www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 07 Apr, 2020 23:15

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 28 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Valge krae
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2020 16:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Okt, 2004 18:50
Postitusi: 251
Tervist kõigile!

Sattusin siinseid teemasid üle tüki aja taas lugema ning paljud neist on ajaga ununeud ja tunduvad nagu täiesti uued. Vaatasin Sinutorust ühte vana 1981 aasta vene propagandafilmi merejalaväest ning jäi silma nende must vorm, kust puudus valgekrae. Seega eeldan, võibolla ekslikult, et neil igapäevaselt selle jamaga tegeleda ei tulnud, äkki keegi siinolijatest oskab sellele vastata?

Ning teine küsimus on see, et kui palju aega võttis tavaliselt juba ´´vilunud õmblejal´´ selle moodustise külge õmblemine? Olen kuulnud, et seda materjali ei olenud alati vabalt saada ja siis pidi mõtlema välja kõikvõimalikke huvitavaid mooduseid selle hankimiseks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2020 17:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5120
Meremeestel olid minuarust sellised huvitavad kaelarätid , göös või mis ta nimi olidi , neid ilmset tuli pesta ja vahetada


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2020 17:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5120
Krae ehk podvorotnitsoki külgeõmblemine käis vastavalt vilumusele nii 5-10 minutini , enamus aega kulus selle otsimisele , hea kui said kusagilt kaptjorkast , kui ei saanud siis tuli kusagilt virutada , mõne lina küljest rappida jne

Ühesõnaga oli vaja üles näidata sõduri leidlikkust ( soldatskaja smekalka )


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2020 18:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 1970
Asukoht: Saarel
Güüs oli see krae madrustel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2020 21:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Juun, 2007 22:36
Postitusi: 168
Jah, see, millest räägite on madruse krae e güüs.
Sellega oli kõige vähem jamamist. Neid oli mitu ja kui üks mustaks läks, siis võtsid järgmise ja pesid musta ära.
Kinnitus nööpidega :)

Kehvem lugu oli selle valge särgiga, kuulus suvise paraadvormi juurde. Kui kuskilt mustaks läks siis oli terve särk vaja pesta.

Veel oli kevad-sügise ja talvise vormi juures musta värvi krae, mille küljes käis seesama valge riie nagu nö maaväes.

Lisan veel juurde, et suvise vormi juurde kuulus ka valge kate peakattele beskazõrkale e ilma nokata lintidega madruse müts.

Kui pidid pigapäevaselt paraadvormi kandma, siis tegevusi jätkus :)

Soojemates piirkondades (nt Krimm) kanti varasemalt igapäevaselt ka valgeid pükse.

_________________
"Süvariigis" kohtume me ükskord kõik...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 15 Mär, 2020 22:21 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Okt, 2004 18:50
Postitusi: 251
Tänan vastuste eest. Need merejalaväelased olid vist sellises erakordses staatuses , kes kandsid küll mereväevormi, aga teenisid kolme asemel kaks aastat.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 16 Mär, 2020 11:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Juun, 2007 22:36
Postitusi: 168
Puutusin vähesel määral kokku ka merejalaväe tüüpidega.

Kui nö likvideeriti/vähendati 80-ndatel relvastust ja vägesid, siis formeeriti mõned maaväeüksused (sakasast ja poolast) ümber mereväkke merejalaväelasteks.

Neil olid ka paraadmundrid nagu mereväes, ehk siis sinine güüs ja valge kate bezkazõrkal.

Sineli ja bushlatiga pidid kandma seda musta kraed, millele tuli õmmelda see valge krae.

Igapäevasel ehk tööriietusel ei olnud neil jah seda valget, ega ka sinist kraed.

_________________
"Süvariigis" kohtume me ükskord kõik...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 21 Mär, 2020 1:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1368
Mingites määrustikes vist oli kirjas, et sõjamees peab kuus laost saama x ruutsentimeetrit krae materjali, aga see oli sama võimatu missioon kui laost tubaka väljakirjutamine. Põhimõtteliselt oli kraeks sobivat kangast müügil voentorgi kauplúses. Valge linane riie. Aeg-ajalt tekkis meil mõte, et homsest algab uus elu: siis klapiti kamba peale raha kokku ja osteti paarkümmend jooksvat meetrit. Väga hingehinda see minumeelest ei maksnud. Küll polnud aga päris iga päev letis, teinekord oli jälle rahast kahju ja nii see läks et tekkis vajadus kuskilt varastada.

Voodilina oligi olemuselt sama materjal. Päris suvalise palaka otsast käristati viimases hädas, sest meie linad olid nii halliks ja koredaks pestud , et ka kolm päeva vahetamata krae tundus puhtam. Kui mõnikord harva juhtus, et kellelegi pesuvahetuspäeval laost uus lina anti, rebiti see kohe kraemeterjaliks sobivateks tükkideks ja peideti ära. Laomees sai pärast mingi vana nartsu tagasi ja ega temagi arvet pidanud kellele eelmisel nädalal uus või kellele vana anti.

Erinevalt voodilinast, kraed minumeelest pesta küll ei saanud sest kontrast uue ja pestud krae vahel jäi päris suur. Pestud krae hakkas inimväärikust solvama. Mina küll aru ei saa, et mismoodi meremehed oma kaelarätte puhtaks suutsid pesta? Vedasid nädalate kaupa laeva taga või :)
Kui oli varuga võetud, sai kaks või kolm korda kasutada. Selleks pidi ta ümber voltima ja määrdunud poole sissepoole õmblema. Siis oli ka kõik ja läks saapa- või rihmapandla puhastamise nartsuks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 0:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Okt, 2004 18:50
Postitusi: 251
Vanahalb on tõeline Eesti reliikvia. Ta on just selle peagi kaduva põlvkonna esindaja, kes kõlbab kõige ehedamalt kirjeldama eesti poiste viimase aja seiklusi nõukaarmees, umbes nagu Ruitlane raamtus ´´Kroonu´´. Hea sõnakasutus ja eluterve huumorimeel, positiivne sitast läbironimise kunst ning galambuur. Anna minna!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 14:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Jaan, 2009 2:04
Postitusi: 458
Meil oli, nagu ustaav ette näeb, roodus rooduvanem ehk staršina rotõ. Kui keegi peaks tahtma panna vene õigekeelsussõnastiku igale sõnale selgitava pildi juurde, siis sõnale "tupoi" ei sobiks miski paremini kui praporštšik Mavreško pealaelt kiilakas kuivetunud vanamehelõust. Inimene, kelle pähe mahtus korraga üksainus mõte, enamasti mingi määrustikutuletis. Ei, taat ei olnud pahatahtlik, lihtsalt tüütu. Kui hakkas oma joru ajama, siis teadsid kõik, et Mavral järjekordselt zajoob hodit ja lihtsam on nõutud asi ära toimetada, sest vaielda seltsimees praporštšikuga pole lihtsalt võimalik.

Põhjus, miks ma vanast Mavrast rääkima hakkasin, oli see, et soldateid taat üldiselt hoidis. Ning kusagil oli keegi suutnud talle peakolusse istutada muutumatu mõtte, et kõik vajalik peab sõjamehel määrustekohaselt saadaval olema. Sellepoolest ei saanud vanale midagi ette heita, seebid- linad- portjankad - saapaharjad ja viks ning niidid-nõelad- käärid olid alati olemas nagu ette nähtud. Taevane marssal ise teab, kust vana prappor selle kõik välja sebis, mõnes roodus ei jätkunud tol hallil ajal voodilinugi. Ning igal jumala hommikul enne razvoodi rebis vana Mavra voodilinadest kärinal ribasid ja jagas neid sõjameestele välja, unustamata seejuures oma heldust ja asjaajamist kiita. Nii et oma sõjameheelu jooksul ma kraed pesta ei saanudki. Enne razvoodi algust käis Mavra nõudliku pilguga rivi otsast lõpuni läbi ning kelle krae tema meelest sõjamehele sobimatu tundus, sel tõmmati see jõulise liigutusega nurgast irvakile ning süüdlane pidi imekähku oma välise ilme jälle korda ajama. Erilise pahameele osaliseks said need, kes rooduvanema lahkust kurjal kombel olid kasutanud, mitu kraenormi kokku õmmelnud ning kroonule sel kombel põhjendamatut majanduslikku kulu tekitanud. Ühekordne podvorotnitšok nägi aga tõepoolest parajalt lirakas välja ja Mavra meelepaha vältimiseks hakkasime siis krae tummisemaks tegemiseks alumisteks kihtideks vanu määrdunud kraesid kasutama. See oli aktsepteeritud, aga aegajalt , kui pilt Mavrale kahtlane tundus tõmmati ikkagi mõni krae irvakile. Et teenistus liialt mesine ei tunduks.
...ning küllap jagab vana Mavra siiani kusagil pilve peal inglitele hommikuseks halleluujaks kraematerjali välja... :)

_________________
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.


Viimati muutis isakene, 23 Mär, 2020 20:25, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 23 Mär, 2020 15:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2012 11:02
Postitusi: 319
Ehk peaks mil.neti kohaliku kraeteemalise jutuvõistluse korraldama? Meil sama jama, et voodilinad ei kõlvanud kraematerjaliks, kuna olid liiga hallid ja hõredad. Kusjuures dedovšina ajas oma karvase käe ka kraendusse. Esiteks oli teinekord vanakesele vaja krae peale õmmelda. Neil oli krae ka ilusasti näha, kuna krjutsok oli lahti või puudus üldse ning seega krae kaugele näha. Kui jäi veel 100 päeva demblini, siis pidid duhhid rivistusel päevade arvu lõugama. Päevade arv oli õigel demblil ka veel krae nurga peale musta niidiga tikitud duhhide poolt. See kraendus äratas üldse imestust, krae ja isegi HB võisid ilusad ja puhtad olla, aga kui rasva söönud mandavoškad lasid nagu BTR-id risti rästi mööda bensiiniga ilusaks tumekollaseks pestud vormikuube...

Seega minule saadeti kraeriie alati kodust. Mõnikord pesin ka ja ikka sai teist poolt kasutatud. Mulle tundus nõme linasid lõhkuda. Pakist läks see riie paneelide labürinti, kahe paneeli vahele. Kasarmus oleks see lihtsalt kohe ära varastatud, ainult seda ei varastatud mida suutsid kaasas kanda. Ööseks siis rihm ja varastamist väärt kraam madratsi alla.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 25 Mär, 2020 1:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1368
Tähh jah... ma küll teenisin paraku nii väheprestiižses pataljonis, et vaid üks aste allapoole komistamist oleks juba stroibat olnud. Seega väga haaravaid lugusid kuskilt võtta pole - rohkem nagu "Üks päev Ivan Denissovitši elus"

Selliste paranormaalsete nähtuste kohta, et hommikul laomees kraematerjali välja jagab on venelastel eraldi väljend mida lausutakse kadedusenoot hääles: "Daaa, zivut ljudi...!". Kui ma hoolega mälus sopran siis minumeelest anti meile ainult üks kord kraed kroonu poolt . See oli sel mälestusväärsel päeval kui väeossa tulime ja need visati koos uue vormiriietuse, pagunite ja kraelõkmetega hambusse. Igaüks õmbles vastavalt oma oskustele komplekti kokku.
Oleks olnud nagu juba valmis kraed. Ka selliseid müüdi voentorgis no aga hind võttis hinge kinni ja minu käsi neid ostma ei tõusnud. Mina nende õiget otstarvet välja mõelda ei suutnudki. Võimalik, et valmis kraed olid mõeldud ohvitseri välivormi jaoks. Ma eriti polügoonidel ei kolanud. Tavaolukorras oli ohvitseridel ilma valge kraeta triiksärk ja ilusate värviliste pagunitega pintsak . Mudas aga möllati mingis ühtlase hobusepasa värvi kuues ja vast siis käis see krae sinna külge?

Mida iganes, tundmatul armeedisaineril oli ta nii välja kukkunud, et ohvitseri jaoks võib-olla kõlbas kuid sõduri muutis ehtsaks tsmosnikuks. Kõigepealt oli selline vabrikukrae liiga kitsas, võib-olla maksimaalselt 2 sentimeetrit lai. Korralik krae seevastu oli ikka vähemalt kolme sõrme laiune ja mõningad seltsimehed lõunaosariikidest laiendasid seda isegi kuni abaluudeni. Siinkohal möönaks minagi et see viimati mainitud modifikatsioon hakkas juba kroonu vara raiskamine järgi lõhnama.
Ja muidugi lühike.... või olid alati kõik pikemad juba ära ostetud? Inimese moodi tehtud krae pidi paar millimeetrit ühe kuueserva ulatuma kuid poekraest jätkus ainult kuhugi kukla taha nagu oleks linnukaeltega düstroofikutele õmmeldud. Kusjuures mina polnud sõjaväkke minnes sugugi mingi härjakaelaga atleet. Need mõõtmisprotokollid on alles - 178 cm ja 62 kg. (nii tibid - kui lugema juhtute siis tehke järele või makske kinni:) ) Sõjaväes võtsin hirsilobi peal muidugi rämedalt juurde. Mis järjekordselt tõestab vegetariaanluse kahjulikkust....


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 25 Mär, 2020 14:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10162
Asukoht: Metsas / Ämbris
Minu kolm eurosenti kah siis siia teemasse.

Kraematerjal oli meil raha eest. Esimene ~poolaasta korjati roodus iga kuu nn sõduripalgast mingi osa raha "esmatarbe kaupadeks" sunniviisiliselt kõikidelt.
Selle eest hangiti korraga kõikidele saapaviksi, hambapastat, seepi, niiti-nõelu ja kraematerjali. Lisaks "rooduhangetele" sai seda juurde osta vajadusel väeosa "Voentorgist" ehk poest.

Kuna voodilinad olid n.ö. tasuta, siis alates poolest aastast või mõnel juhul hiljem, mindi sujuvalt nende käristamise peale üle.
Kaptjor (väeosa või roodu laomees) nihverdas mõne uue või äravalgendatud uueväärse voodilina kõrvale ja kui olid piisavalt palju teeninud, et vabaneda sundostust ja laomees oli juba enam-vähem samast "prizov"-ist (enam-vähem sama palju teeninud), siis tekkis võimalus neid kraesid voodilinast käristada.

Kasutati võimalusel ka valge krae ümberpööramist ja teistpidi õmblemist kui võimalik.
Selline krae ilmselt teistpidi õmblemist enam välja ei kannatanud
Pilt

Pildil on ka näha, et on õmblused on tehtud "sammuga" ehk, et iga piste vahel on pisteta ala.
Meil niiviisi õmmelda ei lubatud. Iga järgmine traagelniit pidi algama samast kohast kus eelmine lõppes ehk, et õmblustel ei tohtinud olla vahesid.

Kraematerjal võeti krae pikkuse järgi + 5cm otste tagasi pööramiseks.
Laius võeti samuti krae laiuse järgi kuid topelt laiusega + 2cm, et saaks tagasi pöörata ja topeltriidena õmmelda ja, et saaks alumised servad sissepoole keerata (linast käristatud riide hargnevad servad ei tohtinud välja paista avatud krae puhul). Standard laius oli 20cm ja volditi kokku neljaks (4x5cm), säästumeede oli voltida kokku kaheks + kummastki servast ca 1cm omakorda voltida sissepoole (2x5cm + 2cm). Kolmas võimalus säästa oli võtta 10cm laiune riba ja keerata mõlemad küljed poole laiuse võrra tagasi, jättes selle külje sissepoole ehk krae poole. Aga sellist kraed ei saanud enam ümber pöörata ja teist korda kasutada.

Materjal volditi mõõtude järgi kokku triikimislaual ja triigiti pärast kokkuvoltimist üle, soovitavalt läbi niiske lapi.

https://www.youtube.com/watch?v=vRPNyR1FOG8

Et krae ilusam välja näeks ja vormis püsiks, kasutati ka materjali tärgeldamist kartulitärklisega.
Eriti kui kasutati õhukest voodilina. Spetsmaterjal oli natukene paksem ja tugevam.

Eraldi teema oli vanakeste privileegid.
Nii näitas see, kuidas krae oli külge õmmeldud muhulgas kohe ära, kas tegemist on Duhi (noorsõdur), Tšerpaki (vaheaste) või Dediga (vanake).
Noored õmblesid krae otsad sirge servaga, nii nagu määrustes oli ette nähtud.
Tšerpakid võisid õmmelda krae otsad nurgaga.
vanakesed võisid lisaks nurgaga õmblemisele kraematerjali ülemisse äärde sisse ajada ka nn "žilka".
"žilka" oli näiteks pvc-st mõne peenema elektrijuhtme isolatsioon, millest traat välja tõmmatud või mõni muu pädev pehmemat sorti painduv traadi jupp.
See hoidis krae ülemist serva ilusasti vormis ja trimmis.
Oli ohvitsere, kes "žilkaga" kraed nähes käskisid selle tugevduse sealt välja kiskuda, sest pole määrustikukohane, kuid üldiselt vanakeste sellistele "iseärasustele" erilist tähelepanu ei pööratud.

Manus:
CA krae.png
CA krae.png [ 18.1 KB | Vaadatud 690 korda ]


Puhta krae olemasolu kontrolliti igal hommikusel rivistusel. Vanakeste kraesid hommikustel rivistustel üldiselt ei kontrollitud (meie autoroodus vanakesed isegi ei ilmunud hommikusele rivistusele üldjuhul). Hommikusi rivistusi ja kraede jms kontrolli teostas enamjaolt kas roodu korrapidaja (mõni seeru), igat jagu kontrollis jaoülem (mõni seeru), või vahel ka rooduvanem (prappor).

Puhta krae olemasolu kontrolliti ka igal toimkonda astumisel. Sellest ei pääsenud ka vanakesed. Toimkonda astujaid kontrollis aga juba väeosa korrapidajaks astuv ohvitser.

Kui krae määrdus juba silmnähtavalt poole päevaga, siis vahel lasti päevas ka mitu korda uut kraed õmmelda.
Krae puhtuse järgi hinnati sõduri kohustusliku hügieeni järgimist. Kael pidi olema alati nii puhtaks pestud, et valge riie ei määrduks.
Samas nt higistades ja õhus lendleva tolmu sadestudes või kusagil garaažis masinat remontides, määrdus krae ruttu vaatamata pidevale kaela pesemisele.
Solbel oli kohustus iseseisvalt jälgida, et see krae oleks pidevalt puhas ja valge. Eriti noorsõdurid.

Noored, kes vahel õmblesid omale neid kraesid päevas mitu mitu korda ja sellest tulenevalt tekkis neil materjalidefitsiit, kasutasid hädavariandina ka vana krae pesemist. Kui seebiga küürimisest piisavalt puhtaks ei läinud, siis kasutati hambapastat valgendamiseks (vette lisati hambapastat ja kanti see lahus riidele, ning lasti ära kuivada). Üle pingutades hakkas aga selline krae higistades kaela külge kleepuma ja lõpuks ka kahtlaselt "lõhnama". Kasutati ka õrna kloorivett valgendamiseks.

Üldisel vist kõik.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2020 14:59 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 30 Nov, 2007 14:02
Postitusi: 17
Laeva peal võeti noortelt, kes just utsebkast tulid, pikad aluspüksid ära ja nendest tehti kraesid. Madrused pikki alukaid ei kandnud, see oli rangelt keelatud. Kuna seda kraed oli vaja ainult sügisel/talvel, siis ei olnud materiali kulu suur ja alukatest jätkus kauaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Valge krae
PostitusPostitatud: 26 Mär, 2020 15:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 1970
Asukoht: Saarel
Hei vanahalb, kuidas seal määrustikus kirjas täpsemalt oli, kui palju materjali ja mis ajaperioodi peale oleks pidanud olema?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 28 postitust ]  Mine lehele 1, 2  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Health ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt