Re:
Postitatud: 24 Veebr, 2012 21:18
[quote="corvus"]Kuressaare vapil on kotkas. Kotkas ei ole teadupärast kurg. Kuressaare valla, 16.aastat tagasi vastuvõetud vapil on kurg.
Ülejäänu on üsna seosetu ja segane jutt, mille kohta sobib püstitada kolm ??? Eriti see väide, et "kura on Saaremaal selgelt kurega (grus grus) seotud". On mingeid selgeid näiteid ja allikaid ka anda? Vihjeks võin öelda, et sõna kurg (ka liivi keeles tähistab seda lindu sama sõna) on üks vanimaid algupäraseid linnunimetusi siin kandis. Ei tasu väita, et teati teda veel kura'na või kurra'na. Muideks kääne Kurre (Saar) aga annab meile üsna täpselt teada aja, millal sellist käänamist kasutati. Kahtlen selllise vormi esinemist meie keskaja varasemal perioodil. Pigem kasutati siis Kur(g)e Saare nimetust (kelle, mille). Topelt rr lisandus palju hiljem. Saksakeelne keskkond võis selle nime muuta ka veel Kore(saareks). Sellist nimevormi kasutati 18.sajandil kindlasti.
Muideks, ka Matsalu rannikult lendavad kõige muuhulgas kuredki lõunamaale ning selgelt on tegu kaugelt linnurikkama alaga kui Kuramaa kunagi oli või olema saab...
Läbirändavate lindude osas on Kuramaa linnurikkam kui Matsalu.
Edasi, lindude rändamine lõunasse on rahva seas laialt levinud üldistamine. Tegelik sügisrände suund talvitusaladele on enamike liikide puhul edelasuunaline.
Eestis pesapoegadena (värvi) rõngastatud ja saatjatega varustatud isendite taasleiu andmed näitavad, et meie sookured valivad sõltuvalt asukohast siiski kaks erinevat rändesuunda, idapoolsetel aladel koorunud lõunasse ja kogu läänekülje asurkond selgelt edelasse.
See tähendab, et Läänemaa kured, koos põhjast saabunud läbirändajatega suunduvad üle Saaremaa edelasse, ehk siis Kura(e)maale. Ka Pärnumaa kured valivad edeleasuunalise marsruudi, st. Kuramaale.
Otse loomulikult on aegade jooksul toimunud kurgede arvukuses mingeid kõikumisi, kuid kindlasti on turvaliselt talvitumisaldele jõudmiseks valitud optimaalne rändemarsruut püsinud samana. Läbirände ulatuse markeerimiseks ka pisut numbreid- Sõrve linnujaama päevane maksimum ca 1000 is. päevas, Kuramaal, Pape linnujaamas 3300 is. päevas. Saaremaalt Kuramaale suunduvate lindude koguarv kümnetes tuhandetes. Minu arvates oli Saaremaa nii saarlaste endi, kui läänlaste jaoks üsna üheselt Kure saar, nagu saarlastele (ja ka liivlastele) võis Kura(e)maa olla kurgede maa.
Nii et ornitoloogiline aspekt võib tüponüümide päritolu selgitamiseks igati adekvaatseks osutuda.
Huvitaval kombel ei ole antud piirkonnas ühtegi kurgede, hanede või muude lendavate elukatega seotud kohanime. Küll aga eksisteerib meil keset soid ja rabasid (endisi) koht nimega Kuremäe...näituseks.
Lisaks Hanilale ka Kurevere kahes kohas.
Loomulikult võime oletada, et kauges minevikus eksisteeris selgelt ornitoloogiliste kalduvustega seltskond, kes nimetas antud piirkonna (tänase Kuramaa) kurgede järgi Kurgede- või Kuremaaks. Aga minu mõistuse jaoks on selline lähenemine juba liialt "deep"!
Vt. eespool.
Ülejäänu on üsna seosetu ja segane jutt, mille kohta sobib püstitada kolm ??? Eriti see väide, et "kura on Saaremaal selgelt kurega (grus grus) seotud". On mingeid selgeid näiteid ja allikaid ka anda? Vihjeks võin öelda, et sõna kurg (ka liivi keeles tähistab seda lindu sama sõna) on üks vanimaid algupäraseid linnunimetusi siin kandis. Ei tasu väita, et teati teda veel kura'na või kurra'na. Muideks kääne Kurre (Saar) aga annab meile üsna täpselt teada aja, millal sellist käänamist kasutati. Kahtlen selllise vormi esinemist meie keskaja varasemal perioodil. Pigem kasutati siis Kur(g)e Saare nimetust (kelle, mille). Topelt rr lisandus palju hiljem. Saksakeelne keskkond võis selle nime muuta ka veel Kore(saareks). Sellist nimevormi kasutati 18.sajandil kindlasti.
Muideks, ka Matsalu rannikult lendavad kõige muuhulgas kuredki lõunamaale ning selgelt on tegu kaugelt linnurikkama alaga kui Kuramaa kunagi oli või olema saab...
Läbirändavate lindude osas on Kuramaa linnurikkam kui Matsalu.
Edasi, lindude rändamine lõunasse on rahva seas laialt levinud üldistamine. Tegelik sügisrände suund talvitusaladele on enamike liikide puhul edelasuunaline.
Eestis pesapoegadena (värvi) rõngastatud ja saatjatega varustatud isendite taasleiu andmed näitavad, et meie sookured valivad sõltuvalt asukohast siiski kaks erinevat rändesuunda, idapoolsetel aladel koorunud lõunasse ja kogu läänekülje asurkond selgelt edelasse.
See tähendab, et Läänemaa kured, koos põhjast saabunud läbirändajatega suunduvad üle Saaremaa edelasse, ehk siis Kura(e)maale. Ka Pärnumaa kured valivad edeleasuunalise marsruudi, st. Kuramaale.
Otse loomulikult on aegade jooksul toimunud kurgede arvukuses mingeid kõikumisi, kuid kindlasti on turvaliselt talvitumisaldele jõudmiseks valitud optimaalne rändemarsruut püsinud samana. Läbirände ulatuse markeerimiseks ka pisut numbreid- Sõrve linnujaama päevane maksimum ca 1000 is. päevas, Kuramaal, Pape linnujaamas 3300 is. päevas. Saaremaalt Kuramaale suunduvate lindude koguarv kümnetes tuhandetes. Minu arvates oli Saaremaa nii saarlaste endi, kui läänlaste jaoks üsna üheselt Kure saar, nagu saarlastele (ja ka liivlastele) võis Kura(e)maa olla kurgede maa.
Nii et ornitoloogiline aspekt võib tüponüümide päritolu selgitamiseks igati adekvaatseks osutuda.
Huvitaval kombel ei ole antud piirkonnas ühtegi kurgede, hanede või muude lendavate elukatega seotud kohanime. Küll aga eksisteerib meil keset soid ja rabasid (endisi) koht nimega Kuremäe...näituseks.
Lisaks Hanilale ka Kurevere kahes kohas.
Loomulikult võime oletada, et kauges minevikus eksisteeris selgelt ornitoloogiliste kalduvustega seltskond, kes nimetas antud piirkonna (tänase Kuramaa) kurgede järgi Kurgede- või Kuremaaks. Aga minu mõistuse jaoks on selline lähenemine juba liialt "deep"!
Vt. eespool.