Michelsoni immatrikuleerimine ehk keda siis uskuda

[Karuke]

Väidetavalt sündis kaheksateistkümmnenda sajandi keskel Vainjärve mõisa talutares poisslaps nimega juhan...

Jaan Kross "Michelsoni Immatrikuleerimine" 1971

http://www.laidoner.ee/cms/eesti/info/o ... kujunemine

Eesti langemine Vene võimu alla 1710. aastal oli esialgu tagasilöögiks rahvuslikule ohvitserkorpusele, kuid päriselt ei katkenud areng kunagi. 18.sajandi lõpp tõi hoopis uue tasandi, kui esimene eestlane - Johann Michelson ( 1735 - 1807) tõusis kindrali auastmesse, armeekomandöri ametikohale, ja immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda 1783. Ta oli ka esimene eestlane, keda autasustati Vene kõrgeima aumärgi - Püha Andrease ordeniga.

Kõik oleks nagu tore ja arusaadav.
Kuid...
On ka hoopis teistsuguseid andmeid:

Михельсон Иван Иванович

1740-05.08.1807



МИХЕЛЬСОН Иван Иванович - генерал от кавалерии (с 1797). Из дворян Лифляндской губ. Его дед, капитан шведской службы Иоганн М., убит в сражении под Полтавой в 1709. Отец, Иван Иванович М., был полковником русской службы. Получил домашнее образование. В 1754 зачислен рядовым в лейб-гвардии Измайловский полк.

http://www.opskove.ru/lic/75.html

Ehk siis maakeeli -

Michelson Ivan Ivanovitš - ratsaväekindral aastast 1797. Liivimaa kubermangu aadlik. Tema vanaisa rootsi armee kapten Johann Michelson langes Poltaava lahingus 1709. aastal. Isa Ivan Ivanovitš Michelson oli vene armee polkovnik. Sai koduse hariduse. 1754 arvatud reamehena Izmailovski Kaardiväepolku.

Kuidas selle mehega siis ikkagi oli?
Eesti verd Pärisori?
Rootsi päritolu aadlik?
see
Johann von Michelson?

[valdo]

Lugupeetud Jaan Kross on sellest sündmusest hiilgava raamatu kirjutanud. Loomulikult on tegemist ilukirjandusliku teosega, midee detailid ei pruugi tegelikkusega kattuda.

Samas on aga teada, et enne nimetet isikut ei olnud Michelsonide perekond Balti aadlimatriklis (st tegu ei olnud aadliperekonnaga). Muide - 1929-35 Görlitzis välja antud Balti aadli genealoogilised käsiraamatud (vt digiversioonid http://mdz1.bib-bvb.de/cocoon/baltlex/B ... 00345.html) ei näita senini midagi. Samuti ei näita seda perekonnanime Saksamaal praeguseni Rüütelkonna veebilehe genealoogia osa - http://www.baltische-ritterschaften.de/genealogie.htm .

Nii et mina kaldun seetõttu küll arvama, et tegu Balti pärusaadlikuga ei olnud. Rootsi aadlikuga veel vähem, sest sealne 16.-17. sajandi aadlinimekiri on väga lühike - selle leiab nt lehelt http://sv.wikipedia.org/wiki/Adels%C3%A4tter

[Karuke]

OK.

Aadlitiitli võis mees saada alles hiljem teenistuse eest - venekeelses biograafias ei öeldagi konkreetselt, et mees sündis aadliperekonnas, vaid ainult, et Michelson kuulus Liivimaa aadlike hulka.
Balti aadlimatrikklis võis ta tõesti mite olla kuna mehele ju ei kuulunud Eestimaal ühtki mõisa.
Ja isegi kui oleks kuulunud - ikkagi olen ma nii aru saanud, et rüütelkonna matrikklisse pääsemine oli uustulnukal - uusaadlikul praktiliselt võimatu.
Selle läbi võiks nagu oletada, et mees oli tõesti maarahva hulgast.
Kuid...
Venekeelne biograafia väidab Michelsoni isaks Vene armee polkovniku?
Ei kujuta hästi ette, et nii suure nina nagu polkovniku poeg oleks mingi mõisnikukese toapoisss?

[Karuke]

corvus kirjutas:

Arvatavasti vajas Vene historiograafia midagi enamat kui "podomstvennõi muzik".

Ise kipun ka sama arvama, et tegu "putitatud" biograafiaga.

[Karuke]

Samas aga suhtuti ju venemaal uusaadlikesse märksa liberaalsemalt?

Kui Menšikov oli mats - siis nii ju kirjutatigi?

Või Demiidov?
Aga Demiidovi nimi leidis sellist respekti - nagu oleks öeldud Vürst!?

[štabskapitan]

Veel XIX sajandi algul andis esimene ohvitseri aukraad (lipnik) automaatselt pärusaadli seisuse. Polkovniku auaste andis pärusaadli kuni 1917. aastani. Ülejäänud ohvitserid kuulusid isikuaadli hulka (litšnoje dvorjanstvo). Lisaks aadeldati ordenitega. Veel XIX sajandi algul andis suvaline orden päritava aadlitiitli. Hiljem lävendit tõsteti. XX sajandi algul andis päritava aadlitiitli ordenite 1. järgud, Vladimir alates 3. järgust, Georgi orden alates 4. järgust ning Georgi kuldmõõk.

[Ursus]

Ma ei tea, kas üle mitme aasta selle teema vastu enam huvi tunnete, kuid lisan lingi ajakirja "Russkaja starina" numbrile, kus Michelsonist pikemalt juttu ja kust kõik hilisemad temast kirjutanud oma andmed on ammutanud (1876. – Т. 15. – № 1): http://www.bibliotekar.ru/reprint-127/index.htm. Võimalikust eesti päritolust pole seal muidugi sõnagi. Seda "Inlandi" numbrit, kust J. Kross tema eestlaseks olemise võttis, pole mina suutnud leida. Pole muidugi ka eriti otsinud. Väinjärve mõis, kust justkui pärineks, kuulus Koeru kihelkonda, kirikuraamatud on Saagas näha, Krossi versiooniga sobivat poisslast justkui pole. Vene allikais väidetakse tema vanaisa olnud kord Rootsi kapten, kord kaplan. Ametliku isa osas on pilt selgem, selleks on "polkovnik" (tegelikult kaardiväemajor, aga see võrduski ju polkovnikuga) Johann Friedrich von MICHAELSEN, kelle vennale, kaardiväekapten Alexander v. M-ile oli alates 1750. a-st renditud Kabala riigimõis, 1759 aga kingiti see päriseks (ja 1765 müüdi maha). Nime sen-lõpp viitaks nagu pigem taani juurtele. Ma ei taha aga eelnevaga kuidagi eitada võimalust, et Johann Michelsohn(en) eestlane ja Väinjärve mõisa põgenenud toapoiss võis olla. Ehkki jah, meile on omane mitmesuguseid sobiva nimekujuga mitte-eestlasi eestlasteks mõelda (msg teatmikes ja entsüklopeediateski eestlasteks tehtud kindral Voldemar Kappel ja astronaut Jack Lousma võiksid olla sobivad näited). Michelson võis tõesti põgeneda Peterburgi, kuid ilma VÄGA mõjusa toetuseta ei olnud lihtsalt võimalik, et ta oleks pääsenud Izmailovski kaardiväepolku, kus ta mõne kirjelduse järgi juba ÜKS AASTA (!?) hiljem olla ohvitseriks tõusnud. Tekitasin mõne päeva eest militaar.netis Elulugude all teema Aleksander Suvorovist, kus lühidalt kirjeldan kaardiväepolkude komplekteerimist ja Suvorovi karjääri, mis sobiks võrdluseks, et taolise hüppe põhimõttelist võimatust demonstreerida. Isegi juhul, kui lihane isa tõesti kaardiväemajor olnuks. Kuid, kordan, ma ei pea toimunut siiski päris võimatuks. Millegipärast, Karuke, tundub mulle, et me oleme tuttavad ja et olen Teile millegagi seoses rääkinud oma teooriast keisrinna Katariina I eestlannaks ja Jelizaveta järelikult pooleestlannaks olemisest ning kuidagi õukonda pääsenud eestlaste tähelendudest tollal. Mis aga eeldasid taolise endise pärisorja adopteerimist, seadustamist mõne sobiva persooni poolt. Võib-olla toimus ka seekord nõnda.