muig...
Общий подъем подразделения-- dnevalnoi karjus hirmsa häälega divizjon podjomm , deduskad ja demblid magasid rahulikult edasi
О б е д- kellel kõht tühi see läks divisjoniga lõunat sööma , kui enne seda kõht saia-piima täis siis varjusid kuhugi ja massa
Toome ära siis ka sõnaseletuse: massa (масса; давить на массу); mass e massilüliti/massilülitus/null-lülitus - magamine, magama jäämine, magama vajumine (tihti jalalt sügavasse unne magama "kukkumine")
****
Selle kohta eraldi teemat pole siin ja mingit pikemat vestlust mitteprognoosides pole vist ka mõtet luua... aga et jääks
ajaloo anaalidesse...
Meie pataljoni s/o 01205 õppekasarmus kehtinud päevakava 1986 (abiks tänuväärne
bloknot elik märkimik)
Karantiin ja "utšebka" (ca esimene kuu)
6:20 seersantide koosseisu äratus (jao ja rühmaülemad, äratas vaikselt roodu korrapidaja)
6:30 reakoosseisu äratus (äratas roodu päevnik (röökis "hirmsa häälega" ÄRATUS))
6:31 käsklus rivistuseks (roodu päevnik karjus "rivistuda koridoris" või "rivistuda platsil" ja alati anti ka täiendav käsklus, millises riietuses - "paljas ülakeha" (kõige tavalisem); "Nr.1" e. ilma mütsi ja vöörihmata, ning frentšis; "Nr.2" e. täisvormis; "Nr.3" ehk täisvarustuses. 6:32 käisid seerud juba rivi ees ja tegid kontrolli, kui oli rivistus "palja ülakehaga", elik rivis pidi olema palja ülakehaga alates äratusest 1-2 minutiga, kui aga vormis, siis ca 2-3 minutiga. Kui ei jõutud, siis tehti
Otboi ja uuesti
Podjom.
6:40 kõik pidid olema rivis õiges riietuses, joondunud ja valvel. Kui rivistus toimus kasarmus, siis anti uus käsk rivistuda platsil.
6:45 kõik pidid olema rivis väljas platsil.
6:45/6:50 - 7:10/7:20 hommikune jooks (ca 3km, varieerus, oli ka 2km ja isegi kuni 5km). Osad seerud jooksid kaasa, osad jäid esimese nurga taha
baldeitama.
7:10/7:20 rivistus kas platsil või kasarmus, seersandid andsid käskluse hommikusteks toiminguteks (pesemine, habemeajamine, voodite korrastamine jne). Kui joosti rohkem ja kauem , siis jäi 7:10-7:40 rivistused ära ja tegevus jätkus rivistusega 7:50 platsil - igaüks vaatas ise ilma erikäsuta kuidas ennast enne pestud saab, vormi selga ja platsile rivvi.
7:40 rivistus kas platsil või kasarmus, hommikune ülevaatus.
7:50/7:55 rivistus väljas platsil ja marssimine hommikusöögile
8:00 hommikusöök
8:20 rivistus platsil ja marssimine kasarmuni (tavaliselt mitu ringi, hiljem pärast teist nädalat anti ka 5min suitsupausi).
8:30 rivistus kasarmus, seersandid või ohvitserid tutvustavad päevakorda ja/või annavad käskluse järgmisteks tegevusteks.
edasi päevade lõikes olenes, mis järjekorras midagi tehti, aga üldjoontes:
8:40 rivistus platsil riviõppuseks
8:40-10:30 riviõppus
10:30-10:40 enda kordategemine, valmistumine õppetööks
10:40-12:30 õppetunnid (poliitõppus, ustavi tuupimine jne igasugused loengud jms)
12:40 rivistus kasarmus ja siis platsil, marssimine lõunasöögile (lauluga, tavaliselt mitu ringi platsile peale)
13:00 lõunasöök
13:20 rivistumine platsil, marssimine kasarmuni, rivistus kasarmus
13:30 rivistumine (vormiriietus tav. "paljas ülakeha") "
Fizozanjatie"-ks ehk kehaliseks
13:40-15:30 kehalised tegevused (jooks,
turnikud, lõuatõmbamised, kükk-kõnnid, kätekõverdused, kõhulihased jne), lõpus rivistus platsil.
15:40/16:00 pesemine, viksimine, puhastamine, enda korda tegemine.
16:00 rivistus kasarmus, "õppetegevus" vabas vormis (tolmu võtmine abs.igalt poolt, öökappide pesemine/korrastamine (korduv), harjutused voodite tegemiseks ja tekkide joondamiseks (korduv), krae õmblemine, saabaste viksimine, vööpandla poleerimine, platsi pühkimine, äärekivide valgendamine, vahel ka hoopis laskeharjutused tiirus ja relvade puhastamine, vahel hoopis riviõppus platsil või
ustavi tuupimine jms)
17:40/17:50 rivistus kasarmus ja platsil. Õhtusöögile marssimine.
18:00 õhtusöök
18:20 rivistus platsil, marssimine kasarmusse (siin anti üldiselt alati nüüd ka 10min suitsupausi, aga kui mingi jamaga oldi hakkama saadud, siis selle asemel tehti loomulikult rivi kella 19:00-ni või 19:30-ni)
18:30 (või 19:00)-20:00 vaba aeg (võis kirjutada kirju, parandada/õmmelda vormiriietust, pesta oma asju, õmmelda kraesid jms)
20:00 rivistus, järgmise päeva toimkondadesse määramised, juhtivkoosseisu päeva kokkuvõttev lühike jutt (kes sai
pizduleid, kes sai kiita jms).
20:20-21:00 Leenini toas ustavi õppimine (iseseisev töö, mõni kes vabal ajal pesi vanakeste riideid või tegi muid tähtsaid tegevusi, see kirjutas nüüd salaja kirju). Headel päevadel võidi lubada külastada ka väeosa puhvetit, mis oli aruharv nähtus.
21:00 Leenini toas programmi "Vremja" vaatamine.
21:40 rivistus platsil, õhtune jalutuskäik lauluga, vahel anti ka 5min suitsupausi.
21:50/22:00-22:10/22:20 rivistus kasarmus, õhtune ülevaatus.
22:10/22:20-22:30 õhtused toimingud, pesemine jms.
22:30
Rota Otboj (keegi enam ei tuianud ringi ja oli täielik vaikus).
Laupäev-pühapäev ja riiklikel pühadel toimus üldjuhul äratus 1 tund hiljem. Hommikune jooksmine asendati platsil lühikese (ca 10-15min) hommikuvõimlemisega.
Õppetundide asemel oli laupäeval
GU ehk
Generalnaja uborka (suurkoristus). Koristati nii kasarmuid, kui platsi, muud territooriumit, autoparki, garaaže, ladusid jms. Kui liiga palju aega jäi üle, siis tehti ka natuke rivi.
Peale õhtusööki seisti
kaptjorka ukse taga järjekorras, anti ära vana must pesu/jalarätid e
partjankad/käterätid ja saadi asemele uus puhas, seejärel oli nn "saun" (meil suured tušširuumid kus pesti). Et ei tekiks "saunas" ummistusi ja tunglemist, siis käisid osad enne saunas ja siis vahetasid pesu.
Pühapäeval olid
kulturzanjatied (kultuuriüritused). Rivilaulu õppimine koos marssimisega, Leenini toas asjade tegemine (ajalehtede "Komsomolskaja Pravda" ja "Izvestija" lugemine, seinalehed, "Hommikuposti" ja "Teenin Nõukogude Liitu" telesaadete vaatamised), klubis vahel mõni ajateenijate kontsert, õhtuti klubis mõne kinofilmi vaatamine (dokumentaal, või kunstiline), anti rohkem aega kirjade kirjutamiseks ja kodust tulnud pakisaadetiste vastuvõtmiseks ning jagamiseks/realiseerimiseks.
Üldiselt aga sisustati esimesel teenistuskuul ka laupäevad ja pühapäevad "kasvatuslike tegevustega" (korduv öökappidega või tekkidega ja patjadega rivistumine koridoris või platsil, tunde kestev ajapeale "
podjom-otboj", väeosa tehnika pesemine ja poleerimine, tellistest autahvlite klaasikildudega kraapimine/puhastamine jms.
Kaks nädalat oli karantiin.
Pärast ca 1-2 kuud jaotati kodanikud kas seerukooli või erialadele. Mina pääsesin ca 1 kuu pärast autoroodu, kuna mul olid B;C kat. load ja töökogemus c katiga enne ajateenistust ca 1 aasta.
Autoroodu (majandusroodu e. Hozrota) s/o 87204 päevakava peale vande andmist ja erialadele suunamist.
6:00 seersantide koosseisu äratus (kehtis üldiselt ainult duhhidest autojuht-stažööride rühmale "
взвод")
6:10 reakoosseisu äratus (autojuhid ärkasid talvel eraldi kas kell 5:00 või 5:30 olenevalt külmakraadidest ja ilmast)
6:15 käsklus rivistuseks (üldiselt oli rivikõlbulik ainult käputäis seltsimehi (peamiselt ainult autojuht-stažöörid), sest kogu roodu koosseis olenevalt erialast ärkas ning läks magama eriaegadel)
6:20 kõik pidid olema rivis (duhhid/stažöörid seisid seal juba 6:11)
6:30 duhhidel kas hommikune jooks või talvel minek autoparki appi (talvel külmaga läksid 5:00 või 5:30 koos vanakestega), vanakestel objektidele määramine (autojuhid), sõidulehtede väljastamine jms. Vanakesed teevad oma hommikusi toiminguid (pesemine jms) ning liiguvad ükshaaval autoparki masinaid käivitama.
7:00 jooksmas käinud duhhidel rivistus kasarmus, käsklus hommikusteks toiminguteks (pesemine, habemeajamine, voodite korrastamine jne)
7:20 stažööridel rivistus kasarmus, hommikune ülevaatus.
7:30 stažööridel rivistus väljas platsil ja marssimine hommikusöögile, vanakesed tilguvad sööklasse 6:30-7:30 autopargist ükshaaval ja eri kellaaegadel kuidas saavad.
7:40 hommikusöök
8:05/8:10 stažööridel rivistus platsil ja marssimine
kurilkani, suitsupaus 10min ; vanakesed tilguvad autoparki ja sõidavad kas kohe objektidele, või sõidavad "ette" ja jäävad ootama teiste roodude isikkooseisu, mis saabub ca 8:00.
8:20 stažööridel rivistus kasarmus, seersandid või ohvitserid tutvustavad päevakorda ja/või annavad käskluse järgmisteks tegevusteks. Vanakesed sõidavad pargist minema (kui nad juba pole ära sõitnud), või tegelevad tehnika remondiga vms.
edasi jällegi päevade lõikes (ja ära teenitud ajast) olenes, mis järjekorras ja mida tehti, aga üldjoontes oli vähemalt 1h kehalist, 2h muud õpet n.ö. "klassiruumis", 2h väliõppuseid jms ning 1-2h erialatunde nii sees kui väljas. + polügoonidel käimised + stažeerimised + abiks tehnika remonditöödel jms. Kui oli "palju vaba sisutamata aega", siis loomulikult ka rivi, rivi ja veelkord rivi... ning koristamist igal pool.
13:00 stažööridel lõunasöök (aga majandusroodu lauad olid kaetud juba alates 12:00 ja kuni 14:00, sest olenevalt erialast ja sellest, kus parasjagu viibiti, käidi söömas erinevatel kellaaegadel)
13:20 stažööridel rivistumine platsil, suitsupaus.
13:30 stažööridel rivistumine ja razvod (meeste jagamine objektidele, töödele, õppimistele, tegevustele). Mina sõitsin nt. väeosast minema Zelenograd`i linnakesse 2 liigi juhi väljaõppele ja naasesin alles õhtusöögiks.
13:30-18:30 tegevused olenevalt suunamisele ja määramisele, või õppetöö nii sees kui väljas.
18:30 ametlik õhtusöök (vanakesed olenevalt erialast tilguvad sööma pemiselt 18:00 kuni kella 19:00-ni). kes tulevad peale 19 neile hoitakse õhtusööki eraldi köögis ja antakse välja "näo järgi". Üldiselt anti kööki teada, mitu meest mis kellaks umbes jõuab. Sai käidud ka kell 23-24 või peale seda söömas.
18:50 stažööridel rivistus platsil, suitsu paus 10min
19:00-20:30 vaba aeg (aga kui vaja, siis käidi ka nt autopargis tehnikat puhtaks küürimas)
20:30 rivistus, järgmise päeva toimkondadesse ja objektidele määramised (kes pidi välja sõitma enne hommikust objektidele suunamist said nüüd oma järgmise päeva ülesanded kätte), päeva kokkuvõttev lühike jutt jms bla bla.
21:00 Leenini toas programmi "Vremja" vaatamine (peamiselt stažöörid ainult).
21:40 rivistus platsil, õhtune jalutuskäik lauluga (ainult stažöörid ja ainult kuni ca teise teenistuskuu lõpuni, hiljem võis käia suitsu tegemas siis veel viimast korda)
21:50 rivistus kasarmus, õhtune ülevaatus (seal olid üldiselt ainult stažöörid ja vbl mõned vanakesed ainult)
22:00 rivitult, õhtused toimingud (tualett, pesemine)
22:10
Rota Otboj (vahet polnud, kõik tuiasid ringi, sest pidevalt keegi alles just saabus roodu või pidi lahkuma roodust (öised sõitmised olid igapäevased ja süsteemsed meil, kokad tulid ja läksid, karauuli vahetused tulid ja läksid, sidemehed käisid öistes vahetustes jne)
*
nn "Autoroodu" e. majandusroodu päevakord oli peamiselt ainult paberil ja vaatamiseks/lugemiseks stendil. Tulenevalt roodu spetsiifikast ei olnud võimalik sellest kinni pidada. Sellest said kinni pidada lühikest aega ainult transpordi ja eritehnika juht-mehaanikute stažöörid umbes esimene kuu aega pärast autoroodu üleviimist ja demblid, kes olid juba vabastatud erialategevustest (ja ei pidanud olema nt. nn "akorditöödel", mis võisid olla samuti nt. öösel hoopis), ning ootasid koju laskmist. Kuna aga demblid enam üldjuhul mingil rivistusel ei käinud ja see periood, kus üldse kaks korda aastas dembleid oli, oli üürike, siis üldjuhul roodus tolknevaid sõdureid eriti ei nähtud. Seal käidi ainult magamas, igaüks ise ajal. Meie majandusroodu suurus oli kusagil 180-200 meest. Neli eraldi rühma (взвод): 1 взвод ehk majandusrühm (kokad jm köögitöölised, staabis teenijad, sidemehed, laohoidjad ja abitööjõud (toidulaod, relvaladu, moonaldu, vahenditelaod, varuosadeladu, riieteladu, määrdeainete ladu, bensujaama dišpetšerid), väeosa nn "klubis" teenivad mehed - pillimehed, kinooperaator, tinutuskolviga elektroonika parandajad, puusepp, kingsepp/rätsep jms, garaažides/rem.baasis teenivad spetsid - automaalrid, motoristid, keevitajad, plekksepad jms); 2 взвод (караул) e. vahirühm (karauul oli alalise koosseisuga); 3 взвод ehitus- ja pioneeritehnika juhid/mehhaanikud; 4 взвод muude transpordivahendite juhid/mehhaanikud. Stažöörid olid alguses aga üldse eraldi rühmana.
Need tegelased ei saanud kunagi kõik korraga kokku ja õhtustel
proverkadel oli parimal juhul rivis 50-60 meest (stažöörid esimesel kuul ja mõned juhuslikud vanakesed) aga enamasti ainult 20-30 meest kogu sellest segasummast. Mõnedel suurematel riiklikel pühadel korra või kaks aastas võis juhtuda ka ime ja rivis olla pool või veidi üle poole roodust (ca 100-120 meest).
Äratusega oli aga selline lugu, et 1986 vastu 1987 talv oli erikülm ja siis nt ärkasid nii juhid kui stažöörid vahel ka kell 4 hommikul, sest kogu tehnika seisis autopargis lageda taeva all ja seal oli ainult üks väike nn "
Baikonur", tellistest ühe 1m laiuse uksega putka, kus oli sees kuus kraani ja sai võtta kuuma vett, mida tuli siis masinatel mootorist "läbi ajada" enne käivitamist. Aga masinaid oli üle saja ja selle soojavee putka ukse taga oli megapikk elav järjekord. Põhiprobleem oli - enne kui said uue plännerguga kuuma vett juurde tuua, külmus eelmine vesi mootoriplokis juba ära ! Et seda ei juhtuks läksid osad juba kell 4 parki, järgmised kell 5 jne. Ja kellel läks masin käima ilma enne veega plokki soojendamata (või leeklambiga alt kütmata, või slepis vedades), need olid õnnejunnis. Enamasti see vene tehnika aga ei läinud käima mitte.
Harrastati ka seda, et autopargi päevnikud käisid pargis iga tunnikese tagant masinaid käivitamas ja soojendamas, aga siis oli vaja kuidagi ülekulunud kütus maha kanda, mis polnud alati igaühele jõukohane ja teostatav. Meil oli paar "lõunamaa poega" kes valasid oma tehnikasse jahutusvedeliku asemel sisse tavalist petrooliga segatud diiselkütust
Oli ka keemikuid, kes kusagilt olid saanud mingit punast trafoõli ja kasutasid seda. Aga need eksperimenteerijad kas põletasid oma käulad kiirelt maha, või keerasid nad oma masinad lootusetult karumustikasse ja ainus arvestatav lahendus oli ikkagi seal soojaveeputkas oma kuum vesi välja võidelda.
Kokad-köök panid mitmes vahetuses ja enamasti magasid nad klubis mitte roodus (klubi oli sööklaga ühes korpuses). Samuti magasid seal kõik "klubi mehed". Karauul kalpsas mööda objekte kolmes vahetuses. Meil asus ka piirkonna peavaht (toodi võitlejaid teistest väeosadest istuma) ja peavahis olev karauul ööbis sealsamas korpuses. Sidekeskuses oli valve kolmes vahetuses, mehed ööbisid üldjuhul sealsamas sidekeskuses. Vägesid liigutasime objektidele ja tagasi samuti kolmes vahetuses, enamus masinaid pidevalt sõidus, mõni magas oma masinas või pargi "
bõtovkas" (üks väike soojak oli pargis püsti ka, et väljas lageda taeva all masinaid remondtivad mehed saaks vahepeal sooja). Garaažid olid väikesed, mahutasid kaks-kolm masinat max. Motoristid jm sealne staff magas sealses "
bõtovkas".
Seega kogu majandusroodu võitlejate kulgemine ajas ja ruumis oli tegelikkuses täielik süsteemitu anarhia, mida mingi seinale riputatud päevakord ei mõjutanud kuigivõrd
Kus nüüd sai alles mölisetud
Aitab küll.