No millega siis õieti sõjaväes tegeleti

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

No millega siis õieti sõjaväes tegeleti

Postitus Postitas kalleb »

konkreetselt saan rääkida nõukogude armee sõjaväelaste tegemistest

ohvitseride tegemised tööpäeval

kindlasti tuli kohale ilmuda nn. razvoodiks ehk rivistuseks kell 9 hommikul

seejärel jagati igale ühele ülesanded laiali ja kõik hajusid objektidele

ülesannete täitmisega eriti ei kiirustatud sest kui mingi töö lõpetasid siis anti kohe uus ja hullem

parem teha 1 päeva tööd 2 nädalat

peale lõunat oli mingi pisem rivistus ja ohvitserid tõmbasid varsti pärast seda uttu koju harilikult

ainult väeosa korrapidajaks astuv ohvitser jäi paigale

sõdurid ja seersandid tegelesid ka argipäevadel etteantud töödega

muidugi ülesanded mida sulle anti võisid olla vägagi erinevad ja kui ikka midagi teha ei osanud siis lasid mööda narjaade ja karauule

mul isiklikult õnnestus käia pikka aega tööl sõjatehases Kaliningradis ja sellise jamaga harilikult ei tegelenud

muidugi teinekord mõni tolvan ikkagi toppis narjaadi aga ainult suurematel pühadel ja puhkepäevadel

üldiselt tambiti sulle sisse pidevalt et oma mõistusega pole vaja mõelda ja mida ülemus ütleb seda ka teed

põhiline oli oma aeg kuidagi ükskõik mis tegevusega ära sistustada ja ülemustele mitte silma alla jääda

siis olid kõik osapooled rahul

loomulikult igasugu õppused jm olid standardsest päevakorrast väljakaldumised aga ega seal ka erilist midagi ei tehtud

soldat spit-sluzba idjot
Viimati muutis kalleb, 07 Apr, 2008 22:08, muudetud 2 korda kokku.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

razrjaadiks-kas selle asja nimi mitte razvod ei olnud?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
ghost
Liige
Postitusi: 277
Liitunud: 17 Mai, 2006 21:01
Kontakt:

Postitus Postitas ghost »

Ka siis NA-st
Utsebka – õppida, õppida, õppida – nagu ütles teadagi kes. Suurem osa päevast tundides. Mida siis õpiti (ained kui sellised): Poliitiline ettevalmistus, spetstehnika ehitus, spetstehnika ekspluatatsioon, määrused (уставы), kehaline kasvatus, autode ehitus, riviline ettevalmistus, erialane ettevalmistus, auto juhtimine. Selle loetelu spikerdasin Gaisinist saadud tunnistuselt, välja antud 20 okt 1986.a. Pärast õppetöö lõppu oktoobris algas erioskuste lihvimine – kuidas veeta tervet päeva, mitte midagi tehes, nii et jääks mulje kui väga töisest päevast. Kellel õnnestus, kellel mitte.
Väeosas tegeleti tehnilise pargi hooldamisega, remondiga, lendamisega 1-2 korda nädalas, st lennud algasid mingi x kellaajal ja kestsid näiteks 8 tundi. Lendamisel nii öösel kui päeval õpiti ja lihviti õhkutõusmist täislastis ja tühjalt, maandumist erinevates olukordades (nt kahe töötava mootoriga), dessanti, asjade väljaviskamist madalalt kõrguselt täpsuse peale jne.
Komandeeringud olid tavaliselt kolme erinevat eesmärki. Dessantnikele õppuste läbiviimine, tavaveosed ja sõjalise otstarbega. Veeti peaaegu kõike. Alustades inimestest ja lõpetades kõikvõimaliku sõjatehnikaga, mis vähegi lennukisse mahtus. See oli ka väheseid kohti, kus töötegemise tunne peale tuli.
Tavasõdur niisiis ärkas hommikul, riietus, käis söömas ja sõitis lennuväljale. Ohvitserkoosseis veeti sinna bussi ja autodega. Õhtul kõik tagasi. Ei ole muidugi vaja mõelda et kogu see kamp nüüd iga tööpäev, 8 tundi päevas, koguaeg tigedalt tööd tegi nii et silm punnis. Kui ikka lennukid korras siis lihtsalt oldi. Ega lennuk pole automaat et anna aga kätte ja puhasta nõrkemiseni.
Tööde kohapealt võiks öelda et kui keegi sai oma sihipäraste toimetustega valmis, siis üldjuhul ei olnud mingit teistsugust tööd sulle kedagi andmas ja ega tööd ka nagu õieti polnud. Autojuht ikka ei läinud vagunit laadima või mingit muud jama tegema. Samas ma ausalt öeldes ei saa siiamaani aru, mida tehti ja tehakse siiamaani igapäevaselt väeosades, millistel mingit sihtotstarvet ei ole. Näiteks jalavägi – kuhi mehi ja tegevus kuskohal? Siit meenub üks nali, kus üks roodutäis mehi öösel üles aeti ja kästi mingi lauavirn teise kohta tassida, kuna pidi ees olema. Hommikul töö lõpule jõudes tulnud mingi teine ülemus ja käskinud lauavirna mujale viia, sest see koht olevat ikka täiesti valesti valitud. Selleks sobis ideaalselt aga endine koht.
Või siis hea töö on veel kraavi kaevamine siit sellest kohast lõunani.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Himik
Liige
Postitusi: 136
Liitunud: 07 Mai, 2005 17:22
Kontakt:

Postitus Postitas Himik »

ghost kirjutas:ma ausalt öeldes ei saa siiamaani aru, mida tehti ja tehakse siiamaani igapäevaselt väeosades, millistel mingit sihtotstarvet ei ole. Näiteks jalavägi – kuhi mehi ja tegevus kuskohal?
Olles ise selle läbinud- - jalaväe nimelt, võin öelda, et päev möödus teguderohkelt. Tavaline jalaväe kuulipilduri (ehk siis minu) päev nägi välja üldjoontes nii. Peale hommikusööki riputasid end kulinaid täis nagu jõulupuu (rakmed, gaasimask, keemiaülikond, veepudel, granaadikott, katelok, labidas, telkmantel), vinnasid PK õlale (kaalus nii umbes 12 kilo) ja jooksuga kui ülemustel (ohvitseridel) halb tuju oli siis ka gaasimaskis jooksuga lasketiiru poole punuma. Lasketiirus siis organiseeriti laskmist: kuni padrunid toodi, need välja jagati, upražnenije ära seletati ja kuiva trenni tehti, siis ükshaaval tulejoonel või BMP-s sõidu pealt ära kõmmutati. Siis oodati kuni lõuna saabus.
Peale lõunat oli nigu vaba aeg kui just ei pidanud kasarmu poole tagasi liduma, et õhtul kuhugi narjaadi astuda. Praktiliselt oodati aega kui pimedaks läheb, teoreetiliselt pidid ohvitserid meiega igasugu kuiva trenni tegema, aga kes see ikka nii eriti viitsis. Ja minu kuulipilduri "karjäär" sattus olema juuli, augusti kuu sisse, siis pimedaks läks suhteliselt hilja nii et ka õhtusöök toodi lasketiiru. Pimedas toimus öine laskmine. Kui see läbi sai, siis kola selga ja kasarmu poole tagasi. Koikusse said kell kaksteist või üks oleneb kui kiiresti relva ära puhastasid. Hommikul kell kuus algas tramburai otsast peale. Kergendust tõi, et paaril päeval nädalas polnud öist laskmist ja sai varem kasarmusse nii kella kuueks. Pasudomoika ja karauul olid ikka suureks vahelduseks. Mainimata on veel, et lasketiiru oli ikka mitu head kilomeetrit. Siis veel igasugu õppused kui juba viidi poligoonile, seal trambid päev otsa ringi oma 12 kilose kuulipritsiga pluss veel lindikarbid, kaevad pisikese labidaga kõhuli maas omale laskepesa. Kui ei olnud plaanis öist õppust lahinglaskmisega, siis pandi üks tanki present maha, rood sellele pikali ja need kes valvesse jäid vedasid teise tankipresendi üle meeste, kes siis täies lahinguvarustuses tudisid. Õnneks sain ma sellist tramburaid ainult kaks ja pool kuud, siis tuli kartulivõtmine ja polguvana poolt määrati meie pataljon, edasi demblitöö poligoonil ja saingi koju. Aasta oli 1975.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

võibolla jah teil semjorkas tehti sellist tampi kui meil oli suurem jooksmine ainult õppuste ajal ca 7 päeva poole aasta sees

ülejäänud ajal oli niisama jobutamine

kuulipildujat ei õnnestunud näha ega käega katsuda,AKSU vedeles oruzeinaja konatas ega õnnestunud väeosas olles mitte ühtegi pauku teha

ega ohvitseridki viitsinud ...

selline olukord oli 80 a lõpus raketiväes (artillerija)

keemikuid oli mei linnakus ka väike väeosa just meie pargi kõrval ,mis koosnes 10-15 mehest ainult

isegi üks eestlane oli seal
Himik
Liige
Postitusi: 136
Liitunud: 07 Mai, 2005 17:22
Kontakt:

Postitus Postitas Himik »

Tegelikult lootsin ka sõjaväest pääseda kolme kohustusliku pauguga utšebka alguses, aga võta näpust. Kui algas minu dembli aeg mais 1975, siis vahetati meie tankipataljonis T-55 tankid välja T-64 vastu. Ja toimuski tankipataljonis suur pereheitmine. T-64 meeskonda kuulus nimelt 3 inimest, laadijad osutusid üleliigseteks ja need peksti pehhootasse pluss veel korrastati upravlenije (vähendati koosseisu) ja kuna minu amet, keemik-instruktor, oli targa raamatu järgi prapori ametikoht, mitte noorem seeru, siis leitigi sinna prapor ja mind peksti ka pehhootasse oma dembliperioodi sisustama. Ja juuli august 1975 möödusid suure kõmmutamise tähe all. Ja kui kristalselt aus olla, siis dembliaeg keerati ikka totaalselt peesse. Mis oleks viga olnud demblina tankipataljonis olla. Tuttav värk ikkagi peale utšebkat seal kogu aeg oldud. Aga nii läks kuu aega ühes jalaväeroodus, hakkad juba harjuma ja teised ka sind ikka dembliks pidama kui jälle kodinad selga ja hoopis teise polku (devjatkasse) üle viiakse. Seal oli BTRid ja kuulipildujaks RPK (kaalult hulga kergem kui PK), aga ikka lasketiir lasketiiru otsa. Sekka ka taktika päevi, teemadega "Jagu rünnakul" "Rood rünnakul" jne siis lidusid oma kolaga ühe puu tagant teise puu taha. NArmee polnud kunagi kaitses ikka "V Ataku vperjod". Kaevikute kaevamine ja positsioonide kindlustamine võeti läbi nagu muuseas, et noh on vahest selline värk.
Või tahate tööpäeva tankipataljonis. Razvood, mida teeb himik tankistide juures, mitte keegi kurat ei tea, aga seal ta on ja elab järelikult midagi peab tegema ka. Upravlenijet juhtis tol ajal üks väga kaval prapor, kes arvas, et himik toob vene kroonule kõige suuremat kasu kui käib koos autojuhtidega pargis masinaid putitamas. Noh ja pargis ma siis vedelesin aastakese miinus neli kuud komandeeringut. Keerasin mutreid. Vahetasin kumme ja nii edasi. Siis kui kombat kuskilt pistongi sai, et näiteks gaasimaskid pataljonis roostes, siis läksid praporiga tülli, see tahtis mind parki, kombat aga, et las värvib gaasimaskid ära. Peale jäi kombat ja siis sai ka keemiaga tegeletud, tirisid ühe roodu gaasimaskid keemialattu, seletasid polgu keemiaülemale, milles asi, sel jälle hea meel ja siis istusid seal ja võõpasid neid üle (metallosi muidugi). Päris hulk aega kulus kui kõik kolm roodu sai üle käidud. Paar nädalat kindlasti.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

gaasimaske ei sunnitud survestama ja lappima kummiliimi ja kummitükikestega?

mul on isegi selline priboor olnud mis survestamiseks mõeldud ja remondikomplekt

ega jah hiimik devjatkas on raske juhus,õnneks devkatkasse endal asja ei olnud

kas käisite ka GSM sklaadide juures laupäevakuid tegemas,meil olid mingid sellised hood teinekord kui kamanda anti
Himik
Liige
Postitusi: 136
Liitunud: 07 Mai, 2005 17:22
Kontakt:

Postitus Postitas Himik »

Pilt
Sellised me olime, pilt on tehtud kas veebruaris või märtsis 1975 oma igapäevastes tegemistes.
Ei, gaasimaske me kokku ei liiminud kui ikka kumm puru oli, siis said uue maski. Gaasimaskidega kõige lõbusam üritus oli tankistide ujutamine, algul trenazööris-basseinis, hiljem Nemanil, kus tankid läbi jõe sõitsid.
JS
Liige
Postitusi: 106
Liitunud: 03 Jaan, 2005 14:45
Asukoht: Tartumaa
Kontakt:

Postitus Postitas JS »

Siia ka natuke teistsugust tegevust nõuk.armeest. Kohaks siseväed ja ajaks 86-88. Hommukul kell 6.00 maast lahti. Voodite korrastamine, hommikuvõimlemine(jooks), pesemine. Enne hommikusööki kiire polit.podgatovka ehk siis mis vahepeal ilmas juhtunud on. Peale hommikusööki razvod ja tunnid. Poliitiline ajupesu, rividrill, füüsiline ettevalmistus, erialane õppus. Kui lõunasöögini kuidagi ära sai elatud võis kergemalt hingata. Peale sööki oli 1 tund puhkuseks(loe magamiseks) Peale seda ettevalmistumine karauli minekuks. Vorm, relvad ja ise korda ja platsile, sealt edasi trummihelide saatel karauli. Valvasime sõjaväetehast. Postil oleku ajad kas 7-11, 11-3 või 3-7. Karaulis kulus kogu mittepostil oleku aeg rangelt magamisele.
Väeosa lasketiir asus u.8 km linnast väljas ja reeglina käisime seal 2 korda kuus. See oli juba kuu algul teada mis kuupäevadel lasketiiru minek oli. Siis oli hommikul varem äratus häire korras. Muidu polnud mingit öösiti häire korras ajude k...i.
Ja üldiselt nii see kaks aastat möödus, pool ajast väeosas-teine pool karaulis. Söökla toimkonda sattusin vist kokku kaks korda ja narjadi mõned korrad rohkem.
Terv.Jaanus
Janka
Liige
Postitusi: 425
Liitunud: 04 Dets, 2005 19:30
Asukoht: France

Postitus Postitas Janka »

Kui masin oli korras, võimeline liinile minema ja teekonnaleht taskus, siis....

Hommikul ülesse, seejärel heal juhul välja võimlema. Alati ei pidanud minema, olenes suuresti perioodist, kas utshebkas toimus õppetegevust või oli seal n.ö. "pereheitmise" aeg.
Kui учебный перйод oli just lõppenud ja teine algamas, siis pool tundi peale äratust toimus hommikusöök.
Seejärel parki, auto käima ja väljasõidule. Päev sai veedetud kuskil rooli keerutades (Riia, Dobele, .... kusiganes Lätimaal). Hea, kui läks pikk päev, st. lõnaks polnud vaja väeossa tagasi kiirustada.
Lõunasöögi sai siis teha tavaliselt Riia ohvitseride majas (Дом Офицеров), teeäärses sööklas või kuskilt poest ostetud kuiva nosides. Söögi väljakäristamine oli reeglina prapporist või ohvest autovanema kaelas (старший машины). Tema asjade ajamiseks sai päev otsa sõidetud, tema koormaid veetud ja juhi toitmine oli ka tema mure.
Õhtuks "koju" tagasi, auto puhtaks pesta, tankida ja muul moel järgmiseks päevaks ette valmistada.
Õhtusöök, telekas ("Vremja"näit.), loendus (jällegi sõltus läbiviimise koht ja kord sellest, millest hommikuvõimleminegi) ja taas tuttu kogu kambaga.

Adazi utshebkat teenindavas püsikoosseisus autojuht '88-'90.
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

Ma vaatan, et mõnel ikka päris lebo see kroonu elu olnud :D, ma olin 88-90 Saksamaal dessandis, me saime ikka täiega mõnu tunda :D, kõik kuivad ja märjad trennid. Meil oli ütelus, et dessantnik peab tulistama nagu kauboi ja jooksma nagu tema hobune :D. Paar korda ikka leitud viilisid ära kah sellest põllu peal jooksmisest, siis pandi meid võssa peitu ja kästi shuhher välja panna :D. Aga olin vist umbes poolteist ära teeninud, kui meie brigaad pidi osalema üleliidulisel võistlusel marss-brosok na pris krasnoi zvezdõ. Siis lasksime mingi poolteist kuud vist jooksutrenni. Hommikul 3-4 kilti, siis hommikusöök ja mingi tunnike peale sööki, kas seitse relvaga või kümme ilma. Lõunasöök, relvapuhastus või politzanjatie ja jälle 5-6, äge :twisted:
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

tavalistes väeosades ei viitsinud keegi mingi jooksujamaga tegeleda,hea kui hommikul zarjaadka ajal oma ringi ära tegid,enamasti aga mitte

seda nimetati tinglikult -pionerskii lager-

(mäletan nõukogude ajal lastelaagris sunniti ka samas stiilis ca 3 km iga hommiku pärast tõusmist jooksma,olid rivistused jm jaburdus,tööle seal ei sunnitud aga ega päise päeva ajal ei tohtinud ka voodil pikutada)
ja ega harilik nõukogude ohvitser polnud mingi tervisespordi hull,veeretati rahulikult aeg õhtusse ja nahhui minema

oli ka muidugi segaseid igasuguseid kuid need olid erandid
ennww
Liige
Postitusi: 308
Liitunud: 11 Mai, 2006 9:12
Asukoht: Hiiumaa
Kontakt:

Postitus Postitas ennww »

Jooksuvärk käis tõsimeeli utšebkas. Noorena algul ikka igal hommikul selline 3 km ring. Mõni aeg hiljem jäid seerud laisaks. kasarmust ikka välja saadeti, aga jooksime ehk 500 m, kuhugi "nurga taha", seal oli perekuur ja siis kasarmusse tagasi.

Väeosas (sealsamas "semjorkas") aeti enne hommikusööki välja haruharva. Enamasti ohvitserid ei viitsinud nii vara välja tulla. Enamasti tegeldi hommikuvõimlemise ja jooksuga uue õppeperioodi algul, lausa polgutasandil. Mõnel päeval oli isegi orkester väljas, et lõbusam joosta oleks. Aga ka siis koondusid massid kuhugi söökla ja sauna piirkonda.

Enamasti enne hommikusööki keegi kasarmust nina välja ei pistnud. Demblid ei viitsinud sageli hommikustki sööma minna, noored tõid saia ja või neile kasarmusse.

Peale hommikusööki mindi enamasti kas parki masinaid nühkima (= masinas magama) või siis linna taha "pole'le" või polügoonile õppima.
Seal siis harjutati kauguse mõõtmist, koordinaatide määramist jms mis tulejuhtijayte töö juurde käis.

Kui järgmisel päeval oli karauul, siis pealeõuna oli vaba, õhtul kella 6-st oli tavaliselt karauuli razvood ja sealt siis, kuidas kunagi. Meie ajal oli semjorkal neli karauuli - üks oma polgu territooriumil, 1 linnas (GSM ja varustuselaod, 1 helikopteripolgus ja üks sealsamas polügoonil ja ladudes).
Lisaks veel sööklanarjaad.
Sõltuvalt õppuste graafikust oli perioode, kus karauulis tuli käia nt. kahe kuu jooksul üle päeva. Seal ajal sisuliselt muud ei tehtudki.

Kui karauuli ei olnud, oli pealelõuna tavaliselt pargis logelemine. Tööd oli rohkem peale väliõppusi, kui masinad tuli puhtaks pesta, roomikud puhastada ja värvida jne. Muul ajal peamiselt logeleti.

Väliõppusi (laagreid) oli meil kaks korda aastas, ca kuu korraga. tavaliselt siis kogu pataljoniga. Oli eraldi suurtükiväelaste õppusi, kus osalesid ka diviisi teiste polkude suurtükiväelased, aga ühel korral ka kogu diviisi õppus Kaitsemin'i vaatlejate juuresolekul, kus oli väljas lisaks suurestükimeestele ka jalavägi ja tankid. Sai liigutud nii treileritel kui rongil kui omal jõul, ühel korral oli väljasõit ka häirekorras.

Suurtükiväelased tegid tavaliselt paar nädalat kuiva trenni - sihtmärkide määramine, koordinaatide arvutus, torude "paikakeeramine", mis lõppes lahinglaskmisega. Diviisiõppuste ajal lasi meie divisjon sisuliselt kogu lahingkomplekti välja. Kui varasemad aastakäigud kurtsid, et "pauku teha" ei saanud, siis meie sellest puudust ei tundnud.

Muidu oli laagrielu suht lebo. Distsipliin oli suht. madal, käidi külas, toodi söögi- ja joogivärki ja mingi osa ohvitsere oli ka pea kogu aeg vines. Eriti suvel oli laagerdamine päris mõnus.

Poliittundide ja sellise jamaga meid väga ei vaevatud.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

täpselt nii asjad käisidki nagu ennww kirjeldas

seda just Kalinigradi linna artpolkudes ja raketiväeosades 80 aastate lõpul
Himik
Liige
Postitusi: 136
Liitunud: 07 Mai, 2005 17:22
Kontakt:

Postitus Postitas Himik »

ennww kirjutas:Väeosas (sealsamas "semjorkas") aeti enne hommikusööki välja haruharva.
See käis jah kampaania kaupa. Kui kõrgemalt poolt pistonksi anti, siis oldi küll agarad. 75 aasta kevadsuvel sai vist polguvana pähe ebasportlike näitajate ja aruandluse pärast, siis oli paar nädalat küll, et peale podjommi kohe kolm kilti ja ohvitserid olid ka nigu viis kopkat kohal lidumas, sest polguvana isiklikult sõitis Gazikuga viimase jooksja järel.
Talvest mäletan seda, et oma prapor tahtis meid vähe nöökida ja ronis kella kuueks kasarmu ja ajas kõik üles ning ainuke küsimus oli, et kolme kildi rada teate, davai vperjod. Asi lõppes sellega, et kaks poissi peitsid end ära ja ilmusid alles nii razvoodi lõpus välja. Kombat ajas silmad punni, et mis mehed ja kust. Nemad aga vastu, et näe prapor pani kolme kilti jooksma, aga pime ja nemad hirmsasti ära eksisivad. Rohkem see talv hommikul ei joostud väljapool väeosa territooriumi.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist