Jah Tõrs teeb disnilandi.Oleks juba ka oma saarele teinud kui mitte rohelised poleks kiunuma hakanud.Võib olla pole Lüllel tõesti laevkalmed vaid paatkalmed ja kindlasti ei tähenda see seda , et ülik maeti koos paadiga vaid tegu tarandkalmega kus suured kivid laotud paadikujuliselt.
Ning minge kindlasti Tõrsi muuseumisse sest siis näete, mida üks eesti mees suudab korda saata.Ja kindlasti ei ole ta üksiküritaja.Linnustest veel niipalju, et Kaali järve kaldal on ka linnamägi.
Muinasaegsed linnused
Arnold kirjutas:Aga konkreetse linnusetemaatika juurde tagasi tulles - ma olen aastaid pidanud sellelaadseid uitmõtteid kuulama, kusjuures igasugused SLÕL-id haaravad sellised "uudised" lennult ja läheb lahti! Õnneks on vist nüüdseks inimeste teadvusesse jõudnud, et autentseid eestlaste ajaloo mälestusmärke ei saa ja ei tohi risustada mingite tänapäevaste "puuskulptuuridega". Meie linnused on kohalikus kontekstis
samavõrd monumentaalsed, kui maailmamastaabis näiteks püramiidid!
On väga kahju, kui kaasaegsed ei oma enam mingitki kujutlusvõimet ja elementaarsematki haridust, et külastades selliseid kohti, ei ole nad võimelised oma vaimusilmas ette manama kunagist kantsi ja kaugete aegade lahingumöllu. Ei ole võimalik XXI sajandil ehitada XII sajandist pärit linnust! Tulemus on disneyland ja selliseid katseid saab teha tõesti ainult mõnel künkal, millega eestlaste muinasaeg pole otseselt seotud.
Siin aga tekib kohe uus takistus, sest isegi tänapäeval läheb vaja vähegi linnuse mõõtu väljaandva rajatise ehitamiseks röögatu hulk vahendeid.
Röögatu ei oleks see ühiskonnale, aga üksiküritajatele käib see lihtsalt üle jõu. Kunagi ehitati linnused ühiste jõududega ja tagant tõukas otsene vajadus. Praegu on tavaliselt üks "visionäär", kes oma "originaalse" idee viskab õhku ja solvub siis, kui kohe ei hakata raha pilduma - naiivne lähenemine!
Sellele mõtteavaldusele tahaks kahe käega alla kirjutada.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Aga mis te juba osati taastatud (Jõgevamaa Metsaseltsi poolt) Kassinurme muinaslinnusest arvate?
Muide - seal lähiajal ka Jüriöö Ülestõusu teemalised larptalgud tulemas. Et tehakse linnuse ehitamise abitöid ja hiljem toimub lahing sakste ja eestlaste vahel.
Kui huvi on, siis kiigake http://foorum.keskmaa.ee/viewtopic.php?t=2047
Muide - seal lähiajal ka Jüriöö Ülestõusu teemalised larptalgud tulemas. Et tehakse linnuse ehitamise abitöid ja hiljem toimub lahing sakste ja eestlaste vahel.
Kui huvi on, siis kiigake http://foorum.keskmaa.ee/viewtopic.php?t=2047
Tänan sellise konstruktiivse kriitika eest. Kindlasti on auväärsed need näpud, mis sellise seisukoha kirja panid ja sestap oleks äärmiselt tore detailsemalt kuulda, mis selle resoluutse seisukoha taga on.Arnold kirjutas:Esiteks ei ole tegemist linnuse taastamisega(mis on võimatu), sest objekt asub lähikonnas. Mainitud kaadervärgi kohta ei viitsi sõnu raisata - on siiski võimalik veel hullemini!
Jahh - on võimalik ka hullemini teha. On võimalik ka lihtsalt sõnu teha. Ja rääkida sellest, kuivõrd halvasti teistel asi tehtud on. Sõnakasutus "taastamine" on ehk tõega veidi ambitsioonikas. Kassinurmes on üritatud taasluua muinaslinnust kunagise Soontagana maalinnuse järgi. Mis asjast edasi saab, näitab aeg. Aga praeguste kavade järgi on plaanis ehitustega jätkata. Vabatahtlikud abikäed (ja ka kriitikud) on kindlasti teretulnud.
Ei jõua targutada? Aga teiste tegemistele jõuad negatiivset valgust heita küll? Eksole! Elu on täis vastumeelseid imesid - Sinu valgustustöö on üks nendest.Arnold kirjutas:Tore, et sädet tulepildumiseks on! Õhtune aeg, ei jõua targutada. Tehke, tehke - peaasi, et tegijate silmis rõõm peegeldub! Naivism on ka leidnud tee kunstigaleriidesse, ehk saabub ka aeg teistele samalaadsetele friikidele?
Negatiivsete üldiste seisukohtade ilmutamise asemel ehk võtaksid ja ütleksid kenasti ja konkreetselt välja, mis Sulle selle "kaadervärgi" juures ei meeldi! Muidu jätad sellise vahupeksja mulje, nagu meil neid oma paljukiidetud rahva seas paraku sitaks palju on.
Või on Sinus ehk kadedus möllamas, et keegi sõnadest kaugemale on jõudnud?
OOh! Nii maskuliinne, nii võitlev! See oli vist see kaadervärk valesti lahitkäiva väravaga ja selle kohal kõrguva pentsiku "triumfikaarega"? Totralt tolgendav ja ilma külgehitisteta värav on tõesti kõva saavutus, eriti sellise lühikese jupi peal tehtud vigade arvuga. Võib ainult õlgu väristades ette kujutada, mida seal veel sünnitatakse!
Oled ise kohal käinud? Asja käega katsunud? Oled püüdnud kellegi tähelepanu võita - et kuulge, teil ju siin kõik valesti? Või veel parem - küsinud tegijatelt, et kuidas ma saan aidata - teil näed kipuvad asjad siin ju lausa käest minema? Või tuleb Sind kaugelt parastajate hulka lugeda?Arnold kirjutas:OOh! Nii maskuliinne, nii võitlev! See oli vist see kaadervärk valesti lahitkäiva väravaga ja selle kohal kõrguva pentsiku "triumfikaarega"? Totralt tolgendav ja ilma külgehitisteta värav on tõesti kõva saavutus, eriti sellise lühikese jupi peal tehtud vigade arvuga. Võib ainult õlgu väristades ette kujutada, mida seal veel sünnitatakse!
Muide - ma pole sõnagagi märku andnud, et asi veatu on. Samas pole mina asja projekteerija ega ka ehitaja. Ma küsisin arvamust, kuid sain vastuseks foorumites nii tavapärase lahmivkriitika turmtule. "kaadervärk". "saab ka hullemini".
On selline kena vanasõna - kus viga näed laita, seal tule ja aita! Äkki tõstaks selle käsihõõruva parastamise asemel au sisse? Mis arvad?
Ma pole ehitaja, ma pole ehitajaga sugulus- ega ka muid sidemeid pidi seotud. Aga mulle meeldib see ettevõtmine. Ja meeldib sellise asja valmimisele kaasa aidata. Ja vean ka need, kes käsi siidis ei hoia kaasa seda tegema. Eelmisel aastal oli meid talgutel 30. Praeguseks on registreerunud 38. Üritame 60 - 70 kokku saada ja hiljem ka (nagu öeldud) lahingut teha. Ja mul on jumala ükskõik, mida arvavad asjast ennasttäis targutajad, kui nad abikäe ulatamise asemel tegijaid ja toodet kaugelt maha teha võtavad, selmet ise asja õigeks seada aidata!
Ma tõesti ei huvitu Sinu suguvõsast ja palun vabandust isetegemisrõõmu pärssimise eest (loodan ja ka näen, et mitte surmavalt!) - seega võid mind kanda surnud peeru kategooriasse ja oma njuueidziga edasi põrutada! Ainult miks nii pöördesse läksid? Minu arvamus on minu oma, teie võimlemine teie oma - teie võimlemine jätab mind suhteliselt külmaks, miks minu porisemine peaks kedagi häirima?
Ma olen oma lapsele alati ütelnud - ära vabanda. Toimeta nii, et sa ei peaks vabandama. Elik - enne mõtle, siis tee. Sama kehtib foorumis lendulastud mõtte kohta.Arnold kirjutas:Ma tõesti ei huvitu Sinu suguvõsast ja palun vabandust isetegemisrõõmu pärssimise eest (loodan ja ka näen, et mitte surmavalt!) - seega võid mind kanda surnud peeru kategooriasse ja oma njuueidziga edasi põrutada! Ainult miks nii pöördesse läksid? Minu arvamus on minu oma, teie võimlemine teie oma - teie võimlemine jätab mind suhteliselt külmaks, miks minu porisemine peaks kedagi häirima?
Tore oleks, kui Sa edaspidi hoiduksid võõrkeelsusest, mis ei rikasta ei seda foorumit, ega ka tõsta Sinu väljaütlemiste kaalu.
Miks ma pöördesse läksin? Kui Sa sõbrake nüüd selgitaksid, mida Sa mõistad pöördesse mineku all? Sina ütled oma seisukoha minu kirjapandu kohta välja. Mina ütlen Sinu arvamuste kohta oma arvamuse ja ei süüdista Sind ajukoomas või tont teab milles. Kas Sa sõbrake tajud natuke vahet?
Sa nimetad meie tegevust võimlemiseks - eks vastan nüüd samaga ja nimetan Su porisemist nõmedaks lõualõksutamiseks, mille tagant ei muud kui viletsat kasvatust lapsepõlves ja isiklike ambitsioonide vaegtäitumist võib välja lugeda.
Hakkas Sul nüüd parem?
Esmalt tundub mulle, et Sa pole ise seda ehitust näinud.Arnold kirjutas:See oli vist see kaadervärk valesti lahitkäiva väravaga ja selle kohal kõrguva pentsiku "triumfikaarega"? Totralt tolgendav ja ilma külgehitisteta värav on tõesti kõva saavutus, eriti sellise lühikese jupi peal tehtud vigade arvuga. Võib ainult õlgu väristades ette kujutada, mida seal veel sünnitatakse!
Teiseks tahaks küsida, et milline on õieti lahtikäiv (mitte lahitkäiv - sellist sõnaühendit korrektses emakeeles ei eksisteeri) värav Sinu meelest?
Samuti tahaks küsida, et mismoodi se värav totralt tolgendab?
Ja mida Sa pead silmas triumfikaare all?
Ma väga loodan, et Sa oskad neile konkreetsetele küsimustele vastata. Samas palun, et Sa vastates ei demonstreeriks oma "porinat" (see Sinu "teravmeelsus" ei lähe kohe mitte - usu mind mu noor sõber) vaid lähtuksid hüpoteetilisest olukorrast, et meie vahel ei ole arvutiekraani ja me vestleme näost näkku, et üks militaarajaloohuviline küsib teiselt juhatust.
Olen rajatist näinud paljudelt fotodelt, kindlasti leian aega ka suvel kohal käia. Taustauuringut tehes selgus, et on tegemist populaarse kohaga. Ühelt poolt mahendab see puudujääke, teisalt teeb murelikuks kohaliku initsiatiivi vähene toetamine asjatundjate poolt, sest "fantaasiaparke" saab rajada mitmeti. Nõrk eeltöö tekitab tahes-tahtmata kahjutunde raisatud materjalide ja töötundide pärast - pole ju selline ettevõtmine näpuga nipsulaskmine. Kui "esimest vasikat" veel ka muinaslinnuse taastamiseks nimetatakse, siis ongi konfliktile alus pandud. Vähemalt mõttetasandil. Minu keelekasutuse lahkamist ei pea õnnestunuks - ei pea ennast emakeele tundmises viimasesse otsa kuuluvaks ja parandan ka enne kirja ülessaatmist ära vead. Loen teema enda jaoks ammendunuks.
Jõudu kohaliku elu edendamisel!
Jõudu kohaliku elu edendamisel!
Veidi välisajakirjandust 
ehk Eesti Päevaleht (Stockholm) 31.03.2005:
"Ka Konstantin Pätsi Muuseum Lagedi Vabaduse parki
Muinaslinnus hoopis Saaremaale? Tehumardi öölahingu kohta nüüd ka Saksa-poolne kirjeldus.
Lagedi Vabaduse pargis juhtub kogu aeg midagi, mis avalikkuse silma ette jääb. Nüüdseks suuremaks infoks on, et mõningad aastad tagasi sai Vabadusvõitluse Muuseumi lõunapoolsemasse otsa pandud nurgakivi uuteks ehituseks, mis küll oli 1989. a. omandatud Johannes Tõrsi poolt muuseumi jaoks, kuid originaalse omaniku järeltulijail jäänud lisamaaosa tagasiostmiseks esmaõigus. Oli antud mõista, et see allkiri tuleb, kuid jäi siiski tulemata. Kui see ajaliselt kaotas oma legaalse jõu, võib alles nüüd ehitamine alata kaiteeministeeriumi heakskiidul.
Teostub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi muuseumi rajamine ja VV muuseumi laiendamine. Need muudatused puudutavad ka nende ridade kirjutajat, kes koos Johannes Tõrsiga selle nurgakivi panid ja selle märkimiseks ka tamme Vabaduse Parki istutasid.
Teiseks kauaaegseks plaaniks oli Vabaduse Parki ka naidislinnuse ehitamine. Rasked masinad on seal palju tööd teinud mulla ja kruusa kokkuvedamisega. Nurgatähis sai ka pidulikult pandud. Nüüd kirjutab Meie Maa Kuressaares, et sinna ei saa linnust ehitada. Varasemate kuulduste kohaselt ei saa ehitust linnuseks pidada. Ei vasta muuseumide seadusele. Tegelikkuses pidi see saama võimsaks eksponaatide Muinas-Eesti kaitseviiside selgitamiseks ja selles väiksemate noortelaagrite korraldamiseks vaarisade-emade miljöös. Usutavam on möödunud varakevadine kogemus, millal vesi koga sealsete jõgede süsteemis oli kerkinud äärmiselt kõrgele ja peaaegu kogu Vabaduse Pargi vee alla ujutas. Kui selleks ajaks oleks linnuse täidis olnud kohal, oleks vesi võinud kergesti ka sellest osa jõkke uhtuda. See oli kõigile tundmata kogemus, millega peab edaspidi arvestama.
Kuna lipuväljakult ja mälestussamba juurest läheb nüüd sirge tammeallee linnuse alale välja, siis ei saa selle lõpp jääda mittemillegi väljendamiseks. Sobiv oleks vanade linnuste mõtet ikkagi väljendada sümbolitega nagu vibu, kilp, kärp vms ja eesti ning ingliskeelsete metalltahvlitega linnuste ajastu informatsiooniga.
EV aastapäeva all korraldas Johannes Tõrs Salmel, Saaremaal ulatusliku näituse. See jääb kuulsast Tehumardi lahingust pisut Sõrve poole. Kuna ta oli varem saanud Lagedi muuseumi külastanud ja neist lahingust ise osa võtnud sakslastega kokku ja üks neist kirjutanud lahingust ka üksikasjalise ülevaate, siis oli see uus versioon Salme näitusel rohkesti huvi äratanud, sest senini teadsime sellest vaid eestlastest laskurkorpuse sõdurite jutustuste põhjal.
Aga Salmel oli ka kokku lepitud Salme jõe Riia lahe poolsele kõrgele kaldale linnuse ehitamiseks. Asja hakkab ajama Salme vald ja selleks loodetakse ka EL fondide toetust, sest terves Euroopas polevat olemas sellist ehitust ning J. Tõrs sai sellest veelkordselt kuulda ka tema suurima Saksa sõjamuuseumi hiljutisel külastamisel.
Linnuse ehitamise mõte on ikkagi elama jäänud peale suurt tööd ja vihmasadusid.
ROBERT KREEM"
ehk Eesti Päevaleht (Stockholm) 31.03.2005:"Ka Konstantin Pätsi Muuseum Lagedi Vabaduse parki
Muinaslinnus hoopis Saaremaale? Tehumardi öölahingu kohta nüüd ka Saksa-poolne kirjeldus.
Lagedi Vabaduse pargis juhtub kogu aeg midagi, mis avalikkuse silma ette jääb. Nüüdseks suuremaks infoks on, et mõningad aastad tagasi sai Vabadusvõitluse Muuseumi lõunapoolsemasse otsa pandud nurgakivi uuteks ehituseks, mis küll oli 1989. a. omandatud Johannes Tõrsi poolt muuseumi jaoks, kuid originaalse omaniku järeltulijail jäänud lisamaaosa tagasiostmiseks esmaõigus. Oli antud mõista, et see allkiri tuleb, kuid jäi siiski tulemata. Kui see ajaliselt kaotas oma legaalse jõu, võib alles nüüd ehitamine alata kaiteeministeeriumi heakskiidul.
Teostub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi muuseumi rajamine ja VV muuseumi laiendamine. Need muudatused puudutavad ka nende ridade kirjutajat, kes koos Johannes Tõrsiga selle nurgakivi panid ja selle märkimiseks ka tamme Vabaduse Parki istutasid.
Teiseks kauaaegseks plaaniks oli Vabaduse Parki ka naidislinnuse ehitamine. Rasked masinad on seal palju tööd teinud mulla ja kruusa kokkuvedamisega. Nurgatähis sai ka pidulikult pandud. Nüüd kirjutab Meie Maa Kuressaares, et sinna ei saa linnust ehitada. Varasemate kuulduste kohaselt ei saa ehitust linnuseks pidada. Ei vasta muuseumide seadusele. Tegelikkuses pidi see saama võimsaks eksponaatide Muinas-Eesti kaitseviiside selgitamiseks ja selles väiksemate noortelaagrite korraldamiseks vaarisade-emade miljöös. Usutavam on möödunud varakevadine kogemus, millal vesi koga sealsete jõgede süsteemis oli kerkinud äärmiselt kõrgele ja peaaegu kogu Vabaduse Pargi vee alla ujutas. Kui selleks ajaks oleks linnuse täidis olnud kohal, oleks vesi võinud kergesti ka sellest osa jõkke uhtuda. See oli kõigile tundmata kogemus, millega peab edaspidi arvestama.
Kuna lipuväljakult ja mälestussamba juurest läheb nüüd sirge tammeallee linnuse alale välja, siis ei saa selle lõpp jääda mittemillegi väljendamiseks. Sobiv oleks vanade linnuste mõtet ikkagi väljendada sümbolitega nagu vibu, kilp, kärp vms ja eesti ning ingliskeelsete metalltahvlitega linnuste ajastu informatsiooniga.
EV aastapäeva all korraldas Johannes Tõrs Salmel, Saaremaal ulatusliku näituse. See jääb kuulsast Tehumardi lahingust pisut Sõrve poole. Kuna ta oli varem saanud Lagedi muuseumi külastanud ja neist lahingust ise osa võtnud sakslastega kokku ja üks neist kirjutanud lahingust ka üksikasjalise ülevaate, siis oli see uus versioon Salme näitusel rohkesti huvi äratanud, sest senini teadsime sellest vaid eestlastest laskurkorpuse sõdurite jutustuste põhjal.
Aga Salmel oli ka kokku lepitud Salme jõe Riia lahe poolsele kõrgele kaldale linnuse ehitamiseks. Asja hakkab ajama Salme vald ja selleks loodetakse ka EL fondide toetust, sest terves Euroopas polevat olemas sellist ehitust ning J. Tõrs sai sellest veelkordselt kuulda ka tema suurima Saksa sõjamuuseumi hiljutisel külastamisel.
Linnuse ehitamise mõte on ikkagi elama jäänud peale suurt tööd ja vihmasadusid.
ROBERT KREEM"
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist