www.militaar.net

plekkpea kirjutas:

Seapea kirjutas: Ülekohus ei muud!

Eksid, täiega.

Feeliks_Jalgraud kirjutas:Speek on niivõrd süüdimatu lupard, et selle trahvisumma võib riik heaga korstnasse kirjutada.
Btw. ta kaebas selle otsuse vist edasi ja uut pole veel tehtud.

Seapea kirjutas:
Ottiga olen tuttav juba aastaid,

Nõus , tegu on süüdimatu lupardiga

Õpetaja Birkmann silmitseb kella.

„Kell on kohe kaksteist“, lausub ta, „võtame nüüd kokku, millest me selles tunnis rääkisime?“

Kõik lapsed tõstvad käed. Õpetaja annab sõna Karl Scholzile, väiksele poisile esimeses reas. „Me rääkisime sellest, mille järgi tunneb ära juudi.“

„Hästi! Nüüd jutusta sellest!“

Väike Karl haarab joonistusploki, läheb tahvli juurde ja viitab sellega joonistusele. „Juudi tunneb enamasti ära ta nina järgi. Juudi nina on konksukujuline. See on number kuue kujuga. Sellepärast nimetame me seda ka 6-ks. Paljudel mittejuutidel on samuti konksninad. Kuid nende puhul, on ninad ülespidi, mitte alla poole kongus. Seda nimetatakse ka konksninaks või kotkaninaks. Sellel pole mingit pistmist juudi rassiga.“

„Õige!“ ütleb õpetaja. „Aga juuti ei tunta ära mitte ainult ta nina järgi...“

Poiss jutustab edasi. „Juuti teatakse ka ta huulte järgi. Huuled on tal enamasti punnis. Tihti on alahuul veidi allapoole rippuv. Ja ka silmade järgi võib ta ära tunda. Ta silmalaod on enamasti paksemad ja lopsakamad kui meie omad. Juudi pilk on salakaval ja terav. Juba ta silmadest on näha, et ta on võlts ja valelik.“

Klassiparim, Fritz Müller, astub tahvli juurde, et jätkata. Fritz seisab tahvli kõrvale ja seletab.

„Juudid on enamasti väikest või keskmist kasvu ja neil on lühikesed jalad. Nende käed on kah tavapärasest lühikesemad. Paljudel juutidel on kõverad lampjalad. Neil on tihti kergelt viltune otsmik, mida me nimetame tihti ka taanduvaks laubaks. Paljudel kurjategijatel on selline otsmik. Nende juuksed on enamasti tumedad ja krussis, nagu neegritel. Nende kõrvad on väga suured ja näevad välja nagu kohvitassi sangad.“

Õpetaja pöördub laste poole.

„Pange tähele, lapsed! Miks ütleb Fritz alati: "paljudel juutidel on kõverad jalad" – "sagedasti on neil taanduvad laubad" – "enamasti on nende juuksed tumedad"“?

Nüüd annab endast märku Heinrich Schmidt, suur tugev poiss viimasest reast.

„Mitte igal juudil pole neid tunnuseid. Mõnikord pole päris õiget juudikuut, seevastu aga õiged juudikõrvad. Mõnel pole lampjalgu, seevastu on aga õiged juudisilmad. Võib juhtuda, et mõnda juuti ei tunne esimesel silmapilgul üldse äragi. On isegi blondide juustega juute. Kui me tahame mittejuute kindlalt eristada juutidest, siis peame me väga teraselt vaatama. Ja kui hästi tähelepanelik olla, siis märkad kohe, et tegu on juudiga.“

„Väga hea!“ kiidab õpetaja. „Nüüd rääkige teistest tunnustest, mille järgi saab vahet teha juudil ja mittejuudil. Richard, tule sina!“

Richard Krause, naeratav, blond poiss, läheb tahvli ette. Ja siis ta alustab: „Juudi tunneb ära ta liikumise ja žestide järgi. Juut kõigutab peaga edasi-tagasi. Ta kõnnak on veniv ja ebakindel. Kui juut räägib, siis vehib ta kätega. Juut räägib peaaegu alati veidi läbi nina. Sagedasti on juudil ka vastik magus lehk. Kellel peen nina on, see võib juuti isegi haista.“

Õpetaja on rahul.

„Nii on õige, lapsed! Te olete väga hästi tähele pannud! Kui te ka argielus hästi tähele panete ja silmad lahti hoiate, siis ei saa te juutide käest petta.“

plekkpea kirjutas:Laagris teatakse teda Paste nime all ja ise ka ühe raamatuga orki lennanud, kuid asja arutavad mundrimehed. Jõudu kinnimaja uueks kukeks saamisel.