Muusikamälestused.

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Vandersell
Liige
Postitusi: 74
Liitunud: 08 Veebr, 2010 0:11
Asukoht: Internetis.
Kontakt:

Muusikamälestused.

Postitus Postitas Vandersell »

Tere!

Militaarteemadega seoses on tegelikult palju positiivset seoses muusikaga.
Möödundud aastal ilmus Peeter Saani sulest huvitav raamat meie sõjaväeorkestrite ajaloost. Paraku lõpeb sealne info nõukaajaga ära.
Seitsmekümnendail eksisteeris Talinnas üsna hea militaarpuhkpilliorkester, mida juhatas major Ilmar Tomberg. Sama taktikepi all andis kunagi, seitsmekümnendail aastail, Harjumäe kõlakojas kontserdi ka kroonu estraadiorkester, mis oli sihuke bigbändi- tüüpi. Üheks solistiks, kes- kirsad jalas- laulis, oli ei keegi muu kui ajateenija Ivo Linna, esitades näiteks laulu " See viimne valss muutis kõik, kokku ei suutnud..." Teine solist oli vist Tauno Vahter. Ivo Linna mängis selles orkestris kitarri. Kitarr oli minu teada naturaalne, ka ilma helipeata. Mikrofonid olid vist ainult lauljate ees.
Klaver oli võetud kontserdiväljaku lukustatud kastist. Aga orkester mängis korralikult.
Ilmar Tombergi puhkpilliorkestrit võis kuulata mõnikord Raekoja platsil, Kopli pargi kunagises kõlakojas ja mujal.
Andres
Janka
Liige
Postitusi: 425
Liitunud: 04 Dets, 2005 19:30
Asukoht: France

Postitus Postitas Janka »

Ei liigu see teemake :D
Keerame siis natuke suunda ;) ja lähme tehismuusika maile...

Kui Lasnagorski Obezjannikust bussiga baltasse toimetati, siis pakiti meid, miskid 35 vist ehk umbes roodu- või nagu hiljem selgus, hoopis patareijagu noori jopskeid Minskisse suunduvale Tshaikale ning tee tundmatusse võis alata...

Oojaa!
Vagunisse astudes tunnetasin, et see siin jääb viimaseks viisakaks paigaks ja mälestuseks Eestist järgmiseks ees ootavas kaheks aastaks. Kaheks aastaks eemal emmest ja issist, soojusest ja pehmusest.
Kuradima õigus oli mul tol hetkel. Väikeste kõrvalekalletega küll, millest momendil polnud loomulikult aimugi, aga üldjoontes ikkagi oli õigus.
Terve tee Riiani huugas vaguni kõlaritest mängida Laskovoi Mai. Tolle aja kohta igati popp vene tümakas, mis imede-ime (!) mitte põrmugi ei häirinud. Ega lugudest suurt aru saanud, peaasi, et kõla kõrvale talutav oli ning miks ei pidanud siis Modern Talking'u "tinkadi-tinkadi" põhjaga harjunud kõrv sallima ka venelaste Laskovoi Mai'd? Sarnase helistikuga tinin puha...
http://www.youtube.com/watch?v=c42zYT4SyE4

..............................

Utshebka patareide lenkomnatad olid korralikult komplekteeritud.
See tähendab, et peale kunagise Suure Juhi ja Õpetaja (mitte Stalini - ei!, tuhatkordselt!!!) Lenini peakolu leidus siin hunnikutes mitmesuguseid ustaave, pakk kiirköitjasse paelutatud ajalehti ning jess (!) - grammofon. Kas nüüd just igas patareis, aga nendes kahes, kus mul õnnestus elada, oli küll.
Kõik ühesugused Lenini kaalikad, ühesugused ustaavid, ühesugused ajalehed, ühesugused telekad (värvikad muide ;) ) ja ühesugused grammarid. Vähe sellest - ühed ja samad plaadidki grammaril käunutamiseks.
Plaate oli vähe. Paar-kolm tükki ehk ja needki sedavõrd tähtsusetud, et meelde on jäänud vaid üks:
Secret Service.
http://www.youtube.com/watch?v=ynyC0vNDKR4

..................................

Kaks kuud utshebkas möödusid pikalt, kaua, vaevaliselt. Justkui kummipael või peale suurt nohu nuusatav paks tatt, mis kummiliimina venib ja venib ega taha lõppeda...
Pastojanka kasarmus pesitsedes ei antud meile, kümnele noorele autojuhile armu. Tee seda ja toda, lenda sinna ja tänna, too ühte või teist jne... Lõputuna näiv pahhaitamine.
Hinge päästsid vaid mõnikord kaptjorkast kassetilt kostvad viisijupid. Kummaline, monotoonne, sünge muusika tuli tolle maailma ilgeima seerunärakast grusiini makilt.
Kino ja Viktor Tsoi.
http://www.youtube.com/watch?v=dFUUTE58nDQ

Kahtlematu lemmik tänaseni ja nii vist jääbki.
Alati kui elu mingi käki keerab või muidu tuju morn ning meel raske, lasen Kino lood rivitult, mõtlen noile kahele aastale seal, Adazi suurtükipolgus ning kergem hakkab.
Tulin seal hundikarjas toime, tulen edaspidigi. Ja kunagi, mitte kunagi ei saa mul olema nii raske, nagu oli seal ... noore, veavalt 18 saanud poisinolgina, tattninana...


................................

Pool aastat oli teenitud, kui äkitselt õnneliku juhuse läbi sain tunda, mis on Uudismaa ja sellega kaasnev vabadus. Tõeline vabadus! Lahvaa, nagu slaavi rahvuse esindajad öelda tavatsesid.
Aeg oli ka maailmas, teiselpool betoonaeda, edasi nihkunud.
Vahepeal Läänt vallutanud suur Lambada-hullus möödunud, rohkemat ei oskagi siinkohal öelda. Polnud kursis lihtsalt.
Mina elasin teises rütmis, teises ajas ja ruumis. Segamini slaavi rahvuste esindajatega. Käitusin võõraste kommete kohaselt, rääkisin võõrast keelt, haukusin tolles karjas teises, võõras, karjale omases toonis. Pidin haukuma, sest vastasel juhul oleks mind karja poolt lihtlabaselt nahka pistetud, alla neelatud...
Lätist Venemaale siirduvas rongis kostus kõrvu ühe prappori kassetikalt
Oleg Gazmanov.
http://www.youtube.com/watch?v=DeBprUo1KnU

....................................

Venemaa küla klubis sai ikka käidud.
Peedikoristuse aegu Kurski oblastis aega tuulde lennutades leidsin plikaohtu sõbrantsigi, kellega mõned tantsud tegin või õhtuti külavahel jalutamas käisime. Rääkisime maast ja ilmast, minu kodumaast. Ilus aeg oli. Vaheldus. Ja see, et olen vene kroonus, kippus tasapisi ununema. Loomulikult sügisel väeossa naastes tuletati too fakt peldikus paari rusikahoobiga koheselt meelde, aga mis sest enam...
Uuest aastast olin juba redelil astmekese võrra kõrgemal, noorte silmis suurem ja tähtsam, enda jaoks kodule lähemal...

Lugusid, mille järgi poest ostetud hiina ketsides tantsu sai vihutud, suurt ei mäletagi. Esitajaid, ma mõtlen. Eks nad kõik sinna pähekulunud "tinkadi-tinkadi" põhjaga lugude kanti sopsatasid.
Juutuubis vähesel määral kaevates jäi jalgu isend, mida kaks aastakümmet kuulda olen lootnud, aga tulutult. Ja ega seegi, lingi alt leitav, päris originaal pole, vaid mingite tshikkide seltskonnas kodukaameraga tehtud hale karaoke :D. Asi seegi.
http://www.youtube.com/watch?v=9MuUlHCuEv8

........................................

Aeg astus omasoodu ja töötas minu kasuks.
Lähemale minu jaoks maagilisele aastale 1990.
Enne aastavahetust sain veel koju, puhkusele.
Väeossa naastes kandsin kotis juba oma makki. Mis ta seal kodus ikka nukralt konutades vedeleb, kui omanik kaugel...
Nüüd algas teine elu, uus päev, uus ajastu. Igal pool, kus ka oma Zil-131-ga ei sõitnud, muusika oli alati kaaslaseks. Iseäranis nädalavahetustel, mil suundusin otsemaid parki niisama logelema, masinat putitama või teiste eestlastega olesklema. Muusika saatel.
Eraldi lugusi välja tuua pole mõtet. Kuulasime ikkagi lääne toodangut alates Bad Boys Blue'st lõpetades ma-ei-tea-millega :scratch:

Aga keegi tohman pani Sõnajalgade kasseti tuuri :P . Ju siis vinge diskoliku kõla pärast...
http://www.youtube.com/watch?v=LMFvOMlgmzQ

........................................

Igatahes :write: , asjalik teema Vanderselli poolt algatud, kuigi ma pole päris kindel, kas ta just sellist juttu lugeda soovis nagu mu näppude alt nüüd valmis, aga noh...
On kuis on, sai nagu sai, loodan et ei pahandata.
Olen ses mõttes muusikamees, et ise mingeid pille ei mängi, trumme-taldrikuid kokku ei tao, aga kõik paremad ja halvemad mälestused on seondunud ikkagi lugude-lauludega. Mitte ainult vene kroonust, vaid ka muidu. Elust, läbielatust.
Kuulad, mõtled väheke ja juba ongi pilt silme ees. Lihtsalt. Niisama lihtsalt.
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Postitus Postitas vanahalb »

Minu tähetund saabus kui suutsin mingil olengul transistorraadiost tundmatu Poola või Valgevene saatja soovikontserdi välja peilida.
"Lavanda" oli selline tase , mis pani isegi reamehe ja kapteni vennastuma.
http://www.youtube.com/watch?v=B6vhZA07TZc&NR=1
Sofia Rotaru oli üldse kõva tegija tol ajal (Luna) ja "Zemlja v illuminatore" (Antonov vist ) parool lubas alati ohvitseri koduuksest sisse astuda.
Vandersell
Liige
Postitusi: 74
Liitunud: 08 Veebr, 2010 0:11
Asukoht: Internetis.
Kontakt:

Muusika.

Postitus Postitas Vandersell »

Väga tore lugu Jankalt. Annab seedida ja läbi tunnetada. Kui miski on üldse muusikast arusaamaine, siis selle nautimine seda kindlasti on.
Aga mis muusikasse puutub, siis minu teada on see jutt üsna levinud, et sõjaväeorkestris oli suhteliselt parem teenida kui mujal. Kindlasti oli ka olulisi probleeme. Keegi kurtis, et kõiki lugusid tuli pähe õppida. Mõnele muusikamehele olevat antud võõras pill kätte, et õppigu kohe mängima.
Valter Ojakäär kirjutab oma mälestustes, et kellelegi muusikule määrati otsus: "Hakkad klaverihäälestajaks". Aga too mees polnud klaverihäälestamisega, mis on kahtlemata suur kunst- omaette maailm- tegelenud.
Andres
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

enne kui hakkasin ära tulema siis oli selline hitt mida kõik tsuurikud kuulasid ja kaifuitasid

http://www.youtube.com/watch?v=QH4kBH1mS0c


mingi hitt enne seda oli

http://www.youtube.com/watch?v=FOH-IfrWd_c

eks sai poola pealt igasugu normaalsemaid lugusid ka kuulata

see eelmine värk oli rohkem utrennaja potsa huvilistelejah seda Viktot Tsoi laulu mäletan utsebka päevilt hästi

istusime utsebnoi klassis ja tegime seal mingit ehitustööd ja uksed muidugi lukus ning kassetikas lõugas seda laulu

kartulid keesid 3 liitrises klaaspurgis ja tsai vaaritati traktoreid kasutades

polnoi bezporjadok :write:

ja lisaks olime just saanud paar-kolm suurt arbuusi mis läksid loomulikult heategevaks otstarbeks

mäletan veel selliseid laule sealt kassetilt

http://www.youtube.com/watch?v=TxZ2Ollv ... re=related

http://www.youtube.com/watch?v=f9dpPdbn ... re=related

see utsebka värk oli kaugel kaugel Novotserkasski linnas Rostov -na Donu ligidal 1987 aasta suvel

arbuuse sai neid korjamas käies ikka massiliselt süüa ja ka meloneid (dõnja)

varjus oli 45 kraadi sooja

:dont_know:
Viimati muutis kalleb, 15 Veebr, 2010 22:46, muudetud 2 korda kokku.
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

http://www.youtube.com/watch?v=O-i-vgRi ... re=related
üks lugudest, mis meelde on jäänud.
Tsoi ja Kino on senimaani lemmikutest (kes ei tea, lõpetas kurvasti autoavariis, laulis nagu ette, mingil määral saab tõmmata paralleele meie kadunud Urmas Alenderi lauludega).
Lambada oli paras nuhtlus (praegu öökima just ei aja, aga võimaluse korral lülitun mingile teisele jaamale), alguses oli muidugi vägev, kuid mikroprijomnikut omades lõpeb lugu ühel sagedusel ja karvavõrra edasi keerates tuleb sama lugu uuesti :roll: (88-90 DDR-is).
Zemlja v illuminatore oli vist ikkagi lokilammas Leontjevi lugu (peilisin siin natu, aga youtubes pole), lugu on hea, sõnad eriti.
Senini pole mainitud klassikut ehk kadunud Vladimir Võssotskit, senini üks minu lemmikutest, hääl-esitusviis-laulude sõnad-tema suhtumine üldse.
Laskovõi Mai oli midagi uut toonasel muusikamaastikul ja omapärane hääleke kõrva just ei riivanud, tänapäeval lastakse seda piisavalt harva, et mitte sagedust vahetada kui peaks raadiost kõlama.
sitt päev, kellele kurdad
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

minuarust lontu seda ei laulnud vaid need


http://www.youtube.com/watch?v=2seJEwKP ... re=related
Nats
Liige
Postitusi: 53
Liitunud: 09 Mär, 2005 15:21
Asukoht: Tallinn/Nõmme
Kontakt:

Postitus Postitas Nats »

Rozavie rozõ- Laskovõi Mai esituses oli põhiline.
Eestis oli kodutulekut tervitamas Lambada. Minule vabaduse laul. Raisk, kui hea oli avada koduvaravat mille avamist nii ammu unes olin näinud. Päev läbi ilma kirsadeta ja erariietes, see hea tunne on ere ka täna kui Lambadat kuulen.
Haagissuvilate müük ja rent.
www.haagissuvilad.ee
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

et nagu teeks midagi keelatut :D
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Mingi moldaavia-rumeenia jõuk eesotsas tädi Sofijaga kõõrutas 80-ndal pidevalt laulukest kevadest ("Primavera"), milles kordus sõna "inema"(???) ja mis kohalike suslikute poolt sai kiirelt vene-ukraina keeli palgapäeva järgseks lauluks ümber tehtud ning kõlas siis nii, et "Bõl palutska i nema...". Muideks, kaadritel jooksid juhtmed üpris kähku kokku, kui sai provotseerides neile selgeks tehtud, et nagu ameerika imperialistid on ka nemad on palgasõduridki, ainult et märksa sitemat sorti. Sest kui ami palgasõdur võib oma palgaga peret üleval pidada, siis isegi noorem-seersandist jaokomandöri 10. 80 jääb ka korraliku peatäie tarvis väheks. Ja kui siis veel mõttetarga nägu ette sai tehtud ja elutargalt ohatud, et ei austa emake Venemaa oma sõdureid, mitte ei austa, siis vajus kamp nõrga ideoloogilise karastusega sõdalasi provokaatori juurest isekeskis porisedes päris kähku laiali ... Ja muidugi Alla Borisovna surematu "...i ja hatšu, štobõ leta ne kontsalas...", mille peale sügisene dembel üsna konkreetses vormis teada andis, kuhu Allake täpselt selle suve endale pista võib...
Viimati muutis Lemet, 15 Veebr, 2010 23:26, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

kalleb kirjutas:minuarust lontu seda ei laulnud vaid need


http://www.youtube.com/watch?v=2seJEwKP ... re=related
Kammisin kah just otsingutel, nemad jah, aga minu arust oli hilisem ja käredam versioon olemas, vist ikka lontult :roll:.
sitt päev, kellele kurdad
Tripsik
Uudistaja
Postitusi: 7
Liitunud: 04 Juun, 2007 0:07
Kontakt:

Postitus Postitas Tripsik »

Ajast 1986-88 on meelde jäänud ainult kaks esitajat-Mihail Muromov ,, Jabloki na snegu,, ja Larisa Dolina.
Huviline
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

sitt päev, kellele kurdad
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

üldiselt muusika kuulamime toimus televiisori abil

raadiod ja magnetofonid olid näiteks meil väeosas rangelt keelatud ja purustati rivi ees nagu ka fotoaparaadid

ilmselt arvati et nende abiga saavad nato spioonid tähtsat infot lahingutehnikast

legaalne muusikakuulamise koht oli ka kohalik krapivõrk

nimelt olin ma vahepeal raketidivisjonis kinomehhaniku kohustustes ,ühtegi filmi näidata küll ei õnnestunud ( küll ma oleks hakkama saanud :D )

aga kinosaali võti oli minu käes ja krapivõrk ühedatud sinna raadio järgi

igal hommikul kadusin zarjadka asemel oma punkrisse ja kuulasin seal seda translatsiooniraadiot ,ega mina teadnud et seda kõik kuulevad

sain mõnikord isegi eesti jaamad kätte

korra tuli keegi mölisema aga et mis nemetskuju programmu posolajes -siis saingi teada et krapivõrgust tuleb sama mida ma kuulan

ega midagi ,neile lasin mingit majakki ja kui ise teinekord kuulasin siis lülitasin krapid välja
ennww
Liige
Postitusi: 308
Liitunud: 11 Mai, 2006 9:12
Asukoht: Hiiumaa
Kontakt:

Postitus Postitas ennww »

Muusikast kroonus on üks väga eriline mälestus.

Borissovo utšebkas oli noorteajal üks "püha puhkusehetk" peale lõunasööki, mil lubati riviplatsil pool tunnikest lebotada. Oli päevi, mil see lebo ka millegagi ära organiseeriti, aga enamasti oli siis hingetõmbeaeg, istusime seine ääres, lugesime kodust saabunud kirju jms. Kohe riviplatsi kõrval oli klubi, kus tegutsev sell pani aeg-ajalt selle puhkepausi ajaks peale mingi plaadi ja lasi muusikat mögafonidest õuele ka.
Plaate oli tal vähe, minu lemmiklooks ja imelikul kombel lohutuse ja hingelise toetuse jagajaks sai ei-tea-kelle poolt esitatud Simoni ja Garfunkeli lugu "Bridge over troubled water". See meloodia saatis mind kogu utšebka aja, teatav nostalgia on praegugi seda pala kuuldes.

Vägedes meil raadioid ametlikult ei lubatud, aga praktiliselt nad olid siiski olemas. Ultralühilaine alaga raadioid enamasti ei olnud, tavalistel transistoritel oli kesk- ja pikklaine, ning laagris olles sai sealt ikka Luksemburgi raadiot püütud.

Suuremad "hitid" mis minu teenimisaastate jooksul meid tabasid, olid "Zemljane" lugu "Trava u doma"
http://www.youtube.com/watch?v=PiIXBaq8 ... re=related

Ja siis muidugi madaam Pugatšova "miljon punast roosi"
http://www.youtube.com/watch?v=PiIXBaq8 ... re=related


Ja Juri Antonovi "Krõša doma svojego"
http://www.youtube.com/watch?v=O-i-vgRiBek

Ja kurioosumina eriti mustadele meestele meeldinud "Jalla". Ei ole kindel, et just see lugu see kõige-kõige oli.
http://www.youtube.com/watch?v=mQnpzY-PYcQ

Huvitav, et hilisemaid "hitte" enam ei mäleta, need kõik kuuluvad esimesse aastasse.

Nostalgia missugune :)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist