3. leht 4-st

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 09 Aug, 2015 8:11
Postitas Castellum
Tänud kaasamõtlejaile! Proovin siis uuesti nii:
Vedelkütuserakettmootoritega raketid R-12 kasutasid kütusena petrooleumi vms süsivesinikkude segu, mida mootoris põletati koos väga mürgiste lämmastikühenditega. Kütuses kasutati ka muid väga mürgiseid ühendeid (nt süütesegu, mida tunti nime "samiin" all) ning mootori pumpades kasutati vesinikülihapendit, mis valel kasutamisel võib põhjustada tormilisi keemilisi reaktsioone. Need ühendid põhjustasid kasutamise aegu palju õnnetusi ning on hiljem põhjustanud suuri keskkonnareostusi.

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 09 Aug, 2015 9:08
Postitas alax
Hüdrasiin (ka diamiin, diamiid, lämmastikanhüdriid) on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine. Tema molekulvalem on N2H4. [1]

Seguneb hästi vees, metanoolis ja etanoolis, kuid lahustumatu mittepolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu näiteks benseen ja tolueen. Vaba hüdrasiin on väga toksiline ja ebastabiilne ühend. Hüdrasiine valmistatakse peamiselt ammooniumist, dimetüülamiinist, vesinikperoksiidist või naatriumhüpokloritist. [2] Naturaalselt võib väikestes kogustes leiduda hüdrasiini ka mõnes taimes.[3]

Hüdrasiin ja hüdrasiini derivaadid on leidnud väga laialdast kasutust. Kasutatakse näiteks rakettides, kosmoselaevades ja kosmosesüstikutes kütusena, vee töötlemisel boilerites aitab vähendada korrosiooni. Hüdrasiinidest valmistatakse veel põllumajanduskemikaale, ravimeid, vahtkumme ja plastikuid.[2]
Keskmaa raketid R-14 ja R-16 olid seda sorti kütuse peal. Ka tänasel päeval on see kosmosetehnikas kasutusel. Ajakirjanduses oli kasahhide pahandamine, et Baikonuril ebaõnnestus vene raketi start ja see ollus saastas suure ala.

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 09 Aug, 2015 9:31
Postitas Castellum
alax kirjutas:
Hüdrasiin (ka diamiin, diamiid, lämmastikanhüdriid) on värvitu, hästi lenduv anorgaaniline aine. Tema molekulvalem on N2H4. [1]

Seguneb hästi vees, metanoolis ja etanoolis, kuid lahustumatu mittepolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu näiteks benseen ja tolueen. Vaba hüdrasiin on väga toksiline ja ebastabiilne ühend. Hüdrasiine valmistatakse peamiselt ammooniumist, dimetüülamiinist, vesinikperoksiidist või naatriumhüpokloritist. [2] Naturaalselt võib väikestes kogustes leiduda hüdrasiini ka mõnes taimes.[3]

Hüdrasiin ja hüdrasiini derivaadid on leidnud väga laialdast kasutust. Kasutatakse näiteks rakettides, kosmoselaevades ja kosmosesüstikutes kütusena, vee töötlemisel boilerites aitab vähendada korrosiooni. Hüdrasiinidest valmistatakse veel põllumajanduskemikaale, ravimeid, vahtkumme ja plastikuid.[2]
Keskmaa raketid R-14 ja R-16 olid seda sorti kütuse peal. Ka tänasel päeval on see kosmosetehnikas kasutusel. Ajakirjanduses oli kasahhide pahandamine, et Baikonuril ebaõnnestus vene raketi start ja see ollus saastas suure ala.
Lähim meile R-14 baas oli vist Kuramaal, Skrundas?

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 09 Aug, 2015 13:42
Postitas kalleb
Ok, räägime siis lihtsamatest ohtlikutest ainetest sõjaväes millega tavasõduril rohkem kokkupuuteid

Näiteks üks kõige kättesaadavamatest oli hlorka ehk kloor , seda oli igasugusel kujul - nii pulbrina(kloorlubi) kui ka vedelikuna , haises võikalt ,pidi tapma kõik bakterid ja viirused sortiiris ja mujalgi

Kloor tuli just tänu sellele meelde et kasutasin täna mingit puhastusvahendit mis sisaldas ainet sodium hypoclorite , varustasin end nato laiekraan gaasimaski ning nato filtriga, kummikindad käes ning ka kummeeritud riidest kätised, seljas arsti kittel et kloor tilkudes riideid ja nahka ei rikuks , igaljuhul gaasimask tegi tõhusat tööd ning mingit kloorihaisu tunda polnud , kui aga töö lõpetasin ja kaitsevahendid eemaldasin siis oli tunne nagu oleks saninstruktor käinud ning sortiiri pool pange hlorkat puistanud, praegu tegelen ventileerimisega , loodan enne otboid ikka asja ära klaarida, kloori hais peaks tuulutades üsna lihtsalt kaduma


Hlorkaga tehti ka muud peale desifitseerimise, lahusega kirjutati riietele nimesid sisse ja veel paljugi muud

Kontsentreeritud koguses oli aine ohtlik

Kloorigaasi kasutati vanasti isegi keemiarelvana

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 10 Aug, 2015 13:59
Postitas jackpuuk
Kloorpikriin nimetati seda. Sellega mürgitati meid kah korra, aeti telki gaasimaski testima. Telgis olid vahtkummi peal mingid valged kristallid. Kui gaasimask korras polnud, siis oli hetkega hing kinni ja pilt taskus. Leitu hiljem ütles, et tegemist on kloorpikriiniga. Sama sodi kasutati vist ka teatud suitsugranaatides, sinjeglazkadeks kutsuti. Tegi pauku. ajas suitsu välja ja hakkas rämedalt hingamise ja silmade peale.

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 10 Aug, 2015 15:40
Postitas Haugas
Viimatinimetet ainega olen kah tuttav NA ajateenistuse päevilt. Sain polguvanalt 3 ööpäeva kubu. Sel ajal oli see asutus miskipärast ülereahvastatud. Üks kubu korrapidajatest, leitnant, arvas teisel päeval, et meie mugavused on üle mõistuse. Ja viskas siis kambrisse sutsuke seda põrgukeemiat. Siis mõtles ümber (südametunnistus?) ja käskis selle soga kokku pühkida. Kuna hais jm. sellega kaasnevad nähud ei kadunud, käskis ka üle pesta (südametunnistus :twisted: ). Hiljem, kui sealt välja sain, kuulsin roodus, et see leitu oli staabis "lauale tõmmatud" ja sai nagi tuppa s...nd kass. Soojendav oli seda teada, kuid siis oli mul veel väga värskelt meeles, milline kaif oli seal viimased 2 ööd veeta...

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 10 Aug, 2015 21:46
Postitas Kulibin
Viimatimainitud olukorda olen kuulnud kaasvõitlejatelt, pidi jah väga kole kogemus olema. :mrgreen:
Minu siiras kaastunne ...

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 11 Aug, 2015 1:15
Postitas Hydrazine
Kuna riik ja väeliik ei ole teemas määratletud, siis läheksin natuke Venemaast eemale Vietnami. Selline aine nagu NAPALM, tean ise sellest suht vähe. Segusid oli erinevaid, mingi nendest "põles" peale süttimist vee all ka täie hooga edasi, et kui su ihule oli sattunud ja lõõmas, siis ei aidanud ka tiiki kargamine. Kui julm see värk tegelikult on ikka, ja kas jänkid on ka selle asjaga kõige suuremad tsiviilisikute terroriseerijad Vietnami sõjas? Mis nende NAPALM'i segude muud omapärad olid, tehnilised nö?

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 11 Aug, 2015 7:54
Postitas lamjak
Mulle on jäänud selline mulje, et napalmiks nimetatakse enam-vähem kõiki sarnaste omadustega segusid, mis koosnevad kütusest ja paksendajast. Mõte on selles, et paksem komponent aitab segul sihtmärgile kleepuda, kus siis vedelam kraam usinasti põleb. Algupärane retsept põhines pika ahelaga süsivesikutel (rasvadel) - nafteenhappel ja palmithappel - sealt ka nimi.
Kuna tegemist on rasvapõlenguga, siis on vesi tõepoolest väheefektiivne. Täiesti vee alla minek peaks küll hapnikupuudusega tule kinni võtma, aga tuline rasvakiht on endiselt naha küljes.

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 11 Aug, 2015 12:45
Postitas wambambola
Paar korda oleks nagu napalmi ligidalt näinud ja kasutanud väljaõppe tarvis. Kui muidu on väljaõppes kasutusel(põlenu kustutamine) diisli ja bensuga, siis vahel ka napalmiga. Sihuke veniv tatt ja jääb ikka igale poole kinni.
Olen kuulnud, et analoogset kraami saab kokku keerata bensiini, õli ja "paksendajaga". Pole päris see aga annab vist sama efekti välja. Ehk siis nn. "molotovi kokteil", ei ole vist nii kaua ja võimsalt põlev aine aga teeb oma töö ära.

Muide, keegi tean midagi "kreeka tulest", see kraam mida bütsants kasutas. Ta ei olnud vist nii kleepuv aga analoogne ikka.

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 12 Aug, 2015 7:49
Postitas fedja
Aga kuidas on omavahel seotud napalm ja fosfor.
On fosfor ka mingitel puhkudel napalmi koostises?
Olen lugenud, et see segu on eriti ohtlik ja inimkehale sattudes põleb seni kuni on koed põlenud luudeni....

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 12 Aug, 2015 9:20
Postitas lamjak
Märksõnaks on "valge fosfor", inglisekeelses kirjanduses siis "white phosphorus". Tegu on fosfori amorfse allotroobiga, millel on kombeks ise süttida, kui toatemperatuurist veidi soojemaks läheb. Kasutatakse nii suitsukatte tekitamisel kui süütevahendina. Isesüttimise võimekuse tõttu on kustutada raske ja nii ta põlebki üldjuhul lõpuni. Mürgine on ka.

Seos napalmiga on ühelt poolt sarnane kasutusotstarve, teisalt on valge fosfor kasutuses Napalm B (põhiained benseen ja polüstürool) koostises.

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 12 Aug, 2015 10:24
Postitas VanaUnt
Napalm vedeles meil väeosa lao territooriumil mingi üle 500 tünni, kasutati teda umbes kaks korda aastas tuletõrje õppustel näitliku vahendina, et tavakustutiga temast jagu ei saanud, küll sai temast jagu süsihappe kustutiga. Meie kavalpead kasutasime seda sülti muidugi talvel karauuli maja kütmiseks, mis oli sõltumatu söekatlaga, kühvlitäis napalmi söele vahele ja katel oli kiiresti kuum, radikad ka soojad.
Korra näidati meile ka ollust, mida kutsuti termiit, vot seda elukat polnud võimalik kustutada, sest see põles ka siis, kui hapnikku ligipääsu polnud enam, näidati, kuidas ta selles vahtkustuti segu sees endiselt põles, kusjuures temperatuur pidi ka kõrge olema. Räägiti, et see pidi ka meie plekkvannist, milles me igasugu sodi harjutasime kustutada, läbi põlema. Seda ollust suutsin ma ainult süsihappekustutiga veidi jahutada. Millest see ollus koosnes, seda ei räägitud meile.
Elu toimus Venemaal tsiviilkaitse vägedes.

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 30 Aug, 2015 17:25
Postitas metssiga
Termiit ei ole otseselt üldse ohtlik, st ei ole mürgine ega sööbiv ega tuleohtlik (kergesti süttiv). Minu vend poisikesena tegi seda ise: segas alumiiniumlusikast viiliga hõõrutud pulbrit, mingilt roostes rauajublakalt kraabitud roostet ja (vist apteegist ostetud) magneesiumi, süütas säraküünlaga. Põles mühinal, temperatuuri ei olnud muidugi võimalik mõõta. Tööstuslikult toodetud termiit peaks välja andma kusagil 2500 kraadi.
Katsetas ka napalmiga, aga sellest ma täpsemalt ei tea (põhikomponendid olid vist bensiin ja seebipulber "Pipi").

Re: Ohtlikud ained sõjaväes

Postitatud: 30 Aug, 2015 19:46
Postitas Heigo
Kõige lihtsam "napalmi segu": 1/3 bensiini, 1/3 diislit ja 1/3 mootorist läbikäinud õli. Sega kokku ja tulemuseks on sültjas ollus, mis haiseb ja näeb välja nagu kummiliim. Väljaõppeks täitsa piisav, et näidata materjalide vastupidavust põlevainetele.