Muinasaegsed linnused

[valdo]

suurema osa linnuste kohta puudub teave, kuna neid lihtsalt ei ole uuritud!

Julgen siia lisada veel oma hüpoteesi - sugugi mitte kõik muinaslinnused ei olnud kindlasti kokkukuhjatud kivi- ja mullavallid, mis põledes/mädanedes/lammutades loodusesse äratuntava märgi jätavad. Pinnase/kivide kokkukuhjamine oli ikkagi ju väga suur töö ning arvatavasti tehti seda vaid seal, kus seda ressursud võimaldasid.

Kindlasti oli muinaslinnuste hulgas palju puitehitisi ja paljud neist asusid kindlasti ka lagedal maal (nt strateegilistel ristteedel), mistõttu ei ole need hävimisjärgselt oma asukohta seetõttu üldse reetnud!

Kui linnuse asukoht hiljem põlluks hariti, siis on seda kaasajal pea võimatu leida. Vaid puutumatu pinnase/kultuurkihi korral võib keegi leida mingi söehorisondi ja/või irdleide ning põgusate arheoloogiliste uuringute järel identifitseeritakse see muistse asulakohana. Sest seda eristada tollasest külast vm rajatistest on praegu tihti võimatu.

[Karuke]

Julgen siia lisada veel oma hüpoteesi - sugugi mitte kõik muinaslinnused ei olnud kindlasti kokkukuhjatud kivi- ja mullavallid, mis põledes/mädanedes/lammutades loodusesse äratuntava märgi jätavad. Pinnase/kivide kokkukuhjamine oli ikkagi ju väga suur töö ning arvatavasti tehti seda vaid seal, kus seda ressursud võimaldasid.

Nõus. Ja omaette huvitav küsimus oleks linnuste nö kasutuskord.
Olid nad kõik "ühiskondlikud" objektid?
Või ehk üliku kindlustatud majapidamised?

[valdo]

... omaette huvitav küsimus oleks linnuste nö kasutuskord.
Olid nad kõik "ühiskondlikud" objektid?
Või ehk üliku kindlustatud majapidamised?

Vast oleneb, mis ajastu objektidest jutt käib. Kui me räägime 11.-13. sajandil püstitatud suurtest (kihelkonna)linnustest, siis pigem tuleks uskuda seda, et tegu oli siiski üliku majapidamistega.

Täpsemalt - arvatavasti oli selleks ajaks Eestis välja kujunenud juba üsnagi arvestatav kihistumine ning suurmaaomanikele kuulus valdav enamik maad, relvi, loomi jms. Kuna suur osa piirkonna (kihelkonna, küla) rahvast oli temaga nagunii mingil viisil seotud, võib selleaegset muinaslinnust nimetada teatud mööndustega küll ka ühiskondlikuks objektiks.

Nimelt on viimasel kümnendil ajaloolased kippunud järjest enam ja veendunumalt arvama, et varasem teooria muinas-Eesti egalitaarsusest (kodanike võrdõiguslikkusest) ei ole tõene ning tollane ühiskond on vägagi kihistunud. Loomulikult siis ka arvukad ilukirjanduslikud teosed jms, mis eelkõige just 1920-30ndatel sel teemal kirjutati.

Keda see teema huvitab, võiks lugeda alljärgnevaid raamatuid (mis avavad nn uut vaatevinklit Eesti muinasaja käsitlemisel):
- Aivar Kriiska. Aegade alguses. Tallinn, 2004
- Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Tallinn, Avita, 2002
- Eesti aastal 1200. Koostanud Marika Mägi. Tallinn, Argo, 2003

[helmet-ss]

Peale kassinurme ehitusstiili oli kindlasti ka teisi.Mõned näited:

http://www.skjaldborg.livinghistory.cz/ ... 2004-2.jpg

http://viduramziu.lietuvos.net/pilys/bendri1-en.htm

http://www.jomsvikings.com/gallery/pola ... 10659.html


Neid võiks veelgi otsida.Nii et kui mõni muinaslinnus veel eestimaale kerkiks oleks tegemist ainult teretulnud nähtusega.

Ainult ,et kas linnus on ikka kindlus või hoopis taraga kindlustatud ülikuase,taraga või valliga kindlustatud küla. Samas oli kindlasti ümber linnuse arvatavasti tara või raidtõke vms. Teadaolevalt tegid põgenevad eestlased orduväe vastu raidtõkke kui improviseeritud linuse!

[Metsatalust]

Teadaolevalt tegid põgenevad eestlased orduväe vastu raidtõkke kui improviseeritud linuse!

Raidtõke ja linnus on ikka kaks maruerinevat asja.
Raidtõkke eesmärk võis olla metsatee sulgemine, et säält ratsa ja jalgsi läbipääs aeglasemaks ja vaevalisemaks teha. Ma arvan, et ".. kui improviseeritud tõkke" tahtsid Sa öelda.

[Lohetapja]

Kas keegi teab, mis sellest Kassinurme ehitusest siis lõpuks saanud on?

[lootsman]

Sügisel oli ehitus pooleli. Mõnus oli vaadata, kuda ammune unistus kuskil teoks tehakse, samas väiksekene ta ju on . Aga alati võib öelda, mõelda, et see ongi vähendatud mudel.

[balduin]

Kunagisest vaidlusest Arnoldiga siin foorumis on möödunud aastaid. Täna on seis selline, et Kassinrume linnus näeb välja selline http://album.ee/node/19199381/50127893 . Kui esimesele Jüriöö ülestõusu teemalisele üritusele seal tuli kohale miski 130 inimest, siis 2009 oli neid juba 425 kandis. Kusjuures oli tulejaid ka Lätist ja Soomest.
Lisaks Jüriöö ülestõusu traditsioonile on Kassinurmes käivitunud veel Muistse Maailma Pidu elik Mütoloogia festival (Mütofest - vt ka http://mytofest.ee/galerii/index.php ), mis toob samuti kokku viikingite järeltulijaid kogu Läänemere äärest.



Vahepealsel ajal on tekitatud püstpalklinnus ka Viikingite külla http://www.viikingitekyla.ee/index.php? ... 61&lang=et . Ja toimuvad siin muinasvõitluse treeningud igal pühapäeval
http://www.viikingitekyla.ee/index.php? ... 61&lang=et
Siin olid PRIA rahad otsapidi taga. Jälle võib vaielda ja jälle võib iiksuda, et miks see kõik nõnda on. Aga iiksutagu - nagu näha läeb see karavan edasi koerte haukumisele vaatamata.

Iiksujaid on kõige rohkem, märksa vähem on neid, kes ise planeerivad midagi teha ja tegelikkuses on vaid üksikud, kes ka midagi ära teevad. Just need, kes asja ära teevad, käivitavad traditsioone!!! Näeme Kassinurmel ja Viikingite külas!

Kassinurme kohta veel:

Mõnus oli vaadata, kuda ammune unistus kuskil teoks tehakse, samas väiksekene ta ju on . Aga alati võib öelda, mõelda, et see ongi vähendatud mudel.

See, et linnus on 3 m kõrge, on ülitore. Sedaviisi ongi see interaktiivselt kasutatav elik huviline saab proovida ka selle ründamist ja kaitsmist ilma et ta sealt kukkudes surma saaks.

[Ambur]

Huvitav, et seni on siin jäänud tähelepanuta 2008. a ilmunud Evald Tõnissoni põhjalik raamat "Eesti muinaslinnad" (357 lk), mida toimetasid ning täiendasid Ain Mäesalu ja Heiki Valk.

Raamatu esimeses osas analüüsitakse linnuste nimetusi, põhiplaane, kaitserajatisi, ehitusi jne. Teine pool raamatust kujutab endast kataloog, milles esitatakse ükshaaval iga linnuse (kokku 131 linnust) detailsed andmed: asukoht, kirjeldus, kirjalike allikate teated, kaevamiste tulemused, dateeringud ja iga linnuse kohta ilmunud kirjandus.

Ilmselt on väheusutav, et lähematel aastakümnetel suudab keegi uut nii põhjalikku linnuste üldkäsitlust kokku kirjutada ja välja anda. Õnneks olevat raamatupoodides seda siiski veel saada, aga vaid umbes kümmekond eksemplari.

[oleeg]

Huvitav, et seni on siin jäänud tähelepanuta ...

Ei maksa kohe esimese postitusega ämbreid kolistada... Vaata rahulikult ringi ja ehk leiad selle raamatu kohta siit foorumist mujaltki midagi... Olen ise Tõnissoni käe all alustanud ja midagi sellist kahe silma vahele jätta...

terv
o

[Ambur]

Käesolevat teemat alustati palvega saada informatsiooni muinasaegsete linnuste kohta ja seega oleks nagu loomulik, et just selle teema alt võiks iga asjahuviline teada saada ka kõige olulisema raamatu olemasolust.

Näiteks kiidetakse siin nn viikingiteküla linnust, aga küsimusi tekitavad selle püstpalkidest kaitserajatised? Tõnissoni raamatu järgi on Eesti muinaslinnuste arheoloogilistel kaevamistel avastatud üksnes horisontaalselt paigutatud palkidest kindlustuste jälgi. Tundub, et selle viikingiteküla linnuse rekonstruktsiooni planeerijad-ehitajad pole vist olnud teadlikud Tõnissoni raamatu olemasolust? Järsku on eeskuju võetud hoopis ajalooliste romaanide illustratsioonidelt?

[Arnold]

Järsku on eeskuju võetud hoopis ajalooliste romaanide illustratsioonidelt?

Veel üks koer karavani peale haukumas!

[oleeg]

Amburi vastus teeb talle vaid au ja

loomulik, et just selle teema alt võiks iga asjahuviline teada saada ka kõige olulisema raamatu olemasolust

. Igati nõus.

Mis puudutab aga viikingite küla... siis teoreetiliselt võib seda ju arutada, kuid praktiliselt on ehk mõistlik kohale minna ja "pererahvaga" mõtteid vahetada... Vahest on neil kaalukamad argumendid?

terv
o

[Wrangel]

Meie kultuuriruumis säilis MEIE Pihkva vabadus veel kuni Moskoviidi Ivan IV vallutuseni 16. sajandil. Me ei alistunud, osa meist säilitas iseseisvuse ja arenes, see et hilisem samal alal toimunud genotsiid loeb Pihkva oma kultuuri osaks on nende isiklik probleem. Pihkva oli oma õitseajal meie kultuuri osa mida ei suudetud vallutada, see et see SAJANDEID hiljem alistus on hoopis uus teema. See oli üks vabamaid Riike praeguse Euroopa alal ja enamvähem sama kindlustatud kui Konstantinoopol.

Ja muuseas siis Krimmi khaani alamad olid ... kuid mitte Novgorod ja mitte ka sellest VÕIMSAM Pihkva. Neil olid kokkulepped, sest Moskva oli khaani alluv samas isegi Novgorod mitte (Rääkimata Pihkvast, mis oli kordades Novgorogist võimsam).

[alari]

Siin teemas on sellest teooriast juba juttu olnud
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 956#250956