www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 15 Aug, 2020 8:44

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 70 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2006 9:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Mai, 2005 11:01
Postitusi: 106
Suuremat intelligentsust eeldava väeosa tõttu (raketiväed, Kaliningradi oblast) oli seltskond suhteliselt haritud ja valgenahaline.
Jaos (ja terves väeosas) oli palju lätlasi-leedulasi. Samuti ukrainlasi. Eestlasi ka näpuotsaga. Mõni üksik Kesk-Aasia poiss ka ära eksinud.
Üks poiss oli Karjalast pärit venelane ja üks Altaist pärit (volga?- või kuidas teda nimetada?) sakslane.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2006 14:55 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Veebr, 2004 20:41
Postitusi: 596
susi kirjutas:
Meil kutsusid lääne-ukrainlased end ise bandeeralasteks ja ma ei näe küll selles probleemi. Ühe hutsuuliga Kolomõja linnast olin aastaid peale armeed kirjavahetuses . Ja sakslaseks ja fashistiks kutsuti mind pidevalt. Mina nimetasin kõiki venelasi tshuktshideks. Nii, et teineteisemõistmine oli täielik. Kodus rääkisin tükk aega aktsendiga (1,5 aastat ainuke eestlane garnisonis).

Mina olin susiga väga sarnases olukorras. Ainuke eestlane. Kui läksin kohale, siis meie roodus osa dedid olid Lvovist ja sealt ümbrusest. Kõik hüüdsid neid bandeeralasteks ja neil endil midagi selle vastu polnud. Mina pean küll neile tänulik olema, sest nad võtsid mind kui üksikut salaboni-nemetsit-fasisti oma tiiva alla ja ei lasknud mulle liiga teha. See et ma algul vene keelt ei osanud neis üllatust esile ei kutsunud, küll aga venelastes.
Kuidas sain nemetsiks-fasistiks? See oli mu keeleoskuse pärast. Ausalt öeldes, maapoisina, ei saanud ma alguses tuhkagi aru, mis ümberringi toimub. Meie roodu štaršina oli vanemprapor Mahno. Selline muljetavaldav perekonnanimi tal päriselt oligi. Ta oli just äsja meie roodu üle toodud Saksamaalt, kus ta küllalt pikka aega oli teeninud. Ise kelkis, et saksa keel pidi puha selge olema. Taibanud, et ma vene keelest kõike aru ei saa, siis peale rivi ees korralduste ette lugemist, tuli ta spetsiaalselt minu ette ja küsis "verstehen Sie?". See kutsus kohe valju naeru esile ja Mahno lõkerdas koos rooduga. Siis ma vastasin talle "jah". Tema kohe näpuga minu poole - videte, totsna nemets. Kuid niiviisi kordus see igal hommikul ja õhtul ning nähes, et minul on sellest ükskõik, varsti see kellegile enam nalja ei teinud. Kuid nimi jäi külge. Osa sõbradki kutsusid mind vahel nemetsiks või fasistiks, kuid sõbralikult tögades ja kuna ma ise olin rahul, polnud see probleem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2006 17:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Juul, 2005 22:22
Postitusi: 456
Asukoht: pärnumaa
Jah, minu ja Arensburgeri olukord oli väga sarnane. Peale utshepkast väeossa saatmist olin ma ju noorim nabor. Noored karantiinist polnud veel tulnud. Samas minu nabori omad, kes olid roodu tulnud 0,5 aastat tagasi läbi karantiini,olid kõik 4 Kesk-Aasiast ning hoidsid kokku. Minust pool aastat vanema nabori bandeeralastele olin ma praktiliselt oma.
Samas leidus venelasi, kes väitsid , et ma rääkivat vene keelt saksa aktsendiga. Loomulikult tundsin siis huvi, et mitut sakslast nad tunnevad. Vastuseks öeldi, et filmides räägivad sakslased niimoodi! Eks siis soovitasin neil järgmine kord vaadata, kes neid sakslasi mängivad. Väga vahva oli aga vaadata ühe aseri nägu, kui kord juhuslikult meile komandeeringusse sattunud Lihula kuti Aivariga eesti keelt rääkima hakkasime. Aser oli sinnamaale 100% kindel, et eestlased räägivad mingit vene keele murrakut.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2006 1:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2812
Asukoht: Viljandi
ghost kirjutas:
Ukrainas on palju etnilisi gruppe kellel oma murrak, nagu Eestiski. Jämedalt öeldes põhja-, kagu- ja edelaukrainlased. Neil kõigil oma nimetus ja murrak. Kõige rohkem annab murrak tunda Karpaatides – mida rohkem edela poole minna, seda arusaamatumaks keel läheb ka põhjaukrainlase jaoks.

Karpaatides elav rahvus ei pea end mitte ukrainlasteks, vaid venelasteks, kutsutakse russiinid või karpatorossõ. Eks see vähe segadusttekitav asi ole, võõral on raske siin vahet teha.

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2006 1:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5221
Üks variant on, et neid kutsutakse gutsuulideks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2006 16:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2006 21:30
Postitusi: 555
Asukoht: haava salu
TROLL kirjutas:
ghost kirjutas:
Ukrainas on palju etnilisi gruppe kellel oma murrak, nagu Eestiski. Jämedalt öeldes põhja-, kagu- ja edelaukrainlased. Neil kõigil oma nimetus ja murrak. Kõige rohkem annab murrak tunda Karpaatides – mida rohkem edela poole minna, seda arusaamatumaks keel läheb ka põhjaukrainlase jaoks.

Karpaatides elav rahvus ei pea end mitte ukrainlasteks, vaid venelasteks, kutsutakse russiinid või karpatorossõ. Eks see vähe segadusttekitav asi ole, võõral on raske siin vahet teha.


Nad on täiesti erinev rahvas: Russiinid. Algul olid nad Ruteenid aga kuna venelased hakkasid 18 saj.lõpus venestama vanaukraina keelt (et ``tulevane ukraina keel´´ oleks ilusam), siis ukraina koorekiht põgenes Karpaatiasse ja ruteeni keel kasvas vanaukraina keelega kokku rusiini keeleks.

_________________
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Nov, 2006 23:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Juul, 2006 22:04
Postitusi: 1047
Asukoht: Paldiski
eino ega selle mustaga midagi erilist ei olnudki,algul vaatasin,et mingi eriti tõmmu mägede poeg,aga kongolane oli hoopis.rääkis puhtalt eesti,vene,prantsuse ja inglise keelt ning mingit kongo dialekti.niipalju kui mina teda nägin,ta alati kas mögises kellegi kallal või peksis endast nõrgemaid.kui teada sai,et reservi pääseb,ei täitnud enam ühtegi käsku ja saatis seerud v....u.selline tore murjan siis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 19 Mär, 2007 23:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Jaan, 2007 1:59
Postitusi: 468
Asukoht: Saaremaa
87-88 a. Tsehoslovakkias Libava polgus teenides oli pataljonis üle 40
rahvuse kõik kaukasuse ja vene versioonid, baltikumist vähe 1 leedukas
3 lätlast ja 2 eestlast väljastpoolt nsvl-i ungarlasi, korealasi jne. tegemist oli tanki polguga

_________________
Ajalugu kirjutavad alati võitjad, ja kaotanud poolte ajalugu kuulub osalejate kahanevale ringile.
(Joachim Peiper)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2007 23:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Mai, 2005 18:22
Postitusi: 136
Niimoodi, kokkupuuteid kõigi liiduvabariikide nn põlisrahvustega välja arvatud kirgiisid. Venelased olid räiesti mõnus rahvus, samuti kasahhid ja lätlased. Aserid olid võimatud. Kõige toredam lõunamaalane oli tšetšeen, oli veel korealasi (kujutage ette nii meeter viiekümnest kõhna väikest korea poissi KrAZ-i roolis, me ka algul vaatasime, et auto sõidab ilma juhita), lesgiin, avaar, volga sakslasi, kahe aasta jooksul oli ka üks juut. Neegreid oli Tambovi sõjakool täis ja suhtumine neisse oli ka ohvitserkonna poolt põlastav ja millest see tuli. Aga sellest, et nad olid justkui mingi priviligeeritud seisus. Ma ei mäleta enam kuipalju Nõukogude sõjakooli kursant kuus raha sai. Sots maadest pärit kursantidele maksti 90 rubla kuus ja olid väga mõistlikud, aga sõbrad Aafrikast olid tegelikult kohalike rikaste võimumeeste ära hellitatud võsukesed (auasi panna võsuke välismaa sõjakooli ja kui Annapolise jaoks rahakest ei jätkunud käis Tambov küll), kes said kuus 1200 ruublit peopeale ja laaberdasid kõrtsides ning ajasid naisi taga ega mõelnudki tegeleda sõjatarkuse omandamisega. Ja isegi märkust ei tohtinud teha, kaebas sunnik kohe saatkonda, et kõik on tema vastu rassistid ja siis kes jõudis seda paska ära helpida. Ümberjutustasin nüüd siia Tambovi sõjakooli kateedriülema jutu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: suhted teiste rahvustega
PostitusPostitatud: 22 Apr, 2008 17:44 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 22 Apr, 2008 16:12
Postitusi: 2
Tundub,et vene sõjaväest uurimuse kirjutamine on populaarseks saanud. :) ja tänaseks on see ka ajalugu juba. Kas keegi võiks kirjutada kuidas teiste rahvustega sõjaväes läbisaamine oli?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Apr, 2008 21:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Aug, 2007 3:06
Postitusi: 2217
Kalleb möllab jah siin :D, mis seal ikka seda läbisaamist, ma ei saaks küll ütelda, et rahvuse baasil oleks mingit erilist vahet olnud. Mul oli vahelduva eduga erinevatest rahvustest sõpru, üldiselt tsurkad seltsisid rohkem omavahel, aga teistega polnud nagu mingit eraldihoidmist märgata.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Apr, 2008 22:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Juun, 2007 22:36
Postitusi: 168
Pask on nii tsiviilis kui ka sõjaväes ja ka mujalgi ikka pask edasi, olenemata rahvusest.

_________________
"Süvariigis" kohtume me ükskord kõik...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Apr, 2008 23:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5221
Genel kurulun görev ve yetkileri:

1- Yönetim kurulu,denetleme kurulu ve disiplin kurulları seçilir.

2- Demek tüzüğünün değiştirilmesi,

3. Yönetim ve denetleme kurulu raporlarının görüşülmesi,yönetim kurulu ibrası,

4- Yönetim kurulunca hazırlanan bütçenin görüşülüp aynen veya değiştirilerek kabulü,

5- Derneğe gerekli taşınmaz malların satın alınması veya var olan taşınmaz malların satılması konusunda yönetim kuruluna yetki verilmesi.

6- Derneğin uluslararası bilimsel faaliyetleri, yurt dışındaki benzeri bilimsel kuruluşlara üye olarak katılması veya bunlardan ayrılması hakkında yönetim kuruluna yetki verilmesi

7- Derneğin feshi

8- Yasalarda ve dernek tüzüğünde genel kurulca yapılması belirtilen diğer görevlerin yerine getirilmesi.

9- Yönetim Kurulu Yönetim kurulu bir başkan, bir başkan yardımcısı, bir genel sekreter, bir sayman ve 4 üyeden oluşur. Ayrıca 7 yedek üye seçilir

10-Başkan, genel kurul tarafından kurucu üyeler veya kıdemli faal üyeler arasından gizli oyla seçilir. Seçimde esas; genel kurul mevcudu sayısının yarısından bir fazla oy almaktır.

11- Dernek Başkanı, Demeği temsil eder. Yönetim kurulunu toplantıya çağırır. Yönetim kurulu toplantısına başkanlık eder. Derneğin malı işlerini düzenler ve yönetir.

12- Yönetim kurulu üyeleri, genel kurulca gizli oyla seçilir. Eski yönetim kurulu üyeleri yeniden seçilebilir.

13- Dernek Başkanı; Yönetim kuruluna seçilenler arasından bir başkan yardımcısı, bir genel sekreter ve bir sayman üye adayını yönetim kurulunun ilk toplantısından yönetim kurulu onayına sunar. Yönetim kurulu onayladığı takdirde seçim tamamlanmış olur.

14- Başkan Yardımcısı; başkan vekili olarak yönetim kurulu toplantıiarına katılır ve başkan bulunmadığı zamanlarda yönetim kurulu toplantılarına başkanlık eder.

15- Genel Sekreter, a) Derneğe ait bütün yazışmaları yönetir b) Derneğe ait - Üye kayıt defteri - Üye kayıt defteri ve - Gelen, giden evrak dosyalarını düzenler, e) Toplantı gündemini başkanla birlikte hazırlar, d) Toplantılara katılan üyelerin sayı ve isimlerini saptayarak toplantı dosyasında saklar ve, e) Derneğin yayın organı editörü ile işbirliği yapar

16- Sayman a) Derneğin gelir ve gider defterini tutar ve gerekli ev rakı düzenler, b) Bütçe, kesin hesap ve bilanço defterini tutar, e) Yönetim kurulu toplantılarında derneği malı durumu hakkında bilgi verir d) Demek başkanı ile birlikte derneğe gerekli taşınır ve taşınmaz gereçleri alır.

17- Yönetim kurulu: a) Ayda en az bir defa toplanarak derneğin idari. bilimsel ve mali işlerini tetkik eder ve yönlendirir. b) Derneğe yapılacak bağışları kabul eder. c) Demek başkanı ile saymanın birlikte hazırlığı dernek ön bütçesini tetkik eder ve genel kurul onayına sunar Yönetim kurulu özelliği olan konularda gerek gördükçe başkana tam yetki verebilir.

18- Derneğin gelirleri: Üye aidatları yardımlar bağışlar ve düzenlenecek toplantı gelirleridir.

19- Yıllık üye aidatı 400.000 TL. sıdır. Bu miktar yönetim kurulu teklifi ve genel kurul kararı ile değişebilir

20- Derneğin parası, yönetim kurulunun kararlaştırdığı bankaya yatırılır ve dernek başkanı ve saymanı birlikte imzası ile çekilebilir.

21- Denetleme kurulu: Denetleme kurulu, genel kurul tarafından seçilen 3 asıl ve 3 yedek üyeden oluşur. Seçım gizli oyla ve oy çokluğu ıle açık sayım yapılır.

22- Denetleme kurulu: Derneğin hesap ve kayıtları ıle işlem ve faaliyetlerinin mevzuata uygunluğunu en geç altı ayı geçmeyen aralıklarla denetler ve denetleme sonuçlarını bır rapor halinde yönetim kuruluna, toplandığında genel başkana sunar. Ayrıca mevzuatın kendisine verdiği görev ve yetkileri kullanır.

23- Derneğin iç Denetim Şekli Denetleme kurulu Dernek hesap ve kayıtlarını her 6 ayda bir veya uygun gördügü tarihlerde de netler.

24- Disiplin Kurulu: Genel kurul tarafından kurucu üyeler. faal üyeler ve kıdemli faal üyeler arasından gizli oyla 5 kişiden oluşur. Uyeler arasındaki anlaşmazlıkları; Yönetim kurulunun üyelerle ilgilı şikayetlerini araştrrır ve üyelikten çıkarılma teklifıni yönetim kuruluna yapar. Üyelikten çıkarılma ilk genel kurulda karara bağlanır.

25- Derneğin ana tüzügünün değiştirilmesi: dernek ana tüzüğünün değiştirilmesi için, yönetim kurulu ve üyelerinden en az 1/5 i tarafından istek gereklidir. Yönetim kuru en geç bir ay içinde isteği görüşmek üzere genel kurulu olağanüstü toplantıya çağırır, kesin karar genel kurulda alınır.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 23 Apr, 2008 23:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5221
et kas keegi õppis ära ka araabia keele sõjaväes?

mina tean ainult küll paari sõna nagu jakshi ,kish-mish ja sõktõm


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Apr, 2008 23:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Juun, 2007 22:36
Postitusi: 168
kalleb kirjutas:
et kas keegi õppis ära ka araabia keele sõjaväes?

mina tean ainult küll paari sõna nagu jakshi ,kish-mish ja sõktõm


Kas neile "araabiakeelsetele" sõnadele ka eestikeelsed vasted on?

_________________
"Süvariigis" kohtume me ükskord kõik...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 70 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt