Elu vene sõjaväes

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Kasutaja avatar
Luuraja
Liige
Postitusi: 350
Liitunud: 15 Apr, 2005 11:12
Asukoht: Paide
Kontakt:

Postitus Postitas Luuraja »

Väeosanumber oli 29115.
Targem oleks vaadata siia:
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=10590#10590
Mathias Lutz
Liige
Postitusi: 609
Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas Mathias Lutz »

Olin vist veel maipühade hämus ja luuraja kaasabil sattusin hoopis mälestuste teemasse oma jutuga.Sellepärast seda ``sakslaseks``olemise teemat siin üle ei kirjuta.
Olin algul utsepkas Len.oblastis Sestroretski linnas(25 km Viiburini)nii et endisel soomemaal.Peale seda sattusin Ukrainasse Donetski obl. Kramatorski linna.Mingi kinnine linn olevat olnud,numbritehaseid oli palju.Vist mingid tankiehitajad,kuigi kohalikud ise ka ei teadnud ,mida nad valmistavad.Iga mats tegi oma jubinat ja milleks see hea on ,pole aimugi.Linnas oli nii tsiviil kui ka sõjaväelennuväli.Kindlasti olid nad koos,sest pühapäeviti pidime ka oma aparaadid sisse lülitama.Väeosa nr.V/Tše 20734
Himik
Liige
Postitusi: 136
Liitunud: 07 Mai, 2005 17:22
Kontakt:

Postitus Postitas Himik »

Tervitus
Miks kutsuti eestlasi fašistideks? Mulle öeldi omal ajal et vaadake, mis tähtedega te kirjutate. Aga lätlased ja leedukad? Aga neil pole saksa tähti "nemetskije bukvõ", mis on ä, ö, ü. Sest vene koolides oli saksa keele õppimise protsent hulga suurem. Meil oli rohkem inglise keelele rõhutud. Ja kui juba saksa keeles kirjutate siis oligi loogika, et fašistid, räägite ka omavahel vist po-nemetski. Loomulikult olid päikesepaisteliste piirkondade poisid väga targad, sest kuhu küüditati omal ajal volga-sakslased.
sturmkommando
Liige
Postitusi: 371
Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
Asukoht: siin-seal
Kontakt:

Postitus Postitas sturmkommando »

rain4,
kui soovid "dedushkatelt" midagi välja pommida, siis märksõnad nagu
sünnitamine, õppused, prapor jne võta sõnavarasse kui lähed vanemale generatsioonile külla. ise küll vene sõjaväes pole käinud, pääsesin koolis sõjalise õpetusega, sõpru küll ja küll kes seal aega "veetnud"..

üks naljakas lugu mille rääkis sõber kes teenis raketivägedes kaugel mongoolia piiril: oli neil seal polgu punanurk, asus kahekordse maja teisel korrusel, kinnine ruum kuhu viis koridor. et poisid valves püsiks oli seal puitlaastplaat, millel lüliti all, astusid peale ja vajutasid raskusega kontaktid kokku - astusid maha, hakkas kell plärisema. niisiis, oli oodata miskisugust inspektsiooni, kõik värviti üle sõjaväeosas - muru, puud ja põrandad-laed. istub siis mingi tšurka valves ja ilge häda tuleb peale (nr. 2). mida teha - ära ka ei saa minna. kiirelt lõi siis täägi seina ja plaadi vahele, tõstis toa teises nurgas vaipa ja külmalt õiendas häda. pärast trampis vaiba ilusti sirgeks ja ronis plaadile tagasi. tuli järgmine vahetus ja õnnetuseks sattus mingi kõrgem nina ka sinna, jube sitahais. keegi aru ei saa, mis toimub - valvest ära ei saa minna ilma et seda kuulda oleks, keegi niisama seal pole luusinud. kõik said pizdulei.
Kasutaja avatar
Luuraja
Liige
Postitusi: 350
Liitunud: 15 Apr, 2005 11:12
Asukoht: Paide
Kontakt:

Postitus Postitas Luuraja »

Veel üks meenutus Aserbaidžaanist ja ründelennuväest.
Oli teine tööpäev peale polku saabumist. Esimesel päeval oli mulle määratud nö mentor - demblikandidaadist tegelinski, kes pidi mu asjadega kurssi viima ja nii edasi.
Anti ülesanne kätte - keerata lahti ja uuesti kinni kontreerida lennuki nina all oleva jubina korgid. Iseenesest lihtne ülesanne. Ainult et mina nägin sihukest asja ja ka lennukit esmakordselt ja ega too mentor kah suuremat infi rohkem andnud. Pomises nina alla, et tee ära ja mis siin keerulist ikka on ning kadus.
Ma siis tegin. Nii et tükid taga. Teostada sai antud operatsiooni üsna ebainimlikus asendis (pea kuklas ja põlved poolkükkis) pluss veel üleüldine harjumatus, siis oskasin keermesuuna sassi ajada. Kuna objekti materjal oli kergmetall ja mul jõudu üksjagu, siis tulemus oli kurb. Ühe korgi rebisin koos lihaga küljest. Istusin siis jupp aega üsna õnnetul moel ja mõtlesin, mis nüüd küll saab.
Siis sattus angaari esmalt oma allüksuse (AO) tehnik (leitnant), kes minu tööd nähes mulle esmase suulise pizdulei kätte ja ülema kohale kutsus. Ülem, vanemleitnant Maksimov oli kohe tükk aega vait. Vahtis mulle üksisilmi otsa, ise näost silmanähtavalt tumedamaks muutunud ja mul oli meeletult häbi.
Tulemuseks oli kaks päeva koolitust, mille jooksul Maksimov isiklikult mulle põhjalikult selgeks tegi, mida sõdurist mehaanikult oodatakse, kuidas midagi täpselt teha ning milleks seda kõike vaja on. Väga inimlikult ja õpetlikult.
Edaspidiseks teenistuseks sellest piisas. Laia profiiliga aviomehaanikust sai spetsialiseerunud AOšnik Su-25 ja L-39 jaoks.
Ühtlasi tekkis karvane tunne, et miks kuradi pärast seda laia profiiliga helikopteriutšebkat üldse vaja oli. Oleks võind kohe polku saata ja sellises polgus, sellise juhendaja käe all oleks...Oleks olnud eriti huvitav.

Muuseas, igas eskadrillis oli üks kahekohaline Su-25 UB (http://aviaros.narod.ru/su-25ub.htm ja üks L-39 Albatros http://www.warbirdalley.com/l39.htm
Otsustades esimese artikli põhjal olid UB-d tol ajal (1989) üsna uus saavutus ja Albatrossid jäänuk vanematest aegadest. Samas räägiti polgus pidevalt kõrgemast pilotaažist ja sellest et üheülbaline ründelend ei anna õigele lendurile kohast ettevalmistust. L-39 manööverdusvõime oli/on küll üsna heast klassist.
Viimati muutis Luuraja, 11 Mai, 2005 0:37, muudetud 1 kord kokku.
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
Kasutaja avatar
Sollmann
Liige
Postitusi: 1378
Liitunud: 31 Jaan, 2005 19:45
Asukoht: Planeet Maa
Kontakt:

Postitus Postitas Sollmann »

Minu lennuväljal sihukesed L-39-d ainult eksisteerisidki. Tegemist oli nn varulennuväljaga ja peamiseks tegevusalaks õppelennud.
Ms, kutsuti seda väikest aparaati hellitlevalt elka'ks.
Aeg-ajalt käisid külas ka Su-d ja Mig-id, regulaarselt maandusid transpordilennukid An-id.
Ükskord juhtus selline lugu. Suur lumetuisk ja torm. Kaablid kõik lume alla mattunud ja osad kinni külmunud. Sai edasi-tagasi käia-joosta ja kaableid lume/jäävangist vabastada. Sai olla just maandumisraja alguses, kui kostub hirmus mürin. Ei saa aru, milles asi. Mürin valjeneb. Korraga näen lennuvälja kohal maandumas hiigelsuurt Antoni... Seisame paarimehega kui kivistunud, lennuk läheneb, juba on ta kiviviske kaugusel, siis toibume ja viskame nagu välgud pikali. Hiigelsuur vari libiseb üle meie, tehes kõrvulukustavat ja tapvalt võigast müra - meeletu hirm. Tõstan korraks pea ja näen suure kergendustundega, et hirmus kolakas on meist juba sajakonna m-i kaugusel. Elus. Terved.
Lõpp hea, kõik hea
TÕDEONAJATÜTAR
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2354
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Satakas »

jaa, palju olevat olnud neid juhtumeid, kus eestist pärit Ööbiku nimeliste tegelaste loendusel perekonnanimepidi väljahõikamine ära keelati ja kasutati eesnime....
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

:lol: :lol: :lol: Kujutan ette kuidas ainult vene keelt oskav inimene karjub kõva häälega ööbik :lol: :lol: :lol:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
Luuraja
Liige
Postitusi: 350
Liitunud: 15 Apr, 2005 11:12
Asukoht: Paide
Kontakt:

Postitus Postitas Luuraja »

Karl Sollmann kirjutas:Minu lennuväljal sihukesed L-39-d ainult eksisteerisidki. Tegemist oli nn varulennuväljaga ja peamiseks tegevusalaks õppelennud.
Ms, kutsuti seda väikest aparaati hellitlevalt elka'ks.
Tjap. Jolka, Jolotškin.
Omamoodi tegid need hüüdnimed mulle lõbu, kuna mu perenimi sinna kuusepuu kanti kisub. Kroonu hüüdnimi oli Kuzka.

Jolki-palki :D
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
Kasutaja avatar
Luuraja
Liige
Postitusi: 350
Liitunud: 15 Apr, 2005 11:12
Asukoht: Paide
Kontakt:

Postitus Postitas Luuraja »

hugo1 kirjutas::lol: :lol: :lol: Kujutan ette kuidas ainult vene keelt oskav inimene karjub kõva häälega ööbik :lol: :lol: :lol:
Pane sakslane sama sõna karjuma, ihihhii.
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2354
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Satakas »

rjadavoi Joobik!! :twisted:

aga kuidas siis saksmann?
Himik
Liige
Postitusi: 136
Liitunud: 07 Mai, 2005 17:22
Kontakt:

Postitus Postitas Himik »

Satakas kirjutas:jaa, palju olevat olnud neid juhtumeid, kus eestist pärit Ööbiku nimeliste tegelaste loendusel perekonnanimepidi väljahõikamine ära keelati ja kasutati eesnime....
Tervist
Ööbik Ööbikuks, aga kui perekonnanimi oli Pajupuu, kes vene keelt mõistab, siis teab kuidas kirjutada ja kui raske seda normaalselt välja hõigata, et terve rivi naerukrampides ei väänleks
Kasutaja avatar
Sollmann
Liige
Postitusi: 1378
Liitunud: 31 Jaan, 2005 19:45
Asukoht: Planeet Maa
Kontakt:

Postitus Postitas Sollmann »

Kõik need ööbikud ja pajupuud on naljanumber võrreldes sellega kui su perek.nimi peaks olema Bieder.
Aga just sellist nime 2 mu tuttavat kannavadki.
Käisid mõlemad NA-s ära. Kuidas neil sääl oli, ei taha mitte ette kujutadagi
TÕDEONAJATÜTAR
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Luuraja
Sakslased oskavad Ö tähte. :wink:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
2H
Liige
Postitusi: 92
Liitunud: 11 Veebr, 2005 7:57
Kontakt:

Postitus Postitas 2H »

Kunagi oli telekas päris hea reklaam,kuis põlvpükstes Hansuke püüab täppidega tähti hääldada.See on päris hea mörin.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist