Miinidega meie kompaniil kokkupuudet ei olnud, kui välja arvata juhtum, kus sõdurid leidsid tänavalt vedelemas venelaste jalaväe miini tükke. Kui vanad nad olid seda ei osanud keegi meile öelda. Tegemist oli selle rohelisest plastmassist vidinaga - PMN kui ma õigesti mäletan.
Suurem probleem on IED-d. Maha panemise süsteem on lihtne - jälgitakse patrulle, et kus nad rohkem liiguvad ning ühel hetkel kaevatakse IED maasse ja jäädakse plahvatust ootama. Kohtasid kuhu IED-sid paigutada oskavad nad väga hästi valida. Kõik mis me ülesse leidsime olid paigutatud nii, et ilma kontrollimata oleksime me neile kindlasti peale astunud.
Eesti poisid Afgaan?
Viimati muutis Põder, 07 Okt, 2008 15:32, muudetud 3 korda kokku.
Põder kirjutas:Miinidega meie kompaniil kokkupuudet ei olnud, kui välja arvata juhtum, kus sõdurid leidsid tänavalt vedelemas venelaste jalaväe miini tükke. Kui vanad nad olid seda ei osanud keegi meile öelda. Tegemist oli selle rohelisest plastmassist vidinaga - PMN kui ma õigesti mäletan.
Suurem probleem on IED-d. Maha panemise süsteem on lihtne - jälgitakse patrulle, et kus nad rohkem liiguvad ning ühel hetkel kaevatakse IED maasse ja jäädakse plahvatust ootama. Kohtasid kuhu IED-sid paigutada oskavad nad väga hästi valida. Kõik mis me ülesse leidsime olid paigutatud nii, et ilma kontrollimata oleksime me neile kindlasti peale astunud.
Lessons learned on oluline ja vajalik asi, aga minu arvates võiks sellise info avalikustamisega aasta-paar oodata.
Viimati muutis A4, 14 Okt, 2008 21:06, muudetud 1 kord kokku.
Miks sa arvad, et pole võimalik võita. Ma ütlek küll, et see on võimalik ning praegu liigutakse väga aeglaselt aga kindlalt sinnapoole. Probleem on hetkel ressurssides. Venelasel oli omal ajal seal ligi 150000 sõdurit sees ja nad saavutasid mõningat ajutist edu. ISAF-i ja OEF koosseisus on praegu umbes 50000 sõjaväelast ja edu on saavutatud oluliselt rohkem kui venelastel. Päris paljud kohad on taliibidest puhtaks löödud ning kohalik sõjavägi ja politsei suudab seal ISAF-i toetusel üsnagi hästi juba oma asju ajada. Praegu käib kõige suurem lahing mitte asulate ja piirkondade pärast vaid kõige tavalisema afgaani toetuse pärast. Sangin ja Musa Qualeh on suudetud liitlasvägede kasuks kallutada ja seal asi edeneb - vaikselt aga kindlalt.
Venelaste operatsioonide ajal polnud Afgaanis Talibanist haisugi veel (hais võibolla tegelikult juba oli, sest nende praegused juhid olid siis juba olemas
). See organisatsioon on uuema aja leiutis.
Venelaste operatsioonide ajal polnud Afgaanis Talibanist haisugi veel (hais võibolla tegelikult juba oli, sest nende praegused juhid olid siis juba olemas
). See organisatsioon on uuema aja leiutis.
Viimase Economisti kolumn toetab Põdra sõnu.
http://www.economist.com/world/mideast- ... d=12342136Much of this thinking has been tried by American forces in Afghanistan, but a shortage of resources, poor co-ordination and unrest in Pakistan have helped send Afghanistan on a downward spiral. Noting the recent fighting by Pakistan’s army in the Bajaur tribal region, General Petraeus has expressed his belief—perhaps just a hope—that the country’s leaders are ready to deal with violent militants as a mortal threat to Pakistan itself, not just to Afghanistan. He has also let it be known that he sees promise in trying to woo “reconcilable” Afghan tribes, as he did with the “awakening” of Sunni tribes in Iraq.
But success in Afghanistan is uncertain and could take many years. The general has probably yet to work out a strategy for his new area. But his own principles conclude with a warning. “Never forget that what works in an area today may not work there tomorrow, and that what works in one area may not work in another.”
Kuigi mulle ka meeldivad Põdra kui pealtnägija huvitavad ja asjalikud pajatused, olen samas A4-ga nõus, et mõndasid detaile ei peaks siin (veel) avaldama. Pole mingi suur saladus, millest IED on valmistatud, aga arutlused- arvamused, miks ta ei toiminud korralikult, ei peaks siin kõigile (veel) lugeda olema (Põder saab muidugi oma postituses muudatusi teha 
, et vältida abivalmi Sidemehega juhtunut). Tõepoolest ei saa lõpuni välistada, et mõni kohalik wannabe- moslem seda loeb, mingisse vastavasse keelde tõlgib ja "Pakistani vendadele" saadab. Ja Felix kui mõni meie sõdur seal IED plahvatuses raskelt vigastada või surma saab, siis see on Eesti jaoks kindlasti oluline asi, teiste jaoks ilmselt mitte. Seda sorti "olulist asja" aga näha ei tahaks. Mis sellesse äravõitmatusse Talibani puutub, siis on tõesti raske märkimisväärset edu saavutada, kui ei olda nõus vajalikul hulgal ressursse eraldama. Kui ikka vägesid on puudu, peamiselt Lääne-Euroopa rehepappide tõttu, siis ega teised ei jõua ka kõike. Parafraseerides Tanki- Antsu on riigikaitse tõhusus otseses sõltuvuses sinna panustatud ressurssidest, st. kui panustad vähe, siis ka saad vähe.
, et vältida abivalmi Sidemehega juhtunut). Tõepoolest ei saa lõpuni välistada, et mõni kohalik wannabe- moslem seda loeb, mingisse vastavasse keelde tõlgib ja "Pakistani vendadele" saadab. Ja Felix kui mõni meie sõdur seal IED plahvatuses raskelt vigastada või surma saab, siis see on Eesti jaoks kindlasti oluline asi, teiste jaoks ilmselt mitte. Seda sorti "olulist asja" aga näha ei tahaks. Mis sellesse äravõitmatusse Talibani puutub, siis on tõesti raske märkimisväärset edu saavutada, kui ei olda nõus vajalikul hulgal ressursse eraldama. Kui ikka vägesid on puudu, peamiselt Lääne-Euroopa rehepappide tõttu, siis ega teised ei jõua ka kõike. Parafraseerides Tanki- Antsu on riigikaitse tõhusus otseses sõltuvuses sinna panustatud ressurssidest, st. kui panustad vähe, siis ka saad vähe.Enamvähem kontrolli alla võib olukorra saada, aga täielikuks võitmiseks peaks riigipiirid ümber joonistama ja moonikasvatuse legaliseerima, mida kumbagi ei tehta. Ehk taliibidest puštud saavad endiselt vabalt oma Pakistani suguvendade vahet käia ja seal pesitseda (Pakistan ise neid alasid ei kontrolli, aga pommitada ka ei luba) ja iga üritus moonikasvatajate vastu (millega praegu peaaegu ei võidelda) tõstab kohe taliibide populaarsust (kellel on savi, kui uskmatud heroiinist surevad). Samas ei ole Lääne onudel moonide asemele pakkuda ka ühtegi legaalset kultuuri, mis talupojale sama tulu tooks, sellist kultuuri lihtsalt ei ole olemas. Eestis ei kasvataks ka enam keegi kartulit ja vilja, kui siin oleks võimalik enamvähem segamatult narkokanepit kasvatada.
Küsiks veel Teie arvamust ISAF võitluskaaslaste kohta?
Muidu üks mu tuttav käis ka Helmandis ja ta nentis, et ameeriklased ja britid on küll muidu head sõdurid aga noore ea (kesk vanus 18-20) tõttu parajalt hulljulged. Sellest ka vist nende suuremad kaotused.
Afgaani teemast laiemalt rääkides lisaks ka veel ühe Economisti artikli-
http://www.economist.com/world/asia/dis ... d=12341707
Muidu üks mu tuttav käis ka Helmandis ja ta nentis, et ameeriklased ja britid on küll muidu head sõdurid aga noore ea (kesk vanus 18-20) tõttu parajalt hulljulged. Sellest ka vist nende suuremad kaotused.
Afgaani teemast laiemalt rääkides lisaks ka veel ühe Economisti artikli-
http://www.economist.com/world/asia/dis ... d=12341707
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Oskan rääkida ainult brittide kohta kuna teiste tegelastega pole eriti koostööd teinud.
Brittide tavaline regulaarüksuse sõdur on jalgpallihuligaan, kellele on sisse pekstud rohkem distsipliini ja oskusi. Ma ei ütle, et nad sõdida üldse ei oska, kuid juhtimise koha pealt jätab asi neil minu meelest ikka tugevalt soovida. Nad on raudselt paremad üksikvõitlejad kui meie sõdurid, kui mis puudu jääb on mõistus ja algatusvõime. Kuna meie sõduritel on seda piisavalt, siis teeb see kuhjaga tasa selle, et võibolla jääb nende üksikvõitleja tase veidi nigelamaks.
Distsipliin on neil raudne - kui ülem ütleb, siis pole mingit kobinat, vaid mees tõttab seda käsku jooksujalul täitma.
Üksuste juhtimine aga on nigel. Selle kohta on raske näiteid tuua, kuid tehes koos patrulli briti üksusega, siis oli nende käsu andmine patrulliks ikkagi väga nigel. Ma ei ole kindel, kas neid oli üldse õpetatud patrullima, kuid tavaline eesti sõdur saaks selle asja organiseerimise ja käskimisega paremini hakkama, kui nemad seda tegid. Kuna eelpool mainiti OPSEC-i siis ei hakka ma siinkohal üksikasjalikult välja tooma mis probleemid neil seal täpselt olid.
Teine suur brittide probleem on ratastel transport. Britist sõdur, kes on autojuht, on võimeline ilma mingi pingutuseta keerama suure treilerveoki keset siledat kõrbe külili. Rääkimata veel sellest, et tuleb liikuda raskel maastikul. Sellepärast kasutavad nad ka palju kohalikke teid, mis omakorda viib suurele hulgale masinatele, mis miinide otsas kannatada on saanud, rääkimata veel sõduritest. Ja kui sõdurile on antud väljaõpe generaatori kasutamise osas, siis tähendab see näiteks seda, et mees tohib generaatorisse kütust juurde kallata ja selle käima panna - hooldada ta seda ei tohi ja kui genekas saba annab ja tehnikut juures ei ole siis on kõik - genekas jääb sinnapaika ja kogu lugu.
Oma erialale väga pimedalt pühendumine viib ka sellele, et kui on vaja teha midagi sellist, mis otseselt ei peaks sõduri töö olema siis ta seda ka ei tee. Näide - vihmaste ilmadega hakkas meie laagri müür lagunema ja me lõhkusime selle maha, et HESCO-dest uus ehitada. Kuna meie kopp lagunes ära siis tuli hakata neid asju käsitsi pinnasega täitma ja terve meie kompanii tegi seda - alates kompanii ülemast, kes ka käe külge pani mõnes kohas ja lõpetades tavalise sõduriga. Britid seda ei teinud, kuna ohvitser oma käsi ei määri ja tavalise sõduri jaoks on see pioneeride töö, mida tema ei tee, kuna ta on jalaväelane. Ja nii jäigi.
Muidugi nende kvaliteetüksused (Commandosed ja Parad) on tunduvalt parema väljaõppega ning juhtimisega, kuid oma spetsialiseerumine on ka seal ning labidat ei võta ka nemad kätte, sest see pole jalaväelase asi HESCO-sid täita.
Mis kõiki meid VÄGA tugevalt häirima jäi oli upsakus, või pigem isegi ülbus. Kuna me olime eestlased ja kuskilt aafrikast või ida euroopast pärit, siis otse loomulikult ei teadnud me ju asjast mitte kui midagi. Nemad kui spetsialistid teadsid ja oskasid kõike paremini, isegi kui seda kuskilt otsast nähe ei olnud.
Aga noh kõike mu pikka juttu ei saa päris kõikidele üksustele ka üldistada - eks igal poole ole omad oinad sees, aga mul on kahju, et me just Afgaanis nendega nii palju kokku puutuma.
NB! Üks suur pluss brittidele - nad on oma üksuse üle meeletult uhked, mis iganes jamaga nad ka hakkama ei saa on nad PARIMAD ja iga sõdur on selles raudselt veendunud. Ja iga briti sõdur on raudselt veendunud, et Talibanil pole nende vastu mingitki võimalust. See mulle nende juures meeldis, kuigi sellisel uhkusel võivad ka omad nõrgad kohad olla.
Brittide tavaline regulaarüksuse sõdur on jalgpallihuligaan, kellele on sisse pekstud rohkem distsipliini ja oskusi. Ma ei ütle, et nad sõdida üldse ei oska, kuid juhtimise koha pealt jätab asi neil minu meelest ikka tugevalt soovida. Nad on raudselt paremad üksikvõitlejad kui meie sõdurid, kui mis puudu jääb on mõistus ja algatusvõime. Kuna meie sõduritel on seda piisavalt, siis teeb see kuhjaga tasa selle, et võibolla jääb nende üksikvõitleja tase veidi nigelamaks.
Distsipliin on neil raudne - kui ülem ütleb, siis pole mingit kobinat, vaid mees tõttab seda käsku jooksujalul täitma.
Üksuste juhtimine aga on nigel. Selle kohta on raske näiteid tuua, kuid tehes koos patrulli briti üksusega, siis oli nende käsu andmine patrulliks ikkagi väga nigel. Ma ei ole kindel, kas neid oli üldse õpetatud patrullima, kuid tavaline eesti sõdur saaks selle asja organiseerimise ja käskimisega paremini hakkama, kui nemad seda tegid. Kuna eelpool mainiti OPSEC-i siis ei hakka ma siinkohal üksikasjalikult välja tooma mis probleemid neil seal täpselt olid.
Teine suur brittide probleem on ratastel transport. Britist sõdur, kes on autojuht, on võimeline ilma mingi pingutuseta keerama suure treilerveoki keset siledat kõrbe külili. Rääkimata veel sellest, et tuleb liikuda raskel maastikul. Sellepärast kasutavad nad ka palju kohalikke teid, mis omakorda viib suurele hulgale masinatele, mis miinide otsas kannatada on saanud, rääkimata veel sõduritest. Ja kui sõdurile on antud väljaõpe generaatori kasutamise osas, siis tähendab see näiteks seda, et mees tohib generaatorisse kütust juurde kallata ja selle käima panna - hooldada ta seda ei tohi ja kui genekas saba annab ja tehnikut juures ei ole siis on kõik - genekas jääb sinnapaika ja kogu lugu.
Oma erialale väga pimedalt pühendumine viib ka sellele, et kui on vaja teha midagi sellist, mis otseselt ei peaks sõduri töö olema siis ta seda ka ei tee. Näide - vihmaste ilmadega hakkas meie laagri müür lagunema ja me lõhkusime selle maha, et HESCO-dest uus ehitada. Kuna meie kopp lagunes ära siis tuli hakata neid asju käsitsi pinnasega täitma ja terve meie kompanii tegi seda - alates kompanii ülemast, kes ka käe külge pani mõnes kohas ja lõpetades tavalise sõduriga. Britid seda ei teinud, kuna ohvitser oma käsi ei määri ja tavalise sõduri jaoks on see pioneeride töö, mida tema ei tee, kuna ta on jalaväelane. Ja nii jäigi.
Muidugi nende kvaliteetüksused (Commandosed ja Parad) on tunduvalt parema väljaõppega ning juhtimisega, kuid oma spetsialiseerumine on ka seal ning labidat ei võta ka nemad kätte, sest see pole jalaväelase asi HESCO-sid täita.
Mis kõiki meid VÄGA tugevalt häirima jäi oli upsakus, või pigem isegi ülbus. Kuna me olime eestlased ja kuskilt aafrikast või ida euroopast pärit, siis otse loomulikult ei teadnud me ju asjast mitte kui midagi. Nemad kui spetsialistid teadsid ja oskasid kõike paremini, isegi kui seda kuskilt otsast nähe ei olnud.
Aga noh kõike mu pikka juttu ei saa päris kõikidele üksustele ka üldistada - eks igal poole ole omad oinad sees, aga mul on kahju, et me just Afgaanis nendega nii palju kokku puutuma.
NB! Üks suur pluss brittidele - nad on oma üksuse üle meeletult uhked, mis iganes jamaga nad ka hakkama ei saa on nad PARIMAD ja iga sõdur on selles raudselt veendunud. Ja iga briti sõdur on raudselt veendunud, et Talibanil pole nende vastu mingitki võimalust. See mulle nende juures meeldis, kuigi sellisel uhkusel võivad ka omad nõrgad kohad olla.
-
kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Ma arvan, et kõigil vastpanuvõitlejatele peaks selge olema, et vastane kogub ja analüüsib pidevalt infot. Ei tohiks ka taliibidele saladuseks olla, et iga IED ja miini kohta, samuti kontaktide kohta koostatakse memo, mis saadetakse nii allapoole teadmiseks ja väljaõppeks kui ülespoole analüüsideks ja üldistusteks.
Põder, aga oskad öelda, kui pikk on brittide väljaõpe alates sõjaväkke astumisest kuni missioonile saatmiseni, arvestades, et ajateenistust neil pole? Üks tuttav väitis, et kui Eestis on sellid läbinud ajateenistuse ja seejärel veel mõnda aega Scoutsis harjutanud, siis inglastel värvatakse pätid tänavalt armeesse ja suht ruttu (kui ruttu, ei mäleta) saadetakse Iraaki või Afganistani?
Tean seda, et nende pre-deployement training kestab kauem kui meie oma. Meie enda kompanii väljaõpe hakkas alles pihta, kui brittide üksused tegid juba oma kontrollharjutusi ning hakkasid pärast seda üksikuid probleeme veel parandma ning varustust pakkima. Kuna rotatsioonid on ühe kuuga nihkes (neil septembri lõpus ja oktoobri alguse, meil novembri alguses), siis võib öelda, et nende väljaõpe on pikem kui meie oma. Commandostel tuleb lisaks veel nende enda baaskursus, mille pikkus on 4 kuud ja enne seda neid üksustesse ei lasta kui see lääbitud on. Nende puhul võib Afgaani sattumine võtta aega minimaalselt 10 kuud - seda koos baaskursusega. Nii et täiesti võrreldav meie ajateenistusega. Muidugi on erandid, kes saavad Afgaani ja Iraaki alles pärast ligi 2 aastast väljaõpet - kuna brittide armeega saab liituda juba 16 aastaselt aga operatioonidele ei tohi neid enne saata kui nad on 18 aastaseks saanud. Commandostel oli selliseid mehi päris mitu tükki, kelle 18 sünnipäev oli paar päeva enne operatsiooni piirkonda sõitmist.
Mis puutub nende väljaõppe tsüklite pikkusesse, siis selle kohta ei oska ma midagi täpset öelda.
Mida öelda võib on see, et see setlskond, kellest sõdureid vormitakse on Eestis oluliselt parem. Ma pole hullemate kirjavigadega kirjutatud pabereid veel näinud kui seda brittide sõdurid ja allohvitserid tegid. See pole küll sõjalise külje pealt just väga oluline asi aga siiski.
Kõige lahedam punt brittide armeest on Gurkhad. Need on lahedad vennad ja kuna neid endid ei loeta ka PÄRIS brittideks, siis oli nendega ühise keele leidmine tunduvalt lihtsam kui inglastega.
Mis puutub nende väljaõppe tsüklite pikkusesse, siis selle kohta ei oska ma midagi täpset öelda.
Mida öelda võib on see, et see setlskond, kellest sõdureid vormitakse on Eestis oluliselt parem. Ma pole hullemate kirjavigadega kirjutatud pabereid veel näinud kui seda brittide sõdurid ja allohvitserid tegid. See pole küll sõjalise külje pealt just väga oluline asi aga siiski.
Kõige lahedam punt brittide armeest on Gurkhad. Need on lahedad vennad ja kuna neid endid ei loeta ka PÄRIS brittideks, siis oli nendega ühise keele leidmine tunduvalt lihtsam kui inglastega.
Üks soomlaste tehtud nupp http://www.youtube.com/watch?v=GXJTAjoT ... re=related
No näed, ongi kohe üks juhtimisoskus, milles britid eestlastest üle on.Teine suur brittide probleem on ratastel transport. Britist sõdur, kes on autojuht, on võimeline ilma mingi pingutuseta keerama suure treilerveoki keset siledat kõrbe külili.
Muidu tänud huvitava info eest. Lõpetuseks tahaks veel küsida ühe sõdurielu igapäevasema aspekti kohta: ehk siis kuidas lood toidu ja suitsu saamisega oli?
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
afg.
Ega asi polegi nii hull, kui telekast paistab, tegelikult on kord arvudes hullem. Hetkel on asi oluliselt muutunud, kui see oli esimestes missioonides . Ise pole osaline olnud , kuid on lähedasi kes on olnud tegevad. Olin ise üks potensiaalne kogeja, sain Ida-Saksas afgaani väljaõppe, jumaltänatud sõda võttis teise pöörde ja enam ei saadetudenam sinna . Üks eelnev vestja oli 3.ds rügemendis Pr.Guajaanas-Kourus valvas prantsuse kosmodoomi. Eks see on üks paras koht, aga makstakse hästi.(aafrikas makstakse paremini , aga seal on hullem ka.)Mis seal ikka eks sõda dikteeri oma, Kill`m all let god sort´em out.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist