Hiiumaa
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Re: hiiumaa
Just. Seitsmekümmnendate lõpus oli veel kindlasti tee viitki püsti: Valipe maalinn.istorik kirjutas:Küsimus foorumikaaslasele corvusele:
mida arvad Valipest?
Võtsin väikese lõigu Pühalepa valla kodulehelt, ehk nad ei pahanda:
Sõites Heltermaalt mööda maanteed Suuremõisa poole jõuate läbi Aruküla Pühalepa kiriku lähistele. Seal osutab teeviit Valipele. Seal on oletatava maalinna ase, mida tähistab juba kaugelt silmahakkav männisalu. On näha kindlusliku ehitise müürijäänused, trepikäigud ja kaevu ase.
Kindlustatud kohana on Valipet mainitud 16. sajandi algul. 16. ja 17. sajandil paiknes siin ka sadam. Praegune veesügavus Valipe lahes on kõigest 0,5 kuni 1 meeter.
http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.ph ... &Itemid=50
Sõites Heltermaalt mööda maanteed Suuremõisa poole jõuate läbi Aruküla Pühalepa kiriku lähistele. Seal osutab teeviit Valipele. Seal on oletatava maalinna ase, mida tähistab juba kaugelt silmahakkav männisalu. On näha kindlusliku ehitise müürijäänused, trepikäigud ja kaevu ase.
Kindlustatud kohana on Valipet mainitud 16. sajandi algul. 16. ja 17. sajandil paiknes siin ka sadam. Praegune veesügavus Valipe lahes on kõigest 0,5 kuni 1 meeter.
http://www.pyhalepa.hiiumaa.ee/index.ph ... &Itemid=50
hiiumaa
Tänud corvusele sisuka vastuse eest!
Eks Valipe olegi üks suur küsimärk, et millega ikkagi tegu? Konkreetsetest allikatest on minu käsutuses kunagi "Eesti Looduses" ilmunud artikkel Uno Hermannilt Valipe kohta, kus allikateks Hupel, Johansen, Laid ja Ruswurm. Ning Vallipää vasall- linnuse väliuurimiste aruanne aastast 1974. Selle dokumendi alusel võib öelda, et muinaslinnusest mingeid märke ei leitud kuid XVIsaj. ehitatud kindlustatud punktist küll.
Tsiteerin viimast lehekülge:
Kuna ülalkirjeldatud hoonejäänus pakub vasall- linnuste uurimise seisukohalt huvi ning on ilmne, et siin on mingi kindlustatud kohaga tegemist, siis vajaks küngas põhjalikumat uurimist, et välja selgitada:
1. kindlustuste iseloom ning täpne suurus
2. põhiplaan
3. kaitseehituste iseloom hoone põhjaküljel
4. vanus
Eks Valipe olegi üks suur küsimärk, et millega ikkagi tegu? Konkreetsetest allikatest on minu käsutuses kunagi "Eesti Looduses" ilmunud artikkel Uno Hermannilt Valipe kohta, kus allikateks Hupel, Johansen, Laid ja Ruswurm. Ning Vallipää vasall- linnuse väliuurimiste aruanne aastast 1974. Selle dokumendi alusel võib öelda, et muinaslinnusest mingeid märke ei leitud kuid XVIsaj. ehitatud kindlustatud punktist küll.
Tsiteerin viimast lehekülge:
Kuna ülalkirjeldatud hoonejäänus pakub vasall- linnuste uurimise seisukohalt huvi ning on ilmne, et siin on mingi kindlustatud kohaga tegemist, siis vajaks küngas põhjalikumat uurimist, et välja selgitada:
1. kindlustuste iseloom ning täpne suurus
2. põhiplaan
3. kaitseehituste iseloom hoone põhjaküljel
4. vanus
Hiiumaa
Vallipää aruande on tellinud ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, teostajaks Vabariiklik Restaureerimisvalitsus. Juhataja Saks, peaarhitekt Aluve, projekti juhataja Joonsaar, peainsener Sandberg, objekti autor Tamm. Dok. originaal asub Muinsuskaitseameti arhiivis.
Hiiumaa lähedalt möödus oluline kaubatee soome lahte. Seetõttu oli põhjapool elamine ohtlik. Elati varjatult, koeri ei peetud, tuld tehti ainult öösiti. Teine lugu oli lõuna-kagu Hiiumaaga, kus olid viljakad maad ja saaremaa silmaga näha. Päris kindlasti olid väinamere ääres püsielanikkond, kes märgutulega märku andis igast sisenejast hari kurgust või soelast, sest saaremaa tagalat oli vaja valvata. Väiksemaid kindlustuste jälgi on väinamere äärsel hiiumaal mitmeid. Lisaks valipäle, vaemla jõe suudmes, kassaris, hanikatsil, käinas. Ja ükski hansakogede kimbatuse kirjeldus saaremaa UUES sadamas ei lähe vastuollu, selle toimumisega ntks käina lahel, kust oli mitu väljapääsu. Samuti võttis kohaliku laevastiku kohalejõudmine mitu päeva aega, mis ülerahvastatud saaremaal kuidagi imelik oleks.
Vanema ajaloo üle pole mõtet tülitseda, mõnus on teie mõtteid lugeda ja kaasa mõelda
Vanema ajaloo üle pole mõtet tülitseda, mõnus on teie mõtteid lugeda ja kaasa mõelda
mereajalugu eriti
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist