Lauanõud nõukogude sõjaväes

[Lemet]

See jutt on laialt levinud...ka meil hapendati kapsas staabi keldris suurtesse tsementvannidesse(mälu järgi kuskil 3x4 m ja üle inimese kõrguse) ning kurjad keeled rääkisid, et sealt välja ei ronitud...

[jackpuuk]

Tere.
Ja kurjad keeled rääkisid meie väeosas, et kapsategemisel sealt kapsatünnist väikse häda pärast välja ei ronitud. Läks kõik kusi hapendamise edendamiseks.
Toomas.

Seda räägiti igalpool ja et ka suurema häda pärast sealt mitte välja ei ronitud. Ja see võib täitsa tõsi olla, meie väeosas mustaperselised ainult majanduspoolega tegelesid, kes ahvi ikka langevarjuga alla viskaks, kui KGB kogu süsteemi kontrollib?

[Wrangel]

Meil käidi seal kapsatünnis keemiaülikonnaga seega võisid sa ju omale säärde kusta kui just eriline tahtmine oli ei pidanud jah välja tulema kui ei tahtnud.

[Wrangel]

Lemet Riia on minujaoks Riia, see et lätlased seda Riga-ks nimetavad ei muuda minujaoks asja.

[Wrangel]

Ma tean millistes oludes on hea porgandeid säilitada, aga sa pole vist NSVL sõjaväes käinud, et aru ei saanud milles veidrus seisnes. Nimelt kui porgandid on liivaga segus siis, kes selles organisatsioonis oli pädev nimetama koguse kuipalju seal justnimelt porgandeid on ja kuipalju liiva.

Muuseal ma nägin ka konserveeritud kooritud kartuleid kolmeliitristes purkides ja arvatavasti igikeltsas ladustatud 35 aasta vanuseid lambakehasid, tempel kenasti peal.

Ok otse teemasse ei ole aga kuna ma liikusin kohtades kus palju ohvitseride naisi oli tööl sõjaväes ja üldse oli pea igas kohas naiste juuksur lisaks meeste omale. Ja seal ma pidin pea alati tõlkima meeletut arvu keemiapudelite kasutusjuhendeid. Nimelt sõjavägi ostis asju Eestist (või said need salongid neid asju kuidagi muid teid pidi) igatahes oli meil see Orto jaigasugu šampoonitootjaid ja igasuguse muu keemia tootjaid mida juuksurid kasutasid. Neil pudelitel olid aga vaid suht pikad kasutusjuhendid, müstika kuidas naised kahvatusid juuksuris kui ma lugesin neilt pudelitelt milleks sisu mõeldud on. Igasugu paska topiti pähe ja näomaskideks. Tuubis oleva kingakreemi arvasid olevat päevitumist tõhustav vahed (tollal ju mingit UV asju ei teatud ja mingeid selliseid kreeme polnud), ma ise pole näinud aga kui ükskord sama teema jutuks tuli sõjaväes siis üks olla Põltsamaa marmelaadi kasutanud näomaskiks, võibolla isegi toitis. Pesuvalgendaja kasutamine juuste pleegitamiseks oli vist üle kogu selle suure lagendiku tavaline nähtus. Siis mingi ningi nitrolaki eemaldajaga (mis ei olnud atsetoon) võeti küünelakki maha. Vene fantaasial ei olnud piire. Siis mingi pihustatava hästi lõhnava putukatõrjevahendiga fikseeriti soengut, juuksed sulamdusid (selle sõna otseses mõttes) üksteise külge ja peas oli neil pärast midagi kiivri taolist, et kogu soeng liikus koos. Siis kui Eestis hakati tootma ühekordsete pakkide sees šampooni siis nad said neid ning tegid pakid lahti ja hoolikalt pigistasid pudelisse kokku, et teada palju seda on, samas pakil oli kirjas arv "50" (kogus vist oli midagi taolist) ja selle järgi saksa tähtedega "gr". Eestis toodeti tollel ajal vist sadu kodukeemia tooteid ja kuna oli "laulev revolutsioon" siis eestlased ahistasid nii NSVL armeed.

[Wrangel]

No ja, kes ei mäletaks siis iga üksuse ühte "kuningat", leivaauto juhti. Ta läks oma ringile sõltuvalt sõidukaugusest sisuliselt oma tahtmise järgi peale õhtust ülelugemist. Kasarmus ööbimise kohustust tal polnud, loogiline. Samas oli õigus öisel ajal (tavaliselt nii 2 ... 4) sõita vabalt valvatavalt alalt välja. Arvake, kes neid viinalaadungeid kohale vedas? Tema oli tagasi (mõned peale leibvakombinaadi naistega pidutsemist) vahemikus "tind ennem äratust". Õisest vahetusest mees magas vabalt oma peatäit välja, sest tal olid selleks ameti poolest antud vastavad õigused. Autoga toodi aga sisse lisaks leivale ka midaiganes vajalik kogus jooki. Peaasi, et täis peaga söökla kõrvale estakaadi ette suutis parkida (või semu aitas). Sööklas endas ja mujal läksid pudelid välkkiirelt peitu, kiirem kui piiritusevedu Soome. Iga könn olek joogid ka üle tarade saanud aga paljud kartsid vastututust kui "passijad" vahele võtavad. Leivaauto kontroll aga oli sisuliselt võimatu ja seda ei saanud väravast sisselaskjale keegi ette heita, et ta ei leidnud ja on süüdi. Kuni roodu komandöri asetäitjani teadsid (arvan, et ka kõrgemal, sest nad olid ka ise nooremad olnud), et sihuke asi toimub, samas nad olid ise sihukesed vennad, kes "sõjaväe "taristut" ja viina saamise võimalust ära kasutasid nii, et neil ka seal lisaks joogile ka naisterahvaid ligi oli, kel "sekretärid jäid kauemaks kontorisse".

[kalleb]

unustasid Merilõvi ja gutaliini

[Wrangel]

Ma olen kuulnud merilõvi nimelisest loomast.

Aga ausalt minu teadmiste alusel ma ei saa küll aru kuidas need kaks nimetust siia teema alla haakuvad?

[kalleb]

selge- teadmiste kontroll läbi viidud

[Sugga 21]

Pole eriti põllumees aga minu arust porgandit säilitataksegi liiva sees,et hoida niiskust.

[Lemet]

Lemet Riia on minujaoks Riia, see et lätlased seda Riga-ks nimetavad ei muuda minujaoks asja.

Venelased Rjazani "Reazaniks" küll ei nimeta...eestlased kah mitte.

http://et.wikipedia.org/wiki/Rjazan

[Lemet]

Ma olen kuulnud merilõvi nimelisest loomast.

Aga ausalt minu teadmiste alusel ma ei saa küll aru kuidas need kaks nimetust siia teema alla haakuvad?

Kesised on siis lugupeetava teadmised. Mitte et see uudis oleks...

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=16691

[kalleb]

njaa , raske juhtum

[Wrangel]

Reazani nimega seoses on eesti keele puhul tegu keelega, eksole? Keeles välja öeldut saab kija panna aga keel ise on see mida räägitakse akustiliselt, elavalt. Reaalset keelt saab jagada häälikuteks. Laps omandab keele mitte kirjana vaid helilisena.

Kirjapilt peaks kajastama häälikuid nii, et selle lugeja suudaks heli taasluua, oma peas.

Sellelt aluselt on minu jaoks selle linna eestikeelne kirjapilt "Reazan".

[kalleb]

see on hoholli või bulbasshi aksendiga öeldud linna nimi