www.militaar.net

sooviksin võimalikult palju infot sellise riistapuu kohta, väga hea oleks kui saaks jooniseid. huvitav oleks ju sellist asja ise ka ehitada. üks tuttav rääkis kunagi et poisikesena oli endale kuidagi oma onuga teinud sellise asjanduse ja sellega kogemata lehma maha lasknud (ju siis oli võimsust küll), põnnina on tavalisi vibusi tehtud küll aga see asjapuu on siiski palju huvitavam

Amb on väga ränk ja ohtlik relv. Ta ei tee pauku kah. Jube riist

oleks ise ka huvitatud.

Salaküti relv.
Mumeelest müüdi seda riistapuud mingis jahipoes.

Ehitasin neid tatikana ise mitmeid ja võin kogemustest öelda et raskusi saab teil olema hea vibupuu leidmisega sinna peale. Mäletan et uurisin tolajal kogu saadaoleva teemakohase kirjanduse läbi ja katsetasin kõiki soovitatud meil kasvavaid puuliike, aga asi jäi ikka lahjaks. Lõpuks sain kuskilt kätte (tol ajal haruldase) välismaise plastikust suusakepi ja panin selle vibuks peale. Vot siis oli jõhker relv! Nool lendas ikka utoopiliselt hästi (kasutasin vibutrennist pätsatud sportnooli) ja pakun et 50 - 80m pealt oleks metskitse ilusti ära võtnud.

Plastik..... ja on ju veel rängem asi ,millest vibukaar teha. Vägagi kättesaadav
Ma parem ei mulise sel teel teemal rohkem. Tõesti ,õnnetus võib juhtuda valel käsitsemisel ja siis saab ehitaja kah hilinenult aru ,et parem ,kui seda relva poleks olnudki....

Praegu peast kirjutan, aga mäletamist mööda on kuni 50kgs tõmbejõuga ammud piiramata käibes. Üle selle on keelatud ning võib omada vaid vastava eriloaga.

Täpsemat teavet saab relvaseadusest.

Aga olge hoolsad oma iseehitatud riistade tõmbejõu mõõtmisel, et pärast politseiga seletamist ei tuleks

millest te päästiku ehitanud olete? see arusaadamatu

Väiksest peast tegin selle puupulgast, mis noh... meenutas kiiget - ühele poole vajutad ja teine pool lükkab nööri üles soone peale. Ehk siis "päästik" oli kaba peal, mitte all.

Väga õige, nii see käibki. Nii on lihtsam teha ja vanasti olid kah sellise sisteemiga.

Samas tasuks uurida poesmüüdavate ehitust - minu mälu järele on neil päästikud siiski all.
Selle kiigega on probleemiks see, et noolesaba peab olema piisavalt kõvast materjalist: nööri lahmakas käib pisut ülespoole noolesaba keskkohta. Seega iga asi ei kõlba. Samas kui on vibuks pandud suvaline kuuseoks, siis ei koti see pisiprobleem. Vedrulehtedest ei hakanud ehitama, ent kui juba asi oleks nii jõhker, siis peaks ka nool metallist olema ning nööri asemel peenike tross. Liiatigi ei kõlbaks soonega laud, millest mina nii 12 aastasena oma laskeriista tegin
(soome mtv-s jooksis Robin Hoodi sari siis, kust innustust sain. Toona tegime ka endale võitluskaikad ja kemplesime korralikult: südame tegi soojaks, kui käisin kevadel kunagist võitlusplatsi vaatamas - kaikad aastast 89 ikka veel puude ja kändude najal - minu oma oli ainsana rauast ).

Enda lapsepõlvest mäletan, et "vibupüssi" vibu sai tehtud elektrikarjuse kepist. Koosnes see mingist kollakast kiust ja vibuks oli seda küll ja küll.

Loomulikult on kaasaegsetel sport- ja jahiambudel päästik all. Kui asi ise valmis nikerdada on mõistlik see igaljuhul üles panna, vastupidist varianti on esiteks ülimalt n...s teha ja kole jääb ta kah niikuinii.

toomas tyrk kirjutas:Praegu peast kirjutan, aga mäletamist mööda on kuni 50kgs tõmbejõuga ammud piiramata käibes. Üle selle on keelatud ning võib omada vaid vastava eriloaga.

Täpsemat teavet saab relvaseadusest.

Aga olge hoolsad oma iseehitatud riistade tõmbejõu mõõtmisel, et pärast politseiga seletamist ei tuleks

Kirjutage ikka kõik peast, eriti seda osa, mis puudutab seadustes olevaid numbreid.


§ 18. Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon

(1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on:

1) gaasipihusti;

2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;

3) jahinuga ja -puss;

4) allveenuga;

5) spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);

6) ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;

7) amb tõmbejõuga kuni 75 kg (kaasa arvatud);

sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg (kaasa arvatud);

9) allveerelv.

Juhin tähelepanu, et ajaloolise vibu rekonstruktsioon võib olla 150 - 200 naelase tõmbejõuga. Kuna tegemist pole sportvibuga vaid ajaloolise võitlustraditsiooniga seonduva külmrelvaga, siis meie relvaseaduse järgi piiramata tsiviilkäibes. Võimatu pole ka muretseda või teha endale vintsiga amb, esialgu noh nii ca 300 kg-se tõmbetugevusega. Muidugi võiks see olla rekonstruktsioon, mitte plast ja fiiber. Kui keegi asjatundmatu politseimees arvab, et sellist relva lubada ei saa, rääkige talle Otepääl või Varbolas olevast ja ammust märksa ohtlikumast kiviheitemasinast ja seletage miks pätid ei tee tänapäeval kiviheitemasinaid ja selliseid ambe kodanike tülitamiseks...vihjeks võite kaasa võtta püstol TT pildi...


"Olgu neil ammukütid"...

Ammu kaared võite tellida näiteks Falcost. Milleks ise leiutada. Ja kui huvitab lihtsalt laskmine, mitte ekstreem, pole mõtet ajada tõmbejõudu üle 45 kilo. See riist läheb liiga raskeks, nagu ka selle vinnastamine. Olgu või hoovaga. Sõprade ees kõvatamiseks võib ka vägevama teha, aga milleks? Iga lask on nool õhtal.