid osaleda?
Rävala kindlasti. Võibolla ka Harju.
Hendriku väitel karistasid sakslased mõni aeg hiljem Järvat - kuna Järvalased olid osalenud sõjas taanlaste vastu.
Aga see ei tähenda üldse, et nad just selles lahingus osalesid.

Kui kiiresti siis reaalselt ikkagi liikusid tolle aja väekoondised?
Tuleb meelde lõik kroonikast mis kirjeldab Ümera lahingut - sakslased olla ajanud terve päeva taga Võnnu alt hooga põgenevaid eestlasi.
Lahingupaika jõuti järgmisel hommikul.
Võnnust oletatavasse lahingupaika on umbes 30 km.
Et siis ütleme 30km päevas - esimene päev kulus otsustamiseks ja teate edasiandmiseks.
Kaugeimad mehed tulid sõtta siis ehk 60 km kauguselt.

Kui palju elas rahvast Tallinnast 60 kilomeetri raadiuses?

_________________
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2006 19:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Juun, 2005 19:33
Postitusi: 1483
Järvakad rävalastel abiks? Võimalik, aga kahtlen pisut. Hendrikut usaldan sama palju kui halli kassi. Sakslased võisid Järvasse retke korraldada ka põhimõttel - "aga kui te oleks saanud, küll te siis oleks appi läinud ka". Hendriku üks ülesanne on ju eeskätt õigustada tehtut.

_________________
Et notre Parole s'appelle Fidélité !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Mär, 2006 11:15 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Apr, 2005 17:58
Postitusi: 234
Karuke kirjutas:
Võnnust oletatavasse lahingupaika on umbes 30 km.
Et siis ütleme 30km päevas - esimene päev kulus otsustamiseks ja teate edasiandmiseks.
Kaugeimad mehed tulid sõtta siis ehk 60 km kauguselt.

Kui palju elas rahvast Tallinnast 60 kilomeetri raadiuses?


Naljavend. 30 km. Minu vaarvaarema läks veel vanuist peast Arukülast (Otepää lähedal, Sihvalt edasi) mõnikord jalgsi, mõnikord hobuvankriga ühe päevaga Tartusse, seda maad on aga oma 60 km. Praegune kaitseväelane suudab roomata päevas 30 km ning siis on sussid püsti tänu varustusele ja viletsale füüsisele. Vanasti olid inimesed märksa vastupidavamad ja ülearust träni kaasas ei vedanud.... oda, mõõga ja hobuse liigutamiseks pole vaja niipalju jõudu ka kulutada. Pealegi, kuhu sa ööd jätad. Pealegi, ratsa katab selle maa kordades kiiremini.


"malevafilmi" loogika järgi kulub targutamiseks päev -oioi, mis me nyyd teeme vaenlane on tunginud naaberkülla- (reaalses elus oleks me esivanemad kärvand kui otsustamiseks niikaua kulunuks - vaata kui kiiresti toimis "kullerside" isegi mahtra sõja ajal)

Igal juhul - tõmba joon rahulikult kaugemale. Lisaks arvan, et koostöö maakondade vahel oli täiesti olemas (juba 1061 aastal tehti koostööd ugandilaste ja saarlaste vahel näiteks) ja lõunanaabrid võisid vablt toetavaid üksusi saata. Ja "mobilisatsiooniplaan" oli ka kindlasti olemas. Enne muistset vabadusvõitlust ja pärast 10 aastat kestnud sõda eriti kindlasti....kuhu koguneda, kes kellele teatab, kuhu edasi liikuda kus on valvepostid teedel jne. Ootamatult kaelalangevat vaenlast on raske tõrjuda. Laagris asuv suht passiivne vaenlane, kelle hulk on umbes teada ja kes ei pea sind ohtlikuks - see on nagu jummala kingitus nagu jõulud :D

_________________
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Mär, 2006 11:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Apr, 2005 17:58
Postitusi: 234
Charlemagne kirjutas:
Järvakad rävalastel abiks? Võimalik, aga kahtlen pisut. Hendrikut usaldan sama palju kui halli kassi. Sakslased võisid Järvasse retke korraldada ka põhimõttel - "aga kui te oleks saanud, küll te siis oleks appi läinud ka". Hendriku üks ülesanne on ju eeskätt õigustada tehtut.


Eh eh. Hendrik tavaliselt ütleb, et viime paganatele hingeõnnistust vms. Sedakorda ta räägib seosest taanlastega. Hendrik ei pidanud spetsiaalselt välja mõtlema mingit kolmandat põhjust sellele peamisele: nad ei ole kristlased ja sellepärast. (Saksilastel ei olnud vaherahu järvakatega. Järvakad ei olnud ristiinimesed.)

Hendrik räägib seosest taanlastega sellepärast, et järvakad käisidki koos teistega taanlasi kottimas. :) Kuidas muidu oleks nad julgenud rünnata malevat, mis tuli kohale ca 1500 laevaga - laevaga tolleaegses mõistes, need ei olnud lahinguristlejad ;) - (saarlastel võis olla kusagil 800 alust, mingist kohast lugesin et selline arv põletati invasiooniväe poolt neil üks talv ära).


Ei ole mõtet pisendada meie esivanemate võitusid pelgalt selle pärast, et eelmise sajandil ajalooteadlased nii arvasid. Selle perioodi ajalooteaduslikud "dogmad" on suures osas juba kummutatud ntx meie isa sm. Konstantin Pätsi tegevus eesti rahvale õnnetoomises.

Tänapäeval kasutatakse lisaks arhiivis tuhnimisele ja arheoloogiale rohkem kui kunagi varem semiootikat, eksperimentaalarheoloogiat ja tänu sellele on kummutatud sellised 90-ndate aastate lapsused nagu: "Ojamaa lahingus lasti ammunooli suure kaarega ja sellepärast on pealuudes asuvad neljatahulised augud keset kolba ülemist osa", 120 meest kandva pikklaeva ehitamiseks kulus mitu aastat (tegelikult 8-9 kuud) paljude inimeste tööd (tegelikult väike meeskond), juba varase keskaja sõjavägi koosnes rüütlitest ja neid oli vähe (tegelikult oli sõjaväe peajõud sõjasulased ja piirkonna kaitsel ka küladest võetud abivägi-oda oli tollane põhirelv ja selle käsitsemine on kergelt õpitav, eriti neil kes päevast päeva reha ja hangu, põhimõtteliselt vart, käsitsevad- rüütlid olid neile vaid juhtideks ja instruktoriteks), raudrüüd olid rasked, kangiga pidi aitama rüütli hobuse selga jne....

_________________
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Mär, 2006 13:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Veebr, 2006 20:49
Postitusi: 1445
Asukoht: Stockholm
Tsiteeri:
Pealegi, kuhu sa ööd jätad. Pealegi, ratsa katab selle maa kordades kiiremini.


Ööga on selline lugu, et tuletades sedasama Ümera lahingut meelde - toimus see järgmisel päeval pärast Eestlaste taandumist Võnnu alt.
Ja eestlased olla selle tee peal ööbimiseks laagrisse asunud.
Ja seda vaatamata jälitavate saksilaste kallaletungiohule?
Millest selline kindlus?

(Lembetu kasutas sõna sakslane asemel saksilane mis on ka minu arvates õige - ristisõdijad olid värvatud enamasti alam-saksimaalt)

Üldse paistab kroonikatest, et öösiti liikumine - võitlemine ei olnud tavaks.

Tegelt teeks me endale ja teistele üht-teist selgeks kui suudaks ikkagi argumenteeritult paika panna tollase väe liikumiskiiruse.
( siis kõigi eelduste kohaselt jalavägi koos ratsameestega )
Eestlastest pole Hendeikul palju juttu - aga liivlastest ja saksilastest küll.
Äkki õnnestub ära mõistatada?
Annaks väga olulise vihje ka Lindanise lahinguväe kohta.

_________________
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Mär, 2006 13:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 31 Jaan, 2005 20:45
Postitusi: 1378
Asukoht: Planeet Maa
lembetu kirjutas:


Naljavend. 30 km. Minu vaarvaarema läks veel vanuist peast Arukülast (Otepää lähedal, Sihvalt edasi) mõnikord jalgsi, mõnikord hobuvankriga ühe päevaga Tartusse, seda maad on aga oma 60 km. Praegune kaitseväelane suudab roomata päevas 30 km ning siis on sussid püsti tänu varustusele ja viletsale füüsisele. Vanasti olid inimesed märksa vastupidavamad ja ülearust träni kaasas ei vedanud.... oda, mõõga ja hobuse liigutamiseks pole vaja niipalju jõudu ka kulutada. Pealegi, kuhu sa ööd jätad. Pealegi, ratsa katab selle maa kordades kiiremini.



30 on vast pisut tõesti vähevõitu, 60 aga ehk natuke liiast :roll:.
Arvestades kõiki asjaolusid: tee- ja ilmastikutingimused, kaasavõetud sõja- ja toidukraam, pakuks välja, et piirjoon võiks jääda nii 40-50 km-i kanti....

_________________
TÕDEONAJATÜTAR


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 05 Mär, 2006 16:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Apr, 2005 17:58
Postitusi: 234
Karuke kirjutas:
Ööga on selline lugu


Öösel on võimalik liikuda. Olen öösel kilpe kandvaid gruppe liigutanud punktist a punkti b. Kuuvalgel ööl täiesti teostatav, kuuvalguseta ööl täiesti teostatav - tõrvikud abiks. Ka talvel, rääkimata suvest. Ma ju rääkisin, kabinetivaikuses võib see täitsa ulmeline tunduda, et tollased sõdalased

"...läksid läbi kogu öö edasi Revala maakonna poole..."
"...ning minnes päeval ja öösel, tulevad Ugandisse ning rüüstates külasid ja tappes paganarahvast..."jne (Hendriku kroonikas on veel ja veel selliseid kohti.)


sest öösel on ju pime ja kole ning magada tahaks ka, telgis soovitavalt...Üldse ei saa aru, kuidas nad ilma magamiskottide, matkatossude ja priimusteta hakkama said...:roll: Ma arvan, et argumenteerimiseks on vaja esmalt ainesega tutvuda ning omada elementaarset loogikavõimet. Antud küsimuse - kui kiiresti nad siis ikkagi liikusid - puhul on vajalik ka mingisugunegi kogemus pikemate koormusmatkade näol, tolleaegse varustuse rekonstruktsioon seljas. Väitlusoskus -ja kultuur pole primaarne.

Fa- Varbola lähedal hommikul panime mööda raba ja lodumetsa minema - lõunaks tegime ära paarkümmend kilomeetrit ja seda koos turviste, kilpide, orade ja moonaga. Ja jõudsime ka puhata.

Kahjuks...ee...õigemini õnneks ei saa proovida, kas kirikute ja külade süütamine spetsiaalselt selleks, et valgust oleks, annab piisavalt valgust vägedele öösel ilma tõrvikuta liikumisek nagu kroonikates kirjutatakse ;)

_________________
"Ma lähen neile kallale: kuni ei jää ühtegi, kes ei tunnusta maajumalaid."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 140 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 10  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt