suhted teiste rahvustega

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Kasutaja avatar
Luuraja
Liige
Postitusi: 350
Liitunud: 15 Apr, 2005 11:12
Asukoht: Paide
Kontakt:

Postitus Postitas Luuraja »

No meil oli neid tegelinskeid igasugu värvi ja karva.

Õppeväeosa lend moodustati karjast RLTUGA (Riia Tsiviillennunduse Lennu-tehnilise Õppeasutuse) esimese kursuse tudengitest, kellele lisandus umbes samasugune hulk Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Usbeki ja Karakalpaki ANSV (Nukussi Riiklik Ülikool) kõrgkoolidest kokkukrabatuid. Eestlasi oli terve väeosa kohta 13, kaksteist kutsealust ja üks klubiperemees.

Sellest ajast jäid hästi meelde armeenlased, kes igasugu moosiste või ähvardavate võtetega üritasid pähe istuda (et sa õmbleks tema mundrile aluskrae, nööbid ette jne). Õudselt naljakas oli. Sõber Makarjan seletas hiljem, et sõjaväes olev armeenlane lihtsalt pidi püüdma kellelegi pähe istuda, nii olid vanemad vennad-tuttavad rääkinud. Eheh, said oma mundrikraede, nööpide ja muu õmblemisega ise hakkama küll.
Meelde jäi RLTUGA tudeng Aleksandr Zaitsev. Siberlane, Krasnojarski kandist. Juba peale vaadates oli näha, et tegu on ehtsa pessimistlikult pessimistliku intelligendiga. Ma ei ole vist nii targalt musta maailmanägemisega inimest kunagi kohanudki. Muuseas, tänu temale sai ehtsat siberi pekki (korralikult maarohtude ja küüslauguga vekitud) nauditud
Samas kohtasin ka üht Volga-sakslast, kes oli utšebka püsikoosseisu jäetud jumal teab mida tegema. Vastikumat inimest pole hiljem kohata õnnestunud.

Polgus (meil ei eksisteerinud mõisteid postojanka või lineika - oli lihtsalt kas utšebka või polk) oli teistsugune rahvastepaabel.
Mõned (loe rohkem kui 3) moldaavlased, pärisvenelased, usbekid, tadžikid, kasahhid, eestlased (2), jakuudid (2), kreeklased (2), korealane, armeenlane, grusiin, leedukas, tatarlane, ukrainlane.

Mina ei oska muuseas ühegi nn. tšurka kohta midagi halba öelda. Eriti meeldisid mulle kasahhid oma rikkumata ja rikkumatu autunde tõttu.

Minu sealveedetud aja sisse jäi Tbilisi labidasaun. Krt, oleks te näinud kuidas meie grusiin seda üle elas...
Viimati muutis Luuraja, 10 Nov, 2006 3:24, muudetud 4 korda kokku.
Tõde on selle poolel, kes vähem valetab.
Слава Україні!
Героям слава!
stilett
Liige
Postitusi: 1510
Liitunud: 02 Veebr, 2006 11:39
Asukoht: Läänemaa
Kontakt:

Rahvused

Postitus Postitas stilett »

Pataljoni, kus oli au teenid, võeti pikkade aastate jooksul poisse ainult neljast regioonist-Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene. Proportsioon oli enam-vähem ühesugune. Pealegi valdavalt olid linnapoisid. Eelduseks oli keskharidus. Väga paljudel tehnikumi haridus, sekka ka kõrgharidusega mehepoegi, kelle teenistusaeg loomulikult lühem. Ei tea, millest selline traditsioon oli kujunenud. Ilmselt ei tahetud kõrgema sõjakooli teeninduspataljonis näha harimatuid ja poolmetsikuid tšutšmekke. Aga, eks rahvusi loomulikult rohkem, sest ega Eestist ei tulnud ju ainult eestlased ja Valgevenest ainult valgevenelased. Oli nii juute, poolakaid sakslasi ja ingerlasi.
ghost
Liige
Postitusi: 277
Liitunud: 17 Mai, 2006 21:01
Kontakt:

Postitus Postitas ghost »

Rahvuseid enamasti mäletan. Kuskohast kõik pärit seda mitte.
Utsebkas oli esindatud vist kogu rahvaste paabel, milline N-liidus eksisteeris. Meelde tuleb, kuidas ma ühele kõrgharidusega armeenlasele autot A-st ja B-st õpetasin – ei saanud selgeks. Load tal aga olid.
Väeosas: Niisiis mina, kui ainuke eestlane. Polnud seal keegi enne eestlast kohanud ja vist ei kohanud ka hiljem (pikapeale mõtled, et mis kuradi pärast ma vene keeles mõtlen).
Venelased – Kaluuga kandist, Orenburgist, Arhangelskist, Severodvinskist, Volga kandist, Bakuust jne. See Volga venelane võttis mul suu lahti, kui ta ükskord kusagilt vikati kätte sai ja niitma kukkus. Pole ma enne ega pärast seda nii laia kaart näinud ja nii ühtlast vikatiga niitmist samuti.
Ukrainlased – banderad ja hohollid.
Moldaavlane, leedulased, lätlased.
Kõik olid normaalsed inimesed. Kaklusi ei olnud. Sõprade vahelisi sõimamist ja ütlemist tuli ikka ette – silmi siniseks aga ei löödud.
Roodukas oli miski rahvus uuralist, svoodikomandörid ukrainlased, üks nendest afgaanist mingist hulkuvast üksikust rühmast, dessantnik. Oli seal 1,5 aastat. Õpetas meid vähemalt korralikult relva käsitsema. Starsina ukrainlane.
Karuuliväeosa koosnes kõigist piludest ja mustadest, keda oli võimalik kokku ajada.
Lendurid, tehnikud suuremalt ukrainlased siis venelased. Tänu ukrainlastest lenduritele sain selgeks tugevate ukraina mõjutustega vene keele, st õppisin selgeks ukraina aktsendiga vene keele, kusjuures väga hästi.
Olen vene kroonus neegrit näinud. Panevežises komandeeringus olles – rahvuselt oli ta leedukas, nagu mulle öeldi ja rääkis ka leedu keelt. Kui leedukas, siis leedukas.
Eks ringi liikudes sai näha igasuguseid väeosi, igasuguste rahvustega. Kuid pinged, mis n-armees tekkisid rahvuste vahel, olid suuresti tingitud sellestsamast armeest enesest ja suurem süü tavaliselt ohvitseridel. Tegelikus elus ei olnud seda kunagi kuskil tunda. Nähes paljusid erinevaid rahvusi nende kodumaal sai kohatud erilist külalislahkust Gruusias, Sõrdarja äärsete kõrberahvaste juures, Sahhalinil. Ei olnud mingeid rahvusprobleeme. Need paigad on eriti meelde jäänud eriliste seikade tõttu.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

Meil oli väeosas mitu meest, kes olid tegelikult mingid pätid (autovargad ilmselt).
Olid põgenenud sõjaväkke, et ära kaduda - kusjuures täiesti normaalsed tüübid, polnud mingid kraaklejad ega midagi.
Üks rääkis, kuidas ta sadade kaupa autosid varastas jne.
Kasahhidest ei jäänud küll head muljet - tuleks ära saata koos muude mustadega.
Ka läti venelased olid väga vastik tõug.
Horst
Liige
Postitusi: 363
Liitunud: 12 Veebr, 2005 0:58
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Horst »

Oli esindatud koos minuga kaasa arvatud:
1)eestlane
2)lätlane
3)leedukas
4)moldaavlane
5)venelane
6)ukrainlane
7)kazahh
8)kirgiis
9)armeenlane
10)valgevenelane
11)gruziin
Võib-olla oli tsurkade (kelllega eriti ei suhelnud) seas veel mõni rahvus, mida ei osanud määratleda.
Me kõik oleme võhikud, ainult erinevates valdkondades.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Lugedes teiste kirjutisi, tuli ju veelgi mõne rahvuse esindaja meelde, aga täit tõde ei saaks ju paika kunagi. Natuke neegritest siiski. Või siis värvilistest inimestest. Igal juhul ei olnud tegemist afroameeriklastega :lol: Eks ma olen isegi värviline - talvel kahvatum, suvel löövad isegi tedretähnid välja.
Esimest nõukogude neegrit nägin 1985 aasta novembri hakul Lasnamäe kogumispunktis - ropendas vene keeles nagu ehtne voorimees. Oli ta siis venelane või eestlane, seda ei saanud teada ja tol hetkel oli palju elulisemaid probleeme, kui antropoloogiliste huvide rahuldamine.
Teine selline šokolaadipoiss oli Moskvas meie baasis tornkraana peal. Ise ütles ennast ukrainlane olevat. Matte ladus siiski vene keeles ja ühel korral oleks glavka polkovnik rabanduse saanud, kui pööras pilgu taeva poole, et kes kurat seal nii ropusti räuskab üle terve baasi, ja nägi tornkraana kabiinist väljaupitavat neegripoissi. Ju oli kuulnud anekdooti Venemaale saadetud luurajast, kes vaatamata brilljantsele väljaõppele (oskas sihvkasid närida, matte laduda ja näppudega nina nuusata jne.) jäi vahele ja põhjuseks see, et oli neeger :wink:
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Postitus Postitas sadist »

sain reservi tänavu kevadel ja minu kamraadide seas olid muuseas ka aser,tshetseen ning kasahh.internatsionaalne EKV.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

No tore küll, kuidas mitmed inimesed siin nimetavad oma teenistuskaaslaste hulgas hoholle või bandeerasid. Kas te siis ei saa siiamaani aru, et need olid sõimusõnad?
Aga neegrid - 1985 õppisin ja elasin ise Moskvas ja siis ... uskuge või mitte, sisenedes ühte metroojaama, tuli mulle teist treppi pidi vastu süsimust mees vormis ja prapopri auastmetega ... No see oli alles vaatepilt. Hiljem ülikoolis sain asjast selguse - nimelt oli kusagil 1930. aastatel üks ports neeger-kommuniste USA-st tulnud maailma töörahva kodumaale NSVL-i, kus nad löödi elama Usbekistani. Aga nad ise ja nende järeltulijad olid sõjaväekohuslased, sealt ka minu nähtud neeger-prapor. Oleks küll huvitav olnud olla väeosas, kus prapor on neeger ...
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

No kõik kutsusid ukrainlasi hohollideks ja kui must ukrainlane siis bandeeraks - ja keegi ei suhtunud sellese( kaasaarvatud ukrainlased ise)
nagu sõimunimesse.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

Nõukogude armee oli nii suur ja lai nagu maa, et eks seal olnud ka erinevaid nimetusi, suhtumisi ja arusaamasi. Näiteks on mulle räägitud eestlaste nimetamist "vassistideks", ise pole küll sellist sõna kordagi kuulnud ei teiste ohvitseride ega alluvate suust. Ja kui endal oli hirmus tahtmine öelda kellegi kohta "tshurbanjo" või midagi taolist, siis hoidsin lihtsalt suu kinni ...
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
sadist
Liige
Postitusi: 1047
Liitunud: 23 Juul, 2006 21:04
Asukoht: Paldiski
Kontakt:

Postitus Postitas sadist »

ehee,metssiga,et oleks huvitav neegriga koos teenida?teenisin aega koos pesuehtsa neegriga(ei tohtinud seda sõna tema kuuldes kasutada,tõmbas nätaki lõuga kohe),meeletult ülbe tüüp oli.aga mingi kaks kuud pidas vastu,jooksis oma põlve vigaseks ning lasti reservi.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

Ohhoo, Sadist, sa oled ikka asju ja elu näinud. Mina kirjutasin, et oleks huvitav neegriga koos teenida, puhtalt teoreetiliselt (ega sa arva, et ma seda päris nii mõtlen). Aga kui sina teenisid musta mehega koos, siis kirjuta asjast pikemalt ja täpsemalt. Mitte mulle, küllap kõik foorumil käijad leiavad sellest vähemalt huvitavat ...
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
susi
Liige
Postitusi: 557
Liitunud: 08 Juul, 2005 21:22
Asukoht: pärnumaa
Kontakt:

Postitus Postitas susi »

Meil kutsusid lääne-ukrainlased end ise bandeeralasteks ja ma ei näe küll selles probleemi. Ühe hutsuuliga Kolomõja linnast olin aastaid peale armeed kirjavahetuses . Ja sakslaseks ja fashistiks kutsuti mind pidevalt. Mina nimetasin kõiki venelasi tshuktshideks. Nii, et teineteisemõistmine oli täielik. Kodus rääkisin tükk aega aktsendiga (1,5 aastat ainuke eestlane garnisonis).
Kasutaja avatar
ottojama
Liige
Postitusi: 329
Liitunud: 27 Dets, 2005 9:42
Asukoht: Tallinn/Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas ottojama »

Stepan Bendera. Kindlasti pidas üks pool seda sõimusõnaks ja teine austusavalduseks. Ka tegid nad vahet, kelle esivanemateks olid olnud "krepostnõje" ja kellel "volnõje kazaki".
------------8<--------------
ghost
Liige
Postitusi: 277
Liitunud: 17 Mai, 2006 21:01
Kontakt:

Postitus Postitas ghost »

(ei proovi järgnevaga ajaloolist tõde välja selgitada – jäägu igale tema arvamus)
Ukrainas on palju etnilisi gruppe kellel oma murrak, nagu Eestiski. Jämedalt öeldes põhja-, kagu- ja edelaukrainlased. Neil kõigil oma nimetus ja murrak. Kõige rohkem annab murrak tunda Karpaatides – mida rohkem edela poole minna, seda arusaamatumaks keel läheb ka põhjaukrainlase jaoks.
Hohollid on igivana nimetus ja tähendab tõlkes «taeva poega» (muidugi on versioone erinevaid, olenevalt kelle vaatevinklist vaadata). Igatahes on see nimetus palju vanem, kui nimetus ukrainlased. Ukraina nimi aga oli Kiiev-Rus (Kiievi-Venemaa).
Eestlasele võib ka öelda setu, mulk halvustavalt. Eestlased ei ole end ka teab kui kaua eestlasteks kutsunud. Ka meie rahvuse nimetuse saamisloo kohta on erinevaid jutte. «Eisa» vanaislandi keeles tuli, norra keeles tulekolle; gooti keeles «aistin» tuline, hiljem austamine – pühaks pidamine. Kirjalik esmamainimine Tacituse poolt «aestii». 16 saj kaardil «Esthia». Tulega seonduv vast Kaali meteoriidist põhjustatult. Siin vaadaku igaüks, millist versiooni või arvamust ta endale sobivamaks peab. Seega nimetati meid eestlasteks enne, kui me seda ise tegime. Igatahes ei solvu ma, kui keegi mind eestlaseks kutsub (tulekolde rahvas).
Bandeerad on 20. sajandi nimetus. Bandeeradeks nimetati üldiselt läänepoolsemat rahvast vabadusvõitluse eestvedaja nimest tulenevalt. Kedagi bandeeraks kutsudes oli see ukrainasele nagu austusavaldus. Kutsusid teda seega siis vabadusvõitlejaks, kes II MS ajal ja pärast võitlesid Ukraina vabaduse eest, vastast valimata nii Saksamaa kui N liidu vastu. Eesti partisanisõda ja metsavendlus oli selle kõrval, mis Ukrainas toimus vaid sosin (vabandan ette, et võrrelda julgen). Oleksid oma vabaduse ka ehk saavutanud, kuid idapoolne Ukraina ei tulnud sellega kaasa.
Neid nimetusi ei pane nimetatutest keegi pahaks – vähemalt pole kohanud. Olen isegi küsinud ukrainlase käest, kumb ta on ja ka vastuse saanud. Ei vaadanud keegi mind nagu poolearulist.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist