kalleb kirjutas:njah , 87 aastal polnud sul erilist valikut - kas armija või tjurma , korjati ära peale 1 kursust TPI-s
Hea õnne korral oleks hullumajas samuti löögile pääsenud. Ma tahtsin hirmsasti autojuhiluba, aga kuskil arvelolemisega oleks sellel kriips peal olnud ja isegi ei üritanud.
Siis olid veel mõned ettevõtted. Üks mitu aastat vanem tuttav oskas paar aastat venitada, lõpetas kutsekooli ära ja sai "Dvigateli" treialiks. Muhe tubane töö, minumeelest küll sundajaga kuid pealinna värk ja armeesse ei tahetud. Hiljem kollitati kordusõppustega kuid siis kukkus riigivõim kokku.
Ei tea kas Genf-49 sõjaväepileteid üldse kokku loetigi. Üks aktsioon tollal oli ka ÜLKNÜ-st (komsomolist) väljaastumine. Ma kirjutasin ka avalduse stiilis, et " leninlik komsomol on minetanud oma verega väljavõideldud au ning väärikuse ja minu südametunnistus enam osaleda ei luba. Kas siis selle eest valasid meie isad esiisade verd?" Öeldi, et ahah ja tõmmati nimekirjast maha. Pileti võis endale jätta. Liikmemaksu kahte kopikat enam ei küsitud. Aga kaks kopikat, seltsimehed, oli tollal mõnes mõttes suur raha.
Mulle jäi küll mulje, et sellised avaldused oma rakukesest kuhugi kaugemale ei jõudnudki.
Lugesin kunagi , nii diagonaalis, Ülemnõukogu ja Riigikogu stenogramme neist aastatest. Genf-49-ga oleks nagu asjatanud Katrin Linde - võib ju küsida kui jutule saab.