Tekkis selline võhiklik küsimus.
Et siis ülalmainitud relva tuleb pärast igat lasku uuesti käsitsi laadida (püssirohi-tropp-kuul) - ja mida rutem seda parem. Samas on püssiraud eelmisest lasust alles kuum ja sinna võib olla jäänud ka mingeid hõõguvaid osakesi. Kas siis pole lahtist püssirohtu alles suitsevasse torusse puistates ohtu, et see laadimise ajal kuumusest iseenesest süttib? Või tuleb raud alati enne laadimist tahmast puhastada?
Eestlaetav püss
-
- Liige
- Postitusi: 382
- Liitunud: 25 Jaan, 2005 21:35
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Re: Eestlaetav püss
onu juulius kirjutas:Tekkis selline võhiklik küsimus.
Et siis ülalmainitud relva tuleb pärast igat lasku uuesti käsitsi laadida (püssirohi-tropp-kuul) - ja mida rutem seda parem. Samas on püssiraud eelmisest lasust alles kuum ja sinna võib olla jäänud ka mingeid hõõguvaid osakesi. Kas siis pole lahtist püssirohtu alles suitsevasse torusse puistates ohtu, et see laadimise ajal kuumusest iseenesest süttib? Või tuleb raud alati enne laadimist tahmast puhastada?
Poisikesepõlves "sutsakatega" kannitud küll...
Julgen väita, et ühest lasust ei kuumene toru kuigivõrd. Samuti ei täheldanud me probleemi püssirohu isesüttimisega.
Aga kui nii oleks ka juhtunud - siis kohe kui püssirohtu sisse puistad, ilma kuuli ja troppideta - juhtunud poleks ikka midagi erilist.
Küll aga võiks ohtu oodata kui püssiraud ja laadimisvarras oleks mõlemad terasest. (säde hõõrdumisel jms)
Aga meie "sutsakate" rauad olid messingist...
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
-
- Liige
- Postitusi: 1230
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Discoveris räägiti, et Jüüti merelahingu katastroofi põhjustasid igal pool laiali paiknevad laengud ja lahtised uksed. Sedakaudu pääses kahjutuli moonakeldritesse.
Aga põhjuseks oli jah soov iga hinna eest rohkem ja kiiremini tulistada.
Eestlaetavate relvade laskekiirus oli ilmselt nii väike, et püssitoru ei jõudnud korralikult püssirohu süttimispunktini kuumeneda.
Aga põhjuseks oli jah soov iga hinna eest rohkem ja kiiremini tulistada.
Eestlaetavate relvade laskekiirus oli ilmselt nii väike, et püssitoru ei jõudnud korralikult püssirohu süttimispunktini kuumeneda.
Pead ei saa anda, kuid minu mäletamist mööda tuli tõepoolest peale igat lasku relva raud vardaga läbi lükata. Tahm ja hõõguvad osad välja raputada ning alles siis uut rohtu sisse puistata. Vähemalt nii oli ühe tolle aja musketäride "üksikvõitleja õpikus" joonistatud. Võibolla siis, kui akrebuuside ja musketite asemele tulid ränilukuga ja süütekapsliga uuemad eestlaetavad püssid, hakati kuidagi kiiremalt asju ajama.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist