Re: Bosnia sõda
Postitatud: 24 Mär, 2015 18:56
Üldiselt jäid Bosnia (ja Hertsogoviina) alad otseselt türklaste valdusse, samas kui Serbia alad olid kohati vasallisõltuvuses, kuid nimeliselt siiski iseseisvad. Bosnia moslemite aladel eksisteeris ennem türklaste saabumist täiesti omanäoline ja autonoomne kirik. Ei allunud ta ei katoliiklikule maailmale (nagu horvaadid) ega ka õigeusklikule maailmale (kuhu kuulusid serblased). Bosniakid on siiski pisut teistsugune rahvas kui serblased ja horvaadid, kes tõesti on tegelikult slaavlased. Bosniakid on oletatavasti juba asunud piirkonnas ennem mainitud slaavlaste tulekut või vähemalt ei mainita sealses piirkonnas ühtegi tugevamat slaavi hõimu. Nende rahvas oli segu illüürlastest, keltidest ja hilisematest germaanlastest. Ja kui siis slaavlased saabusid, eks mingil määral seguneti ka nendega.
Nende kirik oli arvatavasti mingil gnoosise vormil põhinev omanäoline kristluse vorm. Nagu albilased-katarid Prantsusmaal või nagu gnostikud Egiptuses.
12.sajandil suutis see kirju seltskond, kes ennem seda erinevatel hetkedel kord horvaatidest, kord serblastest, kord ungarlastest, kord bulgaarlastest ja tagatippu kohati Bütsantsist sõltus, luua iseseisva riigi - Bosnia kuningriigi. Kuni 1481.aastal langes viimane vaba Bosnia piirkond türklaste kätte.
Huvitaval kombel olid aga kõik Bosnia kuningad (v.a üks) katoliiklased. Osad aristokraadid ka. Samas kui valdav osa bosniakke kuulusid mainitud Bosnia kirikusse. Sel ajal kui eksisteeris Bosnia kuningriik oli Püha Tooli seisukoht Bosnia kirikusse suhteliselt aktsepteeriv. Tõsi pikkade hammastega katoliiklik kirik seda liini ajas, kuid Bosnia aristokraatialt ja kuningatelt oma rahva sunniviisilist ülekristaniseerimist ei nõutud..
Usutavasti muutus valdav osa bosniakke moslemiteks (üsna kiiresti lausa 2/3 elanikest), kuna islam sarnanes nende usluliste arusamadega ja kuna Bosnia kirik oli liialt autonoomne ning teatavatel dogmaatilistel põhjustel ei kippunud ottomanide ajastul ükski teine nö mainstream kirik teda ka abistama. Aga see islami vorm mida bosnialased praktiseerivad on ka täna täis asju, mida tavalises moslemiühiskonnas ei kohta. Valdavalt sunnid nimeliselt on nad ikka täiesti teistsugused.
Nende kirik oli arvatavasti mingil gnoosise vormil põhinev omanäoline kristluse vorm. Nagu albilased-katarid Prantsusmaal või nagu gnostikud Egiptuses.
12.sajandil suutis see kirju seltskond, kes ennem seda erinevatel hetkedel kord horvaatidest, kord serblastest, kord ungarlastest, kord bulgaarlastest ja tagatippu kohati Bütsantsist sõltus, luua iseseisva riigi - Bosnia kuningriigi. Kuni 1481.aastal langes viimane vaba Bosnia piirkond türklaste kätte.
Huvitaval kombel olid aga kõik Bosnia kuningad (v.a üks) katoliiklased. Osad aristokraadid ka. Samas kui valdav osa bosniakke kuulusid mainitud Bosnia kirikusse. Sel ajal kui eksisteeris Bosnia kuningriik oli Püha Tooli seisukoht Bosnia kirikusse suhteliselt aktsepteeriv. Tõsi pikkade hammastega katoliiklik kirik seda liini ajas, kuid Bosnia aristokraatialt ja kuningatelt oma rahva sunniviisilist ülekristaniseerimist ei nõutud..
Usutavasti muutus valdav osa bosniakke moslemiteks (üsna kiiresti lausa 2/3 elanikest), kuna islam sarnanes nende usluliste arusamadega ja kuna Bosnia kirik oli liialt autonoomne ning teatavatel dogmaatilistel põhjustel ei kippunud ottomanide ajastul ükski teine nö mainstream kirik teda ka abistama. Aga see islami vorm mida bosnialased praktiseerivad on ka täna täis asju, mida tavalises moslemiühiskonnas ei kohta. Valdavalt sunnid nimeliselt on nad ikka täiesti teistsugused.