Kaitseliidu tegevus okupantide vastu 1990-1992a.
Kaitseliidu tegevus okupantide vastu 1990-1992a.
Oleks huvitav teada sellel perioodil tegutsenud kaitseliitlaste mennutusi. Ise olin Tartu Malevas ja meil tolajal juhtus ikka ühtekoma- teist. Kiirjutage, mis toimus mujal Eestis.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
See oli kah sõda, mitte nii mastaapne, muidugi kui Afganistan aga katlemata sõda, kus olid omad langenud, meie kaotusi Tartus ma tean aga palju vante hukka sai ei tea, sest lahkuva Tartu garnisoni ülem- vene kindralmajor, seda ei öelnud.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
böööh, tartu malevas tegutsenud peaaegu selle taasloomisest kuni 1997 aga ühtki "võitluses langenut". ei saa nende hulka liigitada endale purjus peaga kuuli pähe lasknuid, omast lollusest granaadi või muu taolisega õhkulennanuid ega ka ettevaatamatusest auto alla jäänuid. ka pole kuulda olnud, et mõni betoonaia tagant pärit vant meie käe läbi hukka oleks saanud. tõsi, üks tuline ja vabalt verisekski kiskuda võinud juhtum tuli ka minul ette. ütleme, et sai 1993 suvel kuskil midagi valvatud, kui öösel hakkasid äkki käima paugud. pikk jutt-sitt jutt. lühidalt: lasti jah meid paarimehega, lasime jah vastu. kes nad olid - ei tea. mida tahtsid - ei tea. meie viga ei saanud. nende kohta ei tea, verd vähemalt ei leidnud. õnneks läks vist seepärast, et nende kahe makarovi või stetškini vastu oli kaks automaati. ok, oli põnev ja olime adrenaliinist pilves aga ei hukkunuid ega vigastatuid. kahjud piirdusid paarikümne mahakandmisele läinud padruni ja kergete kuulitäketega seinal.
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1114
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
oh, neid kantidega sõdimisi olla tihti ette tulnud. KL valvepost oli nende silmis ju ahvatlev relvahankimise võimalus. eks mängiti ka sellele välja, et "need jobud niikuinii tulistada ei julge". mõni ei julgenudki aga nii mõnigi sai ettenähtud tinaprotseduuri kätte. (siinkohal meenub naljakaim seik: KL osutas mingitele hulgiladudele valveteenust. mingi 3-4 lao kohta oli üks "habetunud ja tige" kaitseliitlane türgi sõja aegse tulenuiaga. ametlikult oli leping ühe konkreetse laoga aga kuna selle naabrid maksid mitteametlikult osa arvest, siis lepinguline klient palus ka naabritel silma peal hoida. naabrite töötajatest ei teadnud valvurid aga suurt midagi. ühl nädalavahetusel siis tuli staapi "häire" - keegi oli tahtnud varahommikul lattu tungida. valvur oli küll püüdnud takistada aga sissetungija ajas mingit kummalist juttu, keeldus end identifitseerimast ja saatis valvuri üldse putsi. valvur lajatas siis püssist litaka tollele jalge ette ja kamandas tüübi kõhuli kuniks asjaolud selguvad. noh, selguski, et oli raisk naaberlao omanik hommik, paha tuju, pea haige, kõik sügavalt pohui. pärast vabandas küll ette ja taha ja kiitis valve resoluutsust olukorra kontrolli alla samaisel ja õige oli kah. selliseid eesnahkasid, kes kõvema käratamise peale kõrvad lidukil oma putkasse vantsisid, jagus kah küllaga. meile ikka õpetati, et olgu kurat kasvõi president ise - tunnimees laseb pikema jututa raisa maha, kui ta peaks ilma vahtkonna ülemata valvatavale objektile trügima)Charlemagne kirjutas:90% kogemus sama, mis Satakal, samuti 93 aasta suvest, koht oli ainult teine. Langenuist ei tea küllmiskit. Samast suvest mäletan juttu, et Tartumaa mehed ühel vene kantpeal jala alt minema olla lasknud... Võimalik. Aga langenutest oleks ju kuulda olnud oma meeste hulgas.
muidugi tuli ette ka vastupidiseid lähenemisi. kaitseliitlastel oli ju üsna kerge ligipääs "raskerelvastusele" - piisas, kui võtsid paari oma jao selliga staabist oma automaadid ja ettenähtud laskemoona ning sõitsid "Raadile märki laskma". võibolla lastigi raadi tiirus aga olla juhtunud, et mitte standarsete märkide vaid võrratult nõrgemini relvastatud kantide pihta. eesmärgiks siis iseendale mammona teenimine või mingite eraelu baasil tekkinud erimeelsuste lahendamine. sellist protseduuri nimetati vist "luunja taga metsas" käimiseks kui ma õigesti mäletan.
92a.sügisel tulistati öösiti Viru pataljoni värava pihta mitmeid kordi,me olime siis veel välja õppimata sõdurid ja ege relvigi pold õieti,kui Kuperjanovi poisid panid kasarmu katusele kuulipritsi ülesse ja ühel ööl valangu vastu läkitasid lõppes see jama ära aga langenuid küll ei olnud õnneks.Oli üks veebli pooleks lastud kõrv aga selle lasi oma poiss ja veebel oli ise süüdi.
Ehk, ärgu karaku vene keelt rääkides vahtkonna ruumi.kapten. kirjutas:Oli üks veebli pooleks lastud kõrv aga selle lasi oma poiss ja veebel oli ise süüdi.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist