www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Sept, 2019 0:09

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1 postitus ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: SAKSA-ROOMA RIIGI AADLIHIERARHIA
PostitusPostitatud: 31 Jaan, 2005 20:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Juul, 2004 9:15
Postitusi: 85
KEISER (imperaator)

Kaiser - Caesar Julius

Rooma riigi traditsioone jätkav monarh. Kujunes välja Karl Suure (Frangi) riigis. Keisrist kõrgemal oli paavst. Keisri valisid kuurvürstid. Saksa-Rooma keisririigis oli keisri asetäitjaks ning keisri surma ja tema järglase valimise vahepeal valitsejaks Reichsvikar. Nendeks olid Saksi hertsog ja Reini pfaltskrahv

Tiitel: Tema Keiserlik Majesteet!



KUNINGAS (rex)

Konung, kuning-chuni, cyn - sugukond vanemülemsaksa keeles.

Algselt sugukonnavanem, kes täitis ka kohtuniku ülesandeid, sõjaväejuht. Need ülesandes säilisid ka siis, kui kuningas kujunes valitseja tiitliks. Keskajal, eriti absolutismi ajal, peeti kuningat Jumalast seatud valitsejaks. Kõik, olenemata seisusest olid kuninga vasallid.

Tiitel: Tema Kuninglik Majesteet!



HERTSOG (dux)

Heritzogo - väge välja tooma.

Algselt hõimuvanem ja väejuht, kes valiti germaani vürstide seast. 4. saj. kujunes amet päritavaks. 9. saj. hertsogkonna valitseja.
9.-13. saj. olid Saksa Keisririigis Saksi, Franki, Baieri, Shvaabi ja Lotringi hõimuhertsogid.
1815. a. oli Saksa Liidus 10 ja 1871. a. 12 hertsogit. Kuni 1918. a.-ni oli Saksamaal Anhalti, Braunschweigi, Saksi-Altenburgi, Saksi-Coburg-Cotha, Saksi-Meiningeni hertsog.

Tiitel: Kõrgus! Hiilgus!

SUURHERTSOG (magnus dux) Asus hierarhias kuninga ja hertsogi vahel. Esimest korda anti see tiitel 1569. a. Toskaana hertsog Cosimo I -le. Napoleon I andis selle tiitli Murat`ile, kes sai Bergi suurhertsogiks. 1806. a. andis Napoleon suurhertsogi tiitli Hessen-Darmstadti landkrahvile, Badeni kuurvürstile, Würtzburgi piiskopile ka 1810 Reinimaa Fürstprimasele. 1815. a. Viini kongressi otsusega said suurhertsogkonnaks Saksi-Weimar-Eisenoch, Mecklenburg-Schwerin, Mecklenburg-Sterlitz ja Luxenburg. 1829 sai suurhertsogkonnaks Oldenburg.
1815. a. oli Saksa Liidus 7 ja 1871. a. 6 suurhertsogkonda.

ERTSHERTSOG (archidux) Oli Habsburgide dünastia printside tiitel alates 16. saj. Algselt 1453. a.-st Austria valitseja päritav tiitel, mille andis keiser Friedrich III võrdsustamaks Austria hertsogit kuur- ehk ertsvürstidega. Pärimuse järgi oli tiitli andnud 1156 Friedrich I Barbarossa.



VÜRST (princeps)

Furisto - esimene.

Algselt hõimuliidu juht. Hiljem läänide valitseja. 1815. a. oli Saksamaal Lippe, Reussi, Schaumburg-Lippe, Schwarzburg-Rudolstadti, Schwarzburg-Sonderhauseni ja Waldeck-Pyrmonti vürstid, kokku Saksa Liidus 12 vürsti.

Erilise grupi moodustasid kuurvürstid.

KUURVÜRSTID ehk ERZVÜRSTID (principes electores) - neile kuulus 13. saj. õigus valida keiser. Kolleegiumi moodustasid algul 7, hiljem 8 ja lõpuks 9 kuurvürsti. Nendeks olid Böömi kuningas, Reini pfaltskrahv, Saksi hertsog, Brandenburgi markkrahv, Mainzi, Kölni ja Trieri peapiiskop ning Saksa Ordu kõrgmeister (1525. a.-st Liivi ordumeister). 1356. a. kinnitas Karl IV Kuldbullaga ertsvürstide eesõigused. Neil oli keisrile nõuandmise õigus üldriiklikes asjades, neile kuulusid keiserlikud õukonnaametid (Erzamt). Mainzi ertspiiskop oli Saksamaa ertskantsler, Trieri ertspiiskop oli Burgundia ertskantsler, Kölni ertspiiskop oli Itaalia ertskantsler, Böömi kuningas oli ertskinker, Reini pfaltskrahv oli ertslaudnik, Saksi hertsog oli ertsmarssal ja Brandenburgi markkrahv oli ertskambristuhärra. 1622. a. sai Reini pfaltskrahvi õiguse Baier, 1692 Braunschweig-Lüneburgi (Hannoveri) hertsog. Mainzi kuuripäeval 1803 Regensburgis said Trieri ja Kölnile lisaks kuurvürstitiitli Württemberg, Baden, Hessen, Hessen-Kassel ja Salzburg. 1805 lisandus Würzburg. Kolleegium likvideeriti 6. augustil 1806.

Tiitel: Kuurvürstlik Kõrgus!



Kuninga perekonda kuuluvad vürstid kandsid nimetust prints, troonipärija - kroonprints.

Printside tiitel: Tema Kuninglik Kõrgus!



KRAHV (comes)

Grafio - abiline, seltsimees.

Varasel keskajal kuninga poolt nimetatud kõrgem ametnik, kohtunik ja väepealik. Frangi riigis kuninga ametnik ja asevalitseja provintsis.

Tiitel: Kõrgestisündinud!

Vastavalt ülesandelt jagunesid:

LANDKRAHV (comes provincialis), maakrahv - teatava suurusega valduse haldur, hierarhias hertsogi ja krahvi vahel. Kuninga ametnik mõnes maapiirkonnas. Tiitel tuli kasutusele 12. saj. 13. saj. kattus nende territoorium endiste gaukrahvide omaga. Esialgu oli landkrahvide ülesandeks kuningavõimu tugevdamine hertsogkondades. Landkrahvi tiitel oli levinum Saksa riigi edelapoolsetes osadel. Neile allusid Ülem- ja Alam-Elsass (Sundgau ja Nordgau), Breisgau, Albgau, Linzgau, Thurgau ja Aargau. 1129. a.-st sai landkrahvkonnaks Tüüring, kuna Meisseni markkrahvkond läks Wettini dünastia kätte ja maahärrad von Husen said landkrahvi tiitli. Aja jooksul sai enamikest landkrahvidest hertsogi tiitli. Kui Saksa-Rooma riik 1806. a. laiali saadeti, säilis see tiitlel ainult Hessen-Homburgidel. Peale selle liini lakkamist sai 1866. a. Preisi-Austria sõjas landkrahvi valdused endale Hessen-Darmstadtile.

BURGKRAHV (linnusekrahv) - keisri või kuninga linnuse haldur.

PFALTSKRAHV (krahv-palatiin) - keisri või kuninga õukonnaametnik, õuekohtu kaasistuja, hiljem kohtu eesistuja ja kuninga esindaja kohtus. 9.-11. saj. oli mõne piirkonna ehk pfaltsi (koht, kus valitseja vaheldumisi asus ja mis sageli olid vanad frankide kuningakojad) läänihärra. Kunigas Otto I (936-973, keiser 962) ajal said pfaltskrahvideks Lotringi, Baieri, Shvaabi, Saksi ja Kärnteri hertsogid.

Kõige tähtsam oli neist Pfalzi (Reini) pfaltskrahv, kes kuulus kuurvürstide kolleegiumi ja oli keisri äraolles tema asetäitja (Reichsvikar). Tema valdustes asus ka keisri resident Heidelberg.

MARKKRAHV (sama, mis markii) - Frangi riigis 8.-9. saj. ja Saksamaal piiriäärse ringkonna (margi) valitseja. Neil oli suurem võim, kui teistel krahvidel. 10.-12. saj. said paljud neist Saksamaa riigivürstideks. Aastatel 919-1024 said Saksa kuninga uue seadusega markkrahkondadeks Meissen, Lausitz ehk Ostmark, Verona, Krain, Steiermark ja Baieri Ostmark. Alates 12. saj. said Meissen, Lausitz, Määri ja Namur riigivürstkondadeks. 16. saj. said Brandenburg-Ausbachi ja Brandenburg-Bayreuthi maahärrad markkrahvi tiitli. 1815. A. oli Saksa Liidus 1 markkrahvkond.

APANAAZKRAHV Valitsejasoo mittevalitsevate liikmetele antav, kas eluajaks või pärandatavana, ülalpidamiseks olev krahvkond

RAUKRAHV Keskaegne Nahegau krahvide nimetus. Gaugrahv Emich VI (1140-1160) andis poeg Konradile ja Emichile osadel perekonna valdustel Wildgraf tiitli. Hiljem saadi oma mägistele valdustele lisaks Altenbaumburg, Ruwenburg ja Stalzenburg ning saadi tiitel raukrahv. Peale raukrahvide suguvõsa lõppemist läksid nende valdused 1667. a. üle Pfalzi kuurvürti Karl Ludwigi (1649-1680) abikaasa Marie Louise von Degenfeldile, kellest sai raukrahvinna.

REINKRAHV Tiitel Rheingau krahvidel, kelle tugevaim kindlus oli Kreuznach. Esimene reinkrahv oli Hatto VI (937-960). Reinkrahv Johann III (1383-1428) tütar abiellus viimase wildkrahviga Kyrburgist ning dünastiate liitumisel tekkis tiitel Wildgraf und Reingraf. Johann V (1476-1495) omandas mitmeid uusi valdusi. Hiljem sai Obersalmi krahv von Salm endale tiitli Wildgraf und Reingraf, mida kandsid edasi Salmi vürstid.



PARUN, FREIHERR (vabahärra).

Bar, baro - vaba mees.

Algselt madalaim kroonivasall, hiliskeskajal kujunes eraldi aadlitiitliks. 16. saj. tuli Saksa aladel vabahärra asemel kasutusele tiitel parun. Suverääniõigused puudusid. Levinum aadlitiitel Baltimaades, kuna Peeter I andis selle tiitli eristamaks teistest vene aadlikest.

Tiitel: Kõrgeauline!



RÜÜTEL, AADLIK.

Vabadest talupoegadest vasallid, kes rüütliteenistuse kadumisega muutusid tituleeritud seisuseks, partikliga von või de. See oli madalaim aadli aste, millega käis kaasas vapiõigus.
Keskajal olid rüütliseisuse madalamad astmed kannupoiss ja relvakandja (kilbikandja).

Tiitel: Kõrgeauline!


Allikas: ajakiri Horisont jm


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1 postitus ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt