Linnalegendid
no tsurkad nägid esimest korda elus selliseid asju ja mis veel kõige lõpuks olid täiskirjutatud nemetskimi bukvami
Viimati muutis kalleb, 17 Juul, 2009 21:23, muudetud 3 korda kokku.
- gvardimatros
- Liige
- Postitusi: 397
- Liitunud: 30 Mai, 2009 10:16
- Asukoht: TLN, Võru, Värska
- Kontakt:
meil oli kah üks tshurka kes väitis, et on sõjaväkke sattunud juhuslikult, kuna tuli isaga mägedest alla soola järele. loomulikult olid kohe komisarid vastas ja tirisid vaese kazlajobi sõjatandrile. staabis olid aga isikuandmed vabalt, altkäemaksu eest, saadaval ja mis selgus. kitsekargaja oli mingi ülikooli tudeng olnud enne kroonu. ehk siis ta teadlikult lõi endast hirmsa legendi, et teda ei näpitaks. vot sihuke legend, sõbrad maarjamaalased
Baltiiski merejalaväe brigaad - huvitavalt raisatud aeg DMB 90
no mina olen sellist tsurkat täiesti näinud
jube metsiku välimusega oli
sattus santsasti kui mina seal olin
vene keelt oskas ainult mõne sõna
aru sai ka väga kehvasti
mingist mägilaste keelest sai aru ,need siis ikka tõlkisid
pilk oli väga metsik nagu kinnipüütud metsloomal, silmad kilasid kogu aeg
nina oli pikk ja kongus,silmad oli aukus
aru millegist ei saanud, kui keegi taga karjuma hakkas hüppas kõrri kinni ja hakkas kägistama,ka ohvitseridele
proovis kaela tuiksoont läbi hammustada
igaljuhul jube tüüp ,umbes nagu nõidu kujutatakse
tuli vist kõrvalasuvast artpolgust
jube metsiku välimusega oli
sattus santsasti kui mina seal olin
vene keelt oskas ainult mõne sõna
aru sai ka väga kehvasti
mingist mägilaste keelest sai aru ,need siis ikka tõlkisid
pilk oli väga metsik nagu kinnipüütud metsloomal, silmad kilasid kogu aeg
nina oli pikk ja kongus,silmad oli aukus
aru millegist ei saanud, kui keegi taga karjuma hakkas hüppas kõrri kinni ja hakkas kägistama,ka ohvitseridele
proovis kaela tuiksoont läbi hammustada
igaljuhul jube tüüp ,umbes nagu nõidu kujutatakse
tuli vist kõrvalasuvast artpolgust
- AddressUnknown
- Liige
- Postitusi: 237
- Liitunud: 19 Juun, 2008 17:47
- Kontakt:
veel üks tsurkade kohta käiv legend- vend teenib teist aastat, saab kodust kirja ja rõõmustab et sai poja. Kui püüti selgeks teha kuidas ja kui kaua lapsi tehakse siis rehmas käega et pole miskit, isa tegi kuna tema peab kroonus olema. Aga meil toimus see päriselt, terve tsurka suguvõsa koos maimukesega saabus väeosa aia taha, staabiülem maksti kinni ja pidu käis aia taga taboris paar ööd järjest. Kutt tõi ka meile külakosti- lambasooles varsalihast suitsuvorsti, mingit hobuseliha tarretist, sinki jne, kõik oli kas hobuse või lambalihast. Igal juhul siis oli see kraam väga suupärane.Lisaks muidugi mingid rohelised nätsked pallid, mille küljest materjali tubaka sisse segati, siis rohelised väiksed terad mis tuli keele alla panna ja veel kuivatatud kõie toormaterjali lehed, millest kitsejalga tehti. No seda kraami toodi kutile sellises koguses et jagus poolele väeosale paariks kuuks
- gvardimatros
- Liige
- Postitusi: 397
- Liitunud: 30 Mai, 2009 10:16
- Asukoht: TLN, Võru, Värska
- Kontakt:
nii see värk oli jahAddressUnknown kirjutas:veel üks tsurkade kohta käiv legend- vend teenib teist aastat, saab kodust kirja ja rõõmustab et sai poja. Kui püüti selgeks teha kuidas ja kui kaua lapsi tehakse siis rehmas käega et pole miskit, isa tegi kuna tema peab kroonus olema. Aga meil toimus see päriselt, terve tsurka suguvõsa koos maimukesega saabus väeosa aia taha, staabiülem maksti kinni ja pidu käis aia taga taboris paar ööd järjest. Kutt tõi ka meile külakosti- lambasooles varsalihast suitsuvorsti, mingit hobuseliha tarretist, sinki jne, kõik oli kas hobuse või lambalihast. Igal juhul siis oli see kraam väga suupärane.Lisaks muidugi mingid rohelised nätsked pallid, mille küljest materjali tubaka sisse segati, siis rohelised väiksed terad mis tuli keele alla panna ja veel kuivatatud kõie toormaterjali lehed, millest kitsejalga tehti. No seda kraami toodi kutile sellises koguses et jagus poolele väeosale paariks kuuks
Baltiiski merejalaväe brigaad - huvitavalt raisatud aeg DMB 90
Minu nüüdseks juba manalamehest isa teenis '60 aastate algul Kaliningradis. Seda sillalugu rääkis temagi. Et väidetavalt olnud sakslased silla sedasi ära mineerinud, et laenguid kahjutuks teha kas ei osatud või polnudki võimalik. Venelased ehitanud teise silla sinna kõrvale. Kas keegi teab, mis sellest sillast lõpuks sai? Või seisab seal samamoodi tänase päevani ? Samuti teadis temagi, et linna all olevat tohutud maa-alused tehased, kõik muidugi vee all. Vett proovitud ka välja pumbata, aga ei õnnestunud - ju oli süsteem kuidagi kavalalt merega ühenduses.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
legendid
Seda tunnimehe pääslaseiklust olen ka mina kuulnud ja versioon oli selline: Tunnimees põrutas naist puu najal kui korrapidaja peale sattus Tulemus
5 päeva kartsa kuna tegeles kõrvaliseasjaga 1 nädal puhkust peale karistuse kandmist kuna ei hüljanud posti ja relv oli seljas. Kuulsin seda ajateenistuses olles 2001 Kuperjanovis.
Teine jutt oli veel ajast kui väeosal polnud aeda ees. Parmudele meeldinud kose tee ääres väeosa territooriumil päikse käes lesida ja jooki lasta ja kui linnalubadega kitsaks läks siis pääsla vennad käisid neid kinnipüüdmas ja tassisid vahtkonda ja said preemiaks linna, peale mõningast tegevust parmud ei kasutanud enam seda kohta ja liikusid ainult teepeal ja kui ajateenijatel kitsas käes siis püüti neid tee pealt tassiti väeossa ja linnaluba jälle olemas seda seni kuni keegi parmudest ei julgenud enam kose teed kasutada. Selline lugu kas legend või tõsi ei tea
5 päeva kartsa kuna tegeles kõrvaliseasjaga 1 nädal puhkust peale karistuse kandmist kuna ei hüljanud posti ja relv oli seljas. Kuulsin seda ajateenistuses olles 2001 Kuperjanovis.
Teine jutt oli veel ajast kui väeosal polnud aeda ees. Parmudele meeldinud kose tee ääres väeosa territooriumil päikse käes lesida ja jooki lasta ja kui linnalubadega kitsaks läks siis pääsla vennad käisid neid kinnipüüdmas ja tassisid vahtkonda ja said preemiaks linna, peale mõningast tegevust parmud ei kasutanud enam seda kohta ja liikusid ainult teepeal ja kui ajateenijatel kitsas käes siis püüti neid tee pealt tassiti väeossa ja linnaluba jälle olemas seda seni kuni keegi parmudest ei julgenud enam kose teed kasutada. Selline lugu kas legend või tõsi ei tea
linnalegendid
Mina mäletan Kaliningradist kolme legendi:
1. eelpoolnimetatud silla lugu
2. saksa kulliga elektripost- kui kull eemaldada siis kadus kogu linnaosast vool, seega oli kull kaetud suure liiklusmärgiga
3. miski kesklinna kunagine palee mida merevägi kasutas pidupaigana ja mille alumised korrused olid üle ujutatud- nagu tuuker alla läks jäi kadunuks, terastross oli nagu noaga läbi lõigatud ehk siis fotosilm ja miski lõikur ...
1. eelpoolnimetatud silla lugu
2. saksa kulliga elektripost- kui kull eemaldada siis kadus kogu linnaosast vool, seega oli kull kaetud suure liiklusmärgiga
3. miski kesklinna kunagine palee mida merevägi kasutas pidupaigana ja mille alumised korrused olid üle ujutatud- nagu tuuker alla läks jäi kadunuks, terastross oli nagu noaga läbi lõigatud ehk siis fotosilm ja miski lõikur ...
See Köningsbergi sillajutt jõudis ka meie kõrvu kes me Piiteris aega teenisime.
Ei arva, et selline asi tehniliselt eriti mõeldav oleks.
Et mineerimine on muidugi reaalne, ja kavalalt mineerimine pole muidugi ka võimatu - kuid, et venelased seda sillakest koos miinidega lõplikult õhku ei lastud?
Siit-sealt kuuldud infi põhjal peetakse silmas võibolla "Berliini" ehk Palmburgi silda mis olla kavalalt avatud või mineeritud...
Sild õhiti sakslaste poolt ja seisis täiesti purustatuna paarkümmend aastat pärast sõda. Siis üks sõidurida taastati, teine aga on upakil tänini.
(Nüüd kuuldavasti see sild lammutatakse ja asendatakse uuega)
Tegelikult pole see sild kunagi "avatav" olnud küll aga valmistati see õhkimiseks ette juba ehitamisel. (sisseehitatud miinikambrid)
Võibolla sealt ka rahvajutt?
Ei arva, et selline asi tehniliselt eriti mõeldav oleks.
Et mineerimine on muidugi reaalne, ja kavalalt mineerimine pole muidugi ka võimatu - kuid, et venelased seda sillakest koos miinidega lõplikult õhku ei lastud?
Siit-sealt kuuldud infi põhjal peetakse silmas võibolla "Berliini" ehk Palmburgi silda mis olla kavalalt avatud või mineeritud...
Sild õhiti sakslaste poolt ja seisis täiesti purustatuna paarkümmend aastat pärast sõda. Siis üks sõidurida taastati, teine aga on upakil tänini.
(Nüüd kuuldavasti see sild lammutatakse ja asendatakse uuega)
Tegelikult pole see sild kunagi "avatav" olnud küll aga valmistati see õhkimiseks ette juba ehitamisel. (sisseehitatud miinikambrid)
Võibolla sealt ka rahvajutt?
Viimati muutis Karuke, 21 Juul, 2009 10:10, muudetud 2 korda kokku.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
sild
Peaks jah olema sama sild, ennist jäi mainimata, et linnavälistele õppustele sõitsimegi sellest sillast alati mööda s.t. mööda uut silda. Palju sa ikka autokongist nägid aga niipalju on meeles, et all oli justkui kanal (jõe jaoks liiga sirge ja konkreetsete servadega) ja sillal miski graffiti. Ma üldse ei imestaks kui stiilis a-la dmb 90 jne.
Sillast veel.
See, mida Karuke kirjutas, on ühel vene lehel kirjas.
Lühidalt refereerin.
Silla konstruktsioon oligi arvestatud "majandusliku" õhkimise võimalusega. tegelikult, nagu pildiltki näha, on teine , praegu kasutusel olev pool täpselt samasugune.
Sild õhiti sakslaste poolt 29-30 jaanuar 1945, mis pidurdas lahingutegevuse käiku üsna oluliselt. Silla üks pool taastati 70-datel. Teise poole taastamine on väidetavalt plaanis.
Saksa töö kvaliteet on imetlusväärne. Seisnud nii üle 60 aasta ja ikka veel ühes tükis.
Artikkel: http://art-guide.ncca-kaliningrad.ru/?b ... 0ovsiyanov
See, mida Karuke kirjutas, on ühel vene lehel kirjas.
Lühidalt refereerin.
Silla konstruktsioon oligi arvestatud "majandusliku" õhkimise võimalusega. tegelikult, nagu pildiltki näha, on teine , praegu kasutusel olev pool täpselt samasugune.
Sild õhiti sakslaste poolt 29-30 jaanuar 1945, mis pidurdas lahingutegevuse käiku üsna oluliselt. Silla üks pool taastati 70-datel. Teise poole taastamine on väidetavalt plaanis.
Saksa töö kvaliteet on imetlusväärne. Seisnud nii üle 60 aasta ja ikka veel ühes tükis.
Artikkel: http://art-guide.ncca-kaliningrad.ru/?b ... 0ovsiyanov
- gvardimatros
- Liige
- Postitusi: 397
- Liitunud: 30 Mai, 2009 10:16
- Asukoht: TLN, Võru, Värska
- Kontakt:
Siis veel sillast.
Üsna põhjalik fotoreportaaz
http://dfaw.livejournal.com/29302.html
Mul just kohe Poola sõit ees, lippaks silla juurest ise kah läbi, aga krt vene viisat ei jõua enam teha...
Üsna põhjalik fotoreportaaz
http://dfaw.livejournal.com/29302.html
Mul just kohe Poola sõit ees, lippaks silla juurest ise kah läbi, aga krt vene viisat ei jõua enam teha...
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist