Eesti poisid Afganistanis!

[heints29]

Teenisin pool aastat Afganistaanis ja olin seda sellel suvel. Olen lugenud siit foorumist igasuguseid vastakaid arvamusi meie olemisest ja tegudest seal. Kui kellelgi on mingeid küsimusi eesti poiste tegemistest siis võimalusel vastan neile.

[A4]

Esitaks siis mõned küsimused, ehk saad nendele vastata, vähemalt niipalju kui on lubatud või sobilik.

1. Kirjelda operatsioonide sisu, mida eestlased Afganistanis läbi viisid?

2. Kui tihti esines tulevahetusi, kontakti vaenlasega?

3. Kuidas sobis Afganistani kliimasse ja tingimustesse eestlaste varustus (kõrbevormid, -saapad, rakmed, kuulivestid, magamiskotid), lahingutehnika (Pasid, soomustatud veoautod)?

4. Millest sõdur Afganistanis enim puudust tunneb?

[caudillo]

ja tahaks seda ka teada, kas eesti poisid vaenlasi maha ka nottinud on tulevahetuste käigus ?

[MOrav]

Kas tuli anda ka mingi vaikimisvanne või -allkiri oma teenistuse üksikasjade mitteavalikustamise kohta?

[Martään]

Olen lugenud siit foorumist igasuguseid vastakaid arvamusi meie olemisest ja tegudest seal.

Kuidas üldine meeleolu ja enda arvamus asjast on?

[toomas tyrk]

Mina küsiks hoopis vanade asjade kohta. Kas mingeid huvitavaid vanu relvi jäi operatsioonide käigus ette? Mingit muud militaarvarustust? Vrakke? jne..

Ja nagu nõuka ajal tavaks - kui oli loeng teemaga "armastusest" - rahva hulgast kostab hüüe: "Pilte! Pilte tahaks!"

[heints29]

Proovin siis mõnedele küsimustele vastata.

Meie ülesandeks oli kohaliku piirkonna (Helmani provintsi) stabiliseerimine ja kohalike võimuesindajate aitamine, et oma võimu antud piirkonnas kehtestada. Ülesanne oli raske ja selle täitmine võtab aega veel kuid või ehk isegi aastaid. Taliban on ennast seal päris korralikult sisse seadnud. Pealegi on seal Pakistani piir lähedal ja selle piiri üle puudub igasugune kontroll (piir on ainult paberil). Moonipõldude hävitamine jne. oli kohaliku politsei ülesanne. Operatsioonid olid peamiselt mingi ala puhastamine vaenlasest ja ala kontrolli all hoidmine. Oli ka palju vaatlusülesandeid ja alas domineerimist.

Esines ka tulevahetusi, kui palju meil kontakte vaenlasega oli, ei oska kokku lugeda ega tahagi teada. Peamine oli see, et tulime kõik elusalt koju. Oli ka juhus, kus said kolm sõdurit haavata, aga üldiselt oli meil palju sõduriõnne. Napikaid oli palju. Britte hukkus ligi 20 meest. Unustasin eespool mainida, et me kuulusime Briti 3 PARA pataljoni koosseisu.

Meie varustuse kohta pole halba midagi lausuda. Vorm ehk vajaks veel natuke täiustamist. Relvad olid meil normaalsed, aga laskemoonast oli vahel puudu. TT relvad ja soomuki raskekuulipilduja on seal väga tõhusad relvad. Peamiselt kontaktid vaenlasega olid suurelt kauguselt - ca 400 m. Taleban pole loll, ta teab, et meie tulejõud käib nedest üle, selleks nad meid eriti lähedale ei lasknud. Tuli ka ette teisi olukordi. Oli ka meil kasutada õhuväetoetus (ründe- ja pommituslennukid). Peaks mainima, et lennukid teevad väga tõhusat tööd; vahel nad muidugi lasid mõõda, aga eks sõjas ikka juhtub. Ka ründekopterid oli toeks kui vaja. Varustuse kohta veel rääkida, et meie kuulivestid olid ühed raskemad liitlaste seas, aga nüüd uued mehed kes tulid said endale normaalsed vestid. Olid meil ka kasutada soomukid PASI XA 180-EST. Masinad käitusid seal körbekliimas normaalselt. Me olime ainuke üksus, kes oli soomustatud, ja manööverdamiskiirus oli meil hea. Lõime seal rekordeid vahemaade läbimisel. Piirkonnas praktiliselt teed puuduvad; meie liikusime peamiselt maastikul. Muidugi olid suureks ohuks miinid, aga meil vedas. Vedas ka sellega, et ei saanud ühtegi IDE-ed, kuna neid on raske kõrbesse panna. IDE-sid on seal palju ja igasugusel kujul ning variandis. Soomukid ennast õigustasid vaatamata sellele kriitikale, mis ajakirjandusest olen lugenud. Üheks halvaks küljeks ma pean sellel soomukil, et tal pole RPG kaitset. RPG-dest meid lasti ja palju lasti ja napilt mõõda. Õnneks vedas.

Eesti sõdur sai seal kuumas piirkonnas (suvel küündis temperatuur päikese käes kohati üle 60 kraadi) igati hästi hakkama. Liitastelt saime kõva tunnustuse. Mehed on meil head, seda on juba ajaloost näha olnud, kui vaja, siis sõdivad ja hästi sõdivad. Loomulikult tundsime puudust heast eesti õllest ja söögist. Seal sõime peamiselt kuivpakke (kes on seda sõõnud see teab, mis see tähendab, kui kuid närida paska).

Alustuseks nagu rohkem ei oska midagi lisada. Kindlasti kirjutan veel ja vastan küsimustele nii palju kui saan!

[A4]

Peamiselt kontaktid vaenlasega olid suurelt kauguselt - ca 400 m.

Kui palju sai sellises olukorras kasutada Galile?

Kas ei tekkinud teinekord tunnet, et võibolla oleks parem, kui Afganistani üksustes kasutaksid kõik võitlejad 7,66x51mm padruniga relvi (ma ei pea siinkohal silmas AK-4)?

[heints29]

Galill töötas normaalset, ei vedanud alt. Te imestate suurt kaugust ca 400 m, ise ka imestaks, kui ei oleks seda näinud. Imestage ka seda - nad lasevad RPG-ed selliselt kauguselt ja mitte palju mööda. Nagu mäletate, kui EKJ oli veel kasutada M-69 (sama mis RPG) ja sõdureid õpetati laskma sihtmärki 100, 150 ja vahel ka veidi enam. Automaadid on tänapäeva sõjas rohkem enesekaitseks ja linnalahingus tõhusad. Üldiselt otsustavad lahingu saatuse raskerelvad ja nende oskuslik kasutamine.

[caudillo]

Palju vaenlasi korraga vastas oli ? või juhtus nii kuidas kunagi ?

[Kapten Trumm]

Automaadid on tänapäeva sõjas rohkem enesekaitseks ja linnalahingus tõhusad. Üldiselt otsustavad lahingu saatuse raskerelvad ja nende oskuslik kasutamine.

Need sõnad tuleks trükida loosungile ja naelutada logistikaosakonna ukse kohale

[sturmkommando]

Mis nendest transpordi käigus hävinenud (põlenud) Pasidest sai? Pilte?
Ja veel - kas teil olid ka kasutada modifitseeritud Galilid?

[Juhan]

Proovin siis mõnedele küsimustele vastata.

Peaks mainima, et lennukid teevad väga tõhusat tööd; vahel nad muidugi lasid mõõda, aga eks sõjas ikka juhtub.

Kõige pealt tere sulle ka minu poolt.
Mulle jäi silma just see lause ja peaaegu vastaski küsimusele, mida ma tahtsingi küsida. Igaks juhuks täpsustan üle. Asi lihtsalt selles, et mu venna sõber oli/on veel praegugi Afganistanis ning tema sõnul on seal asjad selle "demokraatiaarendamisega" rohkem kui nutused. Siinkohal ka sulle see sama küsimus:
Kuidas sulle isiklikult tundus? Kas seal võib rääkida mingist demokraatiajuurutamisest, või on see, mis seal toimub, sulaselge sõda?
Kui mingid vanded vms. keelavad sul sellisest asjast rääkida, siis saan aru, nii palun ütlegi. Aga ära ainult keeruta

Ette tänades,
Juhan

[Larry]

Hea, et keegi ka viitsib siin uudishimutsejatega tegeleda! Palju sai juba vastatud, aga tekkisid ka kohe uued küsimused.
1. Mida Sa pidasid silmas lausega "Taliban on ennast seal päris korralikult sisse seadnud?" Võiksid seda selgitada. Ja seda, kui palju te Sinu arvates tegelikult suutsite oma ala kontrollida.
2. Meil siin kirjutati, et haavata saanuid lasti Sergeiga, on see reaalne? Ise pakuks RPG või miinipildujat või mingit juhitamatut raketti...
3. Kuidas sujus koostöö brittidega, kas olid ka brittidest sidemehed?
4. Varustusest. Kuidas hindad soomus- Unimogi ja kas Sinu arvates on seal üldse mõeldav kasutada midagi väiksemat? Kas tundsite Browningu kõrval puudust näiteks automaatgranaadiheitjast ja miinipildujast? Mida konkreetselt pidasid silmas lausega "Vorm ehk vajaks veel natuke täiustamist?" Kui suur teil lahingkomplekt oli ja palju salvesid oli? Kas see meie kuulivest oli siis halb ja kas uued vestid on sama kaitsetasemega?
5. Kas side toimis normaalselt ja mis keeles rääkisite ja kas avatud teksti?
6. Taktikast. Kas kuidagi avaldus ka teie eelis pimedas tegutsemises? Kui paljukesi minimaalselt te väljas käisite? Praegu vist on nii, et RPG-st pauk ja Pasi- täis mehi läinud... Britid kasutavad ümber masinate raudvarbadest sõrestikku, äkki oleks ka meil sellest tolku, kas te ka ise selles suunas midagi ette võtsite? Talebani oskuslikku RPG kasutamist ei maksa imestada, arvestades nende tohutut kogemust selles asjas. Mis hinnangu Sa annaksid Talebani tegutsemisele ja nende varustatusele? Kui IED-sid on palju ja samal ajal on neid kõrbesse raske panna, siis mismoodi neid kasutatakse- jõe ümbruses ja asulates või? Ehk oli abi ka jammeritest? Arvatavasti olid teil kõigil masinatel jammerid- kuidas olid lood brittidel?
7. Mida Camp Bastion endast kujutas (või kus te elasitegi)? Elamine, olme, meelelahutus jne. Kuna te värskelt valmistatud sooja toitu ei saanud, siis võis tõesti unustamatuelamus olla... Kas te peale brittide veel mingi kontingendiga (ka operatsioonidel) kokku puutusite ja mida teiste kohta kuulsite? Kuidas britid muidu ka olid? Kui palju teil üldse seal vaba aega oli, või elasitegi pidevalt aktsioonis?

Ok, sai nüüd palju küsimusi, aga enamusele peaks saama vastata nö. möödaminnes, sorava jutuna. Kui viitsid seda teha, siis peaks saama midagi Sinu esimese jutukese sarnast. Oli igatahes huvitav lugeda kohalkäinu muljeid, mitte aga võõrastelt pärit refereeringuid. Niiet anna minna, tänulikke lugejaid juba leidub!

[Arnold]

Tore, et võtsid meie kambaga veidi muljeid vahetada! Ei taha kuidagi noriv olla, aga ju oled parem sõjamees, kut kirjamees. Saan muidugi aru, et avalikus ruumis ei saa kõigest rääkida, aga veidi tundelisem võiksid ju olla Mulle isiklikult need peastaabi stiilis "olukirjeldused" lähevad vähe korda. Lõppude lõpuks on minu tuttavad ja sõbrad seal olnud juba üle kahekümne aasta (rohkem ehk, kui sa elanud oled) ja see pole enam esimese järgu uudis.
Afgaani militaarsete harulduste huvilistele soovitaks suhelda Hillartiga - mina sain väga põneva ülevaate.
Kahjuks ei saa ma siin vahendada meie ainukese ÜRO sõjalise vaatleja jõulukirjeldust juudiriigist hea stiili näitena. Seajalgade hankimist vene juudi poest, jõulupuu hankimist kõrbest jne. Eks tuleb kunagi aeg - Hašeki mantlipärijatele on tekkinud jällegi põhjatu muljetekaev.