Väga lihtsustatud lähenemine tollastele sündmustele. Iraagi ja Iraani vahel kestsid enne sõda aastakümmnete pikkused territoriaalsed vaidlused Shatt al Arab jõe naftarikaste kaldaalade pärast. 1980 aasta aprillis sooritasid Iraani poolt toetatavad šiiidid Iraagis atentaadi asepeaministrile Tariq Aziz,ile (elas granaadiplahvatuse üle). Šiiidi äärmuslased Iraagis võtsid ette terve rea ka muid relvastatud aktsioone. Eelmisel aastal oli šahhirežiim šiiitlikus Iraanis kukutatud ja sellest sai fundamentalistlik islamiriik, milline hakkas islamirevolutsiooni aktiivselt levitama kogu piirkonnas. Islamirevolutsiooni levikut kardeti ka kogu läänemaailmas. Naftaeksporti ähvardas halvemal juhul katkemine. Novembris 1979 aastal hõivasid islamiüliõpilased Teheranis USA saatkonna ja võtsid sealsed diplomaadid pantvangi.Noh, ärme ikka Saddami puhul unusta äärmiselt ohvriterohke Iraani-Iraagi sõja vallapäästmist, šiiade vastaseid repressioone ja Kuveidi sõda, mis viisid ikka veel suuremate inimohvriteni.
4. septembril 1980 aastal tulistasid Iraani suured raskekahurväe koondised massiliselt Iraagi alasi ja seejärel toimus vägede vahel hulganisti kokkupõrkeid piirialadel. Täismahuline sõda algas 22.septembril kui Iraagi väed ületasid Shatt al Arab jõe.
Järgnevad paar lauset sõja iseloomustamiseks võtsin eestikeelsest Vikipeediast: ,,Enamus lääne riike toetas Iraaki (sealhulgas USA ja Nõukogude Liit), kes kartsid Islamirevolutsiooni järgse Iraani poliitilise mõju kasvu. Sellegipoolest müüsid nii USA kui Nõukogude Liit aeg-ajalt relvi ka Iraanile.,,
Mis ka ei olnud, aga Iraak peatas tohutute ohvrite hinnaga šiiitliku islamirevolutsiooni levimise araabiamaailmas. Sissetungist Kuveiti kirjutasin varem: Iraagi - Iraani sõja ajal võttis tollal äärmiselt islamifundamentalistlik Iraan ette mitu suurpealetungi Iraagi territooriumil Kuveidi suunas, mis Saddami vägede poolt väga veriste lahingutega suudeti peatada. Saddam lootis vastutasuks, et Kuveidi liidrid ei hakka nõudma Iraagilt tagasi sõjapidamiseks võetud suuri laenusi, aga seal olid ohvrid unustatud. See kõik ajas Saddami raevu ja oli üheks põhjustest, miks ta Kuveidi okupeeris.
Mitte, et ma seda õigustanuks, aga tuletasin olnut meelde.
Martin Peeter kirjutas muuhulgas veel:
Aga sõda kulutab ju Venemaa ressursse ning kui jääb venima, tekitab üha süvenevat rahulolematust kodumaal.1) Venemaale ei ole vaja rahu;
Eemaldun nüüd taas mitmeks päevaks (ööks) foorumist ja ei saa vastulauseid anda.