PALK N-LIIDU JA VENE SÕJAVÄES

[Mathias Lutz]

Sama seis mis Stiletil(81-83).Mind aga löödi 82-sel jefreitoriks ja palganumber tõusis 7.-rbl-ni.Mingi aeg aga tõsteti alamväelase palka ka 7.- peale ja mulle kukkus 2.- lisaks.Lõpuks olin ka I astme spets.ja ikka jefreitor kuni lõpuni.Palka sain 12.-rbl.Dolznost oli vanemseeru jagu.Ikkagi totska vanem(DPRM-2)

[linnavurle]

Aparatnaja tüüpi mäletan sellisena, nagu meil neid kutsuti - 249 ehk KDA (kontrolno-dezhurnaja aparatnaja). Kas tal mingi pikem ja ametlikum nimi ka oli, seda ei tea. PUS-i mobiilses tsentris oli veel üks selline, meie oma ei käinud õppustel vist kordagi väljas.
Mõte oli vist selles, et ZAS-telefoni (zasekretshennaja svjas, see telefon, mis silpe vahetades kõne mulinaks muutis) kommutaatorist tulevad juhtmed läksid 249-st enne releikasse või kosmose-side jaama minekut KDA-st läbi ja seinapaneelil olevate tulukeste abil oli näha, kas kanal on ikka "suletud". "Sulgemine" tähendas siis seda, et esimese hooga oli ZAS telefoni kõne tavaline ja seda hakati ühes jaamas, mille numbrit ma ei mäleta, muundma. Nagu ma aru sain, nähti sellega mingi aeg vaeva, kuni ta häälestatud ja "suletud" sai. Täpselt ei tea, sest sõdureid sellesse jaama üldse sisse ei lastud ja minu targutus pärineb vaid ohvitseride omavahelistest jutukatketest.
Meil olnud jaamad kandsid veel selliseid numbreid: 252 - ZAS telefoni kommutaator; 225 - tavatelefoni kommutaator; 2 jaama seda "salastamise" värki - nimetusena kasutati "bulava" ehk "kurikas", numbrit vist ei nimetatudki ja 256 - kuut kaabli transportimiseks, mille sai väliolukorras ümber kohandada meeskonna magamisruumiks (oma 8 marti mahtus magama)

[linnavurle]

numbritehasest kah: väravas täiesti "tsiviilne" tehas, kandis täiesti tsiviliseeritud nime "Sibselmash". Oli umbes 9-10 tsehhi, millest vaid ühes-kahes atrasid valmistati ja mis muidugi värava taha rõõmsalt ja nähtavalt üles olid rivistatud.
Mina käisin umbes kuu aega tööl vist 8. tsehhis - seal valmistati mürsukesti (vähemalt nii nad ütlesid). Treialid liini peal treisid; enne seda ma kujutasin ette, et sellised asjad valmivad ikka mingil täpsemal ja lihtsamal meetodil, kui pohmas treiali käe all.
Sõdurid tegelesid muidugi abitöödega - värvisid seina, koristasid treilaaste, laadisid toorikuid vagonettidele jne.

[jusman]

88-90 25 DEM-i kuus.Kuna sain kevadel kodupoole tulema ,jäi lääne mark nägemata.

[Nats]

Palga suurust ei mäleta aga peale teenistust hulga aega hiljem 1991a. saabus väeosast postiga rahakaart. See 30.- rbl on minu kõige raskemalt teenitud raha elus.

[kalleb]

njaa...

harilikult seda polutskat ei antud isegi kätte vaid võeti komsomolimaksuks,podsiva maksuks jne

ja järele ei jäänud mitte huiatki

esimest korda kuulen et oleks rahakaardiga järele saadetud.

äkki oli see hoopis dembli puhul antav raha ,harilikult sai jah enne teeleminekud mingisuguse summa kätte

[fedja]

Tavaline reamees sai mälu järgi vist 7 rubla 80-ndatel. Sinna hakkas siis juurde tulema iga lõtchka eest ja kui sai juba spetsialisti kraadi.
Enne kojuminekut sai nn. komandirovochnaja, ehk siis piletiraha , arvestusega, et sõidad rongiga ja platskaartvagunis.
Kuna kõigest eelnevast oli kogunenud normaalselt pappi, siis ei viitsinud rongiga kolistada ja tulin lennukiga!

[Armand]

Teenisin aastatel 1983-1985 aastal Ida -Saksamaal Rothenowi linnas.
Maksti Ida -Saksa markades, mille kurss oli minu mäletamist mööda umbes 1 rubla = 3 marga ringis.
Tasuti alljärgnevalt.
reamees 25 marka kuus, efreitor 28 marka, jaoülem 50 marka,
sam.kom.vsvod 60 marka. Reamees pidi välja tulema 25 margaga. Ligikaudu kulus
15 marga ringis igasuguse sõjaväe stafi ostmiseks ( kraed,
hügieenivahendid ).Miks reamehe ja seeru palgavahe liialt suur oli ei oska selgitada.Kodust raha saatmine oli rangelt keelatud ja nagu mäletan tuli sellest pahandus. Kuid ikka saadeti enne demblit.
Tax oli 30 rubla,sest seda summat sai Saksa pangas vahetada ühe deklaratsiooniga. Deklaratsioon ( vene keeles deklaratsia) oli väga defka
kaup. Seda oli võimalik hankida puhkusel käijate käest. Aga 1984-85 oli
puhkusel käijaid väga vähe. Põhjus eeldatavalt, et NL polnud raha ja tahtmist rahvast puhkusele sõidutada.
Mina olin sam.kom.vsvod ning sain viimasel poolaastal 76 marka. 60 marka sam.kom.vsvodi eest ja 16 marka esimese klassi eest. Üldiselt maksti iga klassi eest 8 marka lisaks v.a 3 klass ei saanud midagi.
NL raha saatmisest mäletan seda,et 10 rublaseid ei tohtinud saata,sest neid tabati kõige rohkem. Mina lasin saata viie rublaseid rahatähti. Sain oma saadetise kätte spordilehe vahel, mis oli volditud ümbrikusse. Varemalt oli spordileht 8 leheküljeline,seega mahtus kahte ümbrikusse ja sain lehe alati korraga kätte. Lasin spordilehte saata viimasel poolel aastal ja juhtkond harjus ära, et minule tulevad pehmed ümbrikud. Tihti lasti ka ümbrikud rooduka juuresolekul avada. Minu pehmete ümbrikutaga oldi harjutud ning aeg oli küps. Sain viimase kuuga kõik Tallinnast saadetud 3 spordilehe numbrit, seega 6 ümbrikut ja igas 5 rubla. Vahetamine käis nagu krimi filmis,sest tuli rahaasutuse juures passida, et ohvitserid ei näeks. Teatavasti Ida - Saksas linnalube ei antud
Tuli end sokutada patrulli ning rahaasutuses ära käia.
Deklar,mida õnnestus hankida oli olnud korduvalt kasutuses. Selleks, et raha vahetada pidin kustutuskummiga vana nime maha nühkima ja asendama enda nimega. Deklar oli ilmsete võltsimistunnustega,noor Saksa preili lausa karjus minu peale ning kutsus ülemuse, kes lõi käega ja maksis välja 96 marka. Miks ei tea tänapäevani.
Sel ajal ,kui meil kauplustes midagi müüa polnud
maksid teksad Ida -Saksas 96 marka, nimeks " Boxer".
Nüüd teema juurde tagasi. Tean ka ohvitseride tasusid Ida- Saksas
Prappor - 600 marka, rühmakomandõr 900 marka,roodukas 1200 marka.
Luureülem polgus 1500 marka.Lisaks ohvitseride ja prapporite naised vedasid iga nädala ühel päeval koju sõjaväest toiduaineid ( tasuta )
Lisaks jooksis neil ka NL palk igal kuul raamatule mida nad puhkusel olles oma kodukohast välja võtsid. Seega elati hästi.
Lisaks saadeti koos puhkusele minemisega üks konteiner kodumaa avarustele, mis oli täidetud defitsiitse kaubaga ( mööbel, riided), mida suur kodumaa toota ei jõudnud.Kokkuvõtteks - elati väga hästi ning pole ime kui mõningad nihverdasid ennest Saksamaale
Vabandan, kui jutt kaldus väga teemast mööda, kuid sain öelda, mis soovisin.

[Skald]

1988, seeru, zamkom svoda(vanemseeru ametikoht) - 14 rubla täpselt.

[fedja]

Seersant, kom. odtelenija, spetsialist I klassa, oli mälu järgi 11.50

[ants431]

Nojah, siin kõik vaprad sõdurid koos, milleks neile raha. Mina ei tahtnud vaprusega silma paista ja läksin tööpatti või ehitusväeossa. 1961
aastal. raha said eestlsed keskmisele 10 kuni 30 rubla kuus kätte ja teine sama summa läks raamatu peale mida sai ka koju vanematele saata.

[karrvik]

Läksid? Et nii vabalt kohe oligi valida............komissariaadis kummardati vööni ja küsiti kuhu härrad soovivad minna? Kardan et rõhuval enamusel vaid suur juhus oli see mis määras ära et kuhu ja mismoodi mindi.

[Närakas]

njaa...

esimest korda kuulen et oleks rahakaardiga järele saadetud.

äkki oli see hoopis dembli puhul antav raha ,harilikult sai jah enne teeleminekud mingisuguse summa kätte

Minule tuli ka peale demblit väeosast rahakaart. Kenasti uue aasta kingitusena saadeti natuke rohkem kui 200 rubla.
Teenistuse ajal 10.detsember 1985.a. kuni 30. oktoober 1987.a. oli palk regulaarne 7 rubla, 30 aprill 1987.a. lisati sellele 10 kopikat selle eest, et sain "Voin sportsmen 1 stepeni" märgi.
Rahakaardi sain seetõttu, et mul oli erinevatel aegadel erinevad ametikohad (voinski spetsialnost) ja nende tasud oli jäänud arvestamata.
Demblisse ja puhkusele sõitmiseks anti meil välja mitte raha, vaid vautšerid, mille vahetasid sõjaväe kassas pileti vastu (arvestusega, et platskaardi said tasuta ja kui midagi paremat tahtsid siis maksid rahas ise juurde). Puhkusele minnes oli arvestuslik teekond 7 päeva üks ots (tegelikult kulus 5,5 päeva) ja kuna ma tulin puhkusele rongiga ja läksin tagasi lennukiga siis oli kena pikk 17 kodust puhkepäeva mis oleksid äärepealt kubuga asendatud. Läksin Tartus puhkust märkima ilma vormita ja sattusin mingi polkovniku otsa, see kisama, et kurat sa mundrit häbened ja andis 10 päeva kubu. Võttis dokumendid ja saatis mind vormi järele - tulin tagasi vormis ja vedas - polkovnik lõunal. Võtsin kirjutajal natist kinni ja raputasin enda dokumendid välja ning tegin minekut
Pileti vautšeriga sai Tallinna lennuväljal nalja, kassapidaja oli püsti hädas, kuna sõdurid ei olnud tavaliselt nii naglad, et lendavad lennukiga vautšerite eest. Asi selles, et sõduri vautšer erines ohvitseride omast pisut, mistõttu ei osatud seda ka piletiks vormistada. Lennujaamas kutsuti kohale terve kamp ülemusi, kes püüdsid mulle selgeks teha, et sõjaväe piletite kassa on eri fondi kassa ohvitseridele ja sõduritel ei ole sellega mingit pistmist. Minu lihtne vastus, et ka mina olen sõjaväelane pean saama ka sellest kassast pileti - ja saingi ja eriti lahedaks tegi selle seiga asjaolu, et minult ei võetud lisatasu, platskaardi ja lennuki pileti hinnavahest.
Enamik sõdureid ei teadnud, et kui sõdur läks puhkusele, siis oli temale ette nähtud kuivtoidu normatiiv kogu arvestusliku teekonna tarvis. Võisid võtta selle kuivtoiduna või rahana. Mina võtsin rahana - päeva norm oli 80 kopikat, mida kulutasin alles 4 päeva hommikul Moskvasse jõudes. Millegi pärast tahtis kogu vagun meid kostitada - kuigi ise arvasin, et sisevägede vorm rongis on nagu punane rätik pullile.

Eelnevatest lugudest selgub, et pidite ise ostma hügieenitarbeid ja valgeid kraesid. Ka nendele asjadele oli normatiiv ette nähtud - meil anti kuus 1 hambapasta, 30 valmis kraed, kaks tualettseepi, pakk suitsu päevas, kuus 5 kg saapamääret zvoodi peale, uus paar partjankasid iga nädal (lisaks nendele mida pesti, kusjuures talve ja suve partjankad olid erinevad), üks 20% majapidamisseep või kaks 10% majapidamisseepi kuus, 100g pressitud teed + veel terve pikk rida soodustusi tähtpäevade toiduainete osas (enamikud said pühadeks küpsiseid ja klaaskomme - meil anti näiteks ka sokolaadi, halvaad, magusat konservpiima, dšemmi jne). Hambapastaga oli lihtne, see pidi olema "Lesnaja" või selle analoog ja sigaretid olid "Drug" või "Taiga" aga neid ei olnud võimalik suitsetada ja seetõttu maksime 10 kopikat juurde ja võtsime 16 kopikase "Priima"
Sõjaväes oli tegelikult palju sellist ette nähtud, mida sõduritele ei räägitud ja sellekohane kirjanduse pidid ise leidma väeosa raamatukogust, marssbüroost, toiduteenistusest (prodavolstvenaja sluzba), tagalateenistusest (tõlovaja sluzba) ja salatatud osakonnast (sekretnõi odel). Palju kasu oli ka sõjaväe määrustike heast tundmisest. Meie prapporid ja ohvitserid olid ikka püsti hädas - kuna diviisi staap oli meie väeosaga ühel hoovil ja dai boh kui seal teada saadi, et sõdureid ei kohelda määrustiku kohaselt ja neile ette nähtud normatiivid parseldatakse prapporite poolt maha. Eriti heaks läks elu peale seda, kui meie diviisi Ufa väeosa sõdurid tahtsid 20 septembril 1996.a. lennuki kaaperdada ( http://hijacking.far.ru/ufa.html ), Tänu sellele sündmusele saime sõbraga autasustamise korras (poširenie) puhkusele, mis oli täiesti erakordne sündmus meie väeosas. Väeosa, milles teenisin oli salastatud ja seetõttu kedagi ka puhkusele ei lubatud (erand oli vaid vabariikliku siseministeeriumi poolt väljastatud ja eriosakonna (osobõi odel) poolt heaks kiidetud ema või isa matuse kutse).

[kalleb]

no teil oli ühesõnaga ustavshina mis teinekord oli veel hullem kui devosvshina

ja kui mõni kõrge staap kõrval siis täielik bizdets ,ilmselt löödi ka jefreitoritele kulpi ja prapporist marsiti jalgu vastu maad tampides au andes mööda

kui meie väeosas oleks hakanud selliseid asju nagu herr Närakas räägib nõudma siis oleks ilmselt prapporite ja ohvitseride käest lihtsalt tappa saanud

kui teadid et asi on ette nähtud ja seda mõne parappuri käest küsisid siis said lihtsalt vastuseks

- a polozena? na vas hui polozena ! .nu rebjata vo oborzeli -

mäletan esimest kraed õmmeldes sai tõesti tasuta mingi standardse poekrae ,mis polnud õiget mõõtu ning ei katnud kogu kraealust

mingeid tasuta hambapastasid ,lisapartjankasid (vahetati ainult saunas korra nädalas),pakk suitu päevad,tasuta saapamääret jne polnud küll näha

majapidamisseepi anti saunas

puhkusele minnes teatas bussijuht et kui tahad tasuta siis mine aga rongiga,siin pead maksma

puhkusele mingit suhpajoki kaasa ei saanud , hea et minema lasti

ka meie väeosa oli salastatud (raketiväeosa) aga pärast õppusi käisid 80 liikmelisest divisjonist kusagil 20-30 tk . puhkusel ,muidugi vaheldumisi ja enamikul oli kojuminekuni aega 3-4 kuud ainult , alla aasta mehed puhkusele üldiselt ei saanud

nõustun loomulikult et kui sa ustaav käes oleks kuhugile kõrgesse staapi sisse lennanud ja ona õigusi ustaavi järgi täpselt välja hakanud nõudma siis oleks sind pärast läbi selle ustaavi nii läbi tõmmatud vastavate ohvitseride poolt

ka meie värskeltformeeritud raketibrigaadi hakkas see ustavsiina tekkima aga õnnestus pärast 4 kuud selle durdomi nägemist demobiliseeruda (lihtsalt 2 aastat oli täis tiksunud ja neil polnud enam põhjust mind seal kinni pidada) ja las täidavad debiilseid käske , värvivad oma rohtu ,ootavad kindraleid ,käivad rivis oma porgandipeenraid harimas -mul pajebat

[Närakas]

no teil oli ühesõnaga ustavshina mis teinekord oli veel hullem kui devosvshina

ja kui mõni kõrge staap kõrval siis täielik bizdets ,ilmselt löödi ka jefreitoritele kulpi ja prapporist marsiti jalgu vastu maad tampides au andes mööda

kui meie väeosas oleks hakanud selliseid asju nagu herr Närakas räägib nõudma siis oleks ilmselt prapporite ja ohvitseride käest lihtsalt tappa saanud

ei olnud meil midagi vinget ustavsinat aga dedovšina oli kõva ja ühe suure plussi võin ma ka NA kohapealt kirja panna. Kuna meil oli u 80% sõduritest erinevad lõunamaa pojad, keda me hellitavalt ilusaks ilmaks kutsusime siis nende meeste menüüs oli erinevad narkootilised ained ja seetõttu olen veendunud narkootiliste ainete igasugune vastane. Usun ja olen veendunud, et kui eestlastele näidata reaalselt narkari LOMKAT siis 90% nendest kes täna tolereerivad seda narko asja muudaksid oma arvamust. Narkari ainus unistus on kuldne laks ja see tänane metadooni ravi on neile vaid pikem tee vääramatu tõe poole
Minu teenistus oli ikka rämedalt lahe aeg.