Veetsin oma kaks aastat põhiliselt Vinnitsas, 24. Õhuarmee staabis. Muude meelelahutuste hulgas oli ka staabi valvamine. Kasarm oli kilomeetri jagu eemal, enamasti läksime jala läbi linna, automaadid seljas.
Ühel kenal sügispäeval, kui jälle seda teed käisime, hakkasid poisikesed meid kividega loopima. Nii hea soe tunne tuli südamesse. Kummaline kant, kummaline rahvas. Neil olid nii partisanid kui metsavennad, kommunistid kui bendeeralased ... ja Poola võimu all oldud ajast rääkisid nagu meie vene ajal Eesti Ajast.
Aga Hitleri punkrisse sampolit meid ei viinud, hoolimate härdatest palvetest. Seal ei olla midagi vaadata, ainult õhkulastud betoonikamakad, ütles.
Lugusid Lääne-Ukrainast
Lugusid Lääne-Ukrainast
------------8<--------------
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist