Noh, staršinaks said ikka suht vähesed. Meie roodust (ja ausalt öeldes ei mäleta tervest pataljonist rohkem kui kahte meest veel, üks karauulist (karauuli ülem) ja teine staabist) nt ainult üks Taga-Karpaatidest pärit madjar (ametlikult oli ta passi järgi ukrainlane, ise pidas ennast ungarlaseks, sest isa oli ungarlane aga ema poolenisti ungarlane ja poolenisti lääneukrainlane).
Lõpetas pärast 6 kuulist teenistust seerukooli "otlitšnikuna" kohe seersandina, mitte nooremseersandina, nagu tavaliselt.
Pärast pooleteistaastast teenistust (1 aasta seersandina) sai vanemseersandi pagunid.
Koju demblisse minnes anti pärast 2 aastast teenistust staršina pagunid.
Ilma seerukoolis käimata oli see rahuajal praktiliselt ka võimatu (et teenida ilma seerukoolis käimata reamehest staršinani).
Üks üleajateenijast naisstaršina oli meil ka. Eriosakonnas.
Eestlastest ei läinud meil mäletamist mööda keegi seerukooli.
Koju demblisse läksid kõige kõvemad eestlased nooremseersandina, läbides kõik astmed reamehest alates.
Üks Saaremaa mees, kes oli peaupravljenie 6.osakonna bossi autojuht ja tänu oma bossile sai.
Siis oli veel üks kõva eestlane Ida-Virust, kes sai koju mineku ajaks samuti nooremseersandi pagunid. Tema oli väeosa pillimeeste ninamees ja pataljoni klubis suur "kultuuritegelane"
Siis oli veel kaks kõva eestlast, kes läksid koju nooremseersantidena (üks oli hinnatud spetsialist - automaaler, kurameeris eriosakonna üleajateenijast naisstaršinaga
ja teine oli hinnatud elektroonikaspets-telekaparandaja, kes kaks aastat käis ja parandas ainult pataljoni ja peaupravljenie ohvitseride telekaid), ning üks jefreitorina (väeosa ainus puusepp - oskas samuti olla ülikasulik ohvitseridele). Rohkem "ülendamisi" eestlaste seas ei mäleta.
EDIT: kui nüüd aus olla, siis võis see automaaler ka jefreitorina koju minna, sest ma enam ei mäleta kas ta ikka sai omale nooremseeru pagunid
Seega vähemalt meil said reamehest alates ilma seerukoolita ülendamsi üldjuhul ainult ohvitseridele mingitmoodi erikasulikud (või ohvitseridega erisuhetes olevad) kodanikud
Niisama, lihtsalt hea teenistuse eest, jagati aga aukirju, linnalubasid, puhkuseid ja muud nimelist nänni.
Triipudest võis ilma jääda absoluutselt mille eest iganes, nagu ülal juba head kaasfoorumlased ka kirjutanud on. Raskemad rikkumised võtsid korraga pagunitelt rohkem triipe või ka kõik, kergemad rikkumised vahel ka ainult ühe triibu. Näiteks oli meie väeosas kombeks, et keegi ei tahtnud kanda jefreitori ühte triipu. See oli nagu "häbiasi" või nii. Ja siis ohvitserid tegid pidevalt märkuseid jefreitoritele, et need õmbleks oma pagunitele selle ühe triibu. Ja kes ei jõudnud nooremseersandiks ülendust ära oodata, ning ei kandnud sinnamaani "nui neljaks" seda ühte triipu, siis neist paljudel võeti selle rikkumise eest see üks triip ka uuesti maha.
Lisaks käis väeosas pidev agitatsioon, et "jääge üleajateenijaks". Kes lubas jääda, kuid seerukoolis polnud käinud, see sai kohe pärast "jah" sõna kiirendatud graafiku alusel kiirelt jefreitori pagunid, paari kuu pärast nooremseeru jne kuni vanemseeruni välja. Võib-olla ka staršinani. Ei tea, sest meie roodust jäi üleajateenijaks ainult üks seerukoolis mittekäinud leedukas ja see sai teenistuse lõpuks omale kiirelt poole aastaga vanemseeru pagunid kätte (läbis reamehest alates kõik astmed kuue kuuga).
Seal olid vist üleajateenijatele ette nähtud ka mingid praporšikude kursused neil ja peaaegu kõik kes üleajateenijaks jäid, said omale pärast kohustuslikku ajateenistust prappori pagunid ka peale.
Kuigi aruharva kohtas kaheksakümnendatel ka üleajateenijatest seersante ja vanemseersante. Tavaliselt naised.
Meil oli sõiduvahendite varuosade lao ülemaks ka üks Valgast pärit venelane, üleajateenija ja prappor.
Prappori ja mitšmani auastmed viidi NA-s sisse 01.01.1972a ; vanempraporšiku ja vanemmitšmani auastmed 12.01.1981a.
Üldjuhul olid rooduvanemad (старшина роты) kas staršina, praporšiku või vanempraporšiku auastmes. Vahel ka nooremleitnant. Meil oli vanemprappor.
Roodu ülemad olid üldjuhul kaptenid. Rooduülema poliitabi leitnant või vanemleitnant. Rooduülema asetäitja vanemleitnant.
Rühmaülemad (командир взвода) olid üldjuhul kas nooremleitnandid, leitnandid või vanemleitnandid. Vahel ka prapporid või vanemprapporid.
Rühmaülema asetäitjad prapporid, vanemprapporid, nooremleitnandid, või leitnandid.
Jaoülemad (командир отделений) olid üldjuhul kas vanemseerud, seerud, või nooremseerud. Vahel ka staršinad.
Jaoülema asetäitjad võisid olla seersandikoosseisust.
Meil oli ka karauuli ülem (начальник караула) nt. vanemseersant, peavahi ülem (начальник гауптвахты) kapten.
Moskva garnisoni peavahi ülem (Начальник гарнизонной гауптвахты) oli major. Moskva linna komandant oli polkovnik.
Moskva linna komandantuuri patrullide ülemad olid üldjuhul kaptenid, vahel ka vanemleitnandid või leitnandid.
Mujal näiteks ka prapporid. Väikelinnades/asulates ka seersandikoosseis.
Pataljoni ülem (või väeosa ülem - начальник воинской части või командир войсковой части) oli üldjuhul alampolkovnik. Harva ka polkovnik. Pataljoni tagalaülem (Заместитель командира батальона по тылу) tavaliselt major. Pataljoni staabis võis olla veel erinevaid tegelasi nii leitnante, vanemleitnante, kapteneid kui majoreid. Meil oli nt. majorist tagalaülem, kaptenist ladude ülem ja leitnandist poliitosakonna ülem. Meditsiiniosakonda juhatas meditsiinikapten, hiljem major. Eriosakonnas oli ülemaks kapten. Sideosakonnas vanemleitnant. Mehhaanikaosakonda juhtis parporšik. Ladude ülemad (toiduainete ladu, varuosade ladu, relvaladu, kütte- ja määrdeaineteladu jms), ning "osakondade" ülemad (klubi, söökla, autopark) olid prapporid või vanemprapporid.
Sai vist enam-vähem kõik kirja.