Minu teada peaks olema Kaliningradis merejalavägi.Nende kasutamine oleks ka reaalne kuna mere poolt oleme me kaitsetud.Meil pole midagi vastu panna kui dessantlaevad peaks Tallinnas randuma.Rannakaitse puudub meil ju täielikult.Dessantnikud Pihkvas alles, pidid olema elukutselised, ehk ei ole enam nii lollid kui 91 aastal kui kolonniga teletorni juurde tulid ja rohkem ennast ära vaevasid kui asi väärt oli. Rohkem nagu ei tule eliitvägesid ette.
NL väeosade numbrid, asukohad
TervistKapral Karu kirjutas:Kuidas seda väeosa nimetati? Kas see oligi seesama Pärnu polk või moodustati tolle baasil uus väeosa? Pärnu oma (s/o 31419) oli 22. keemiakaitsepolk (või 1980-te lõpul juba üksik keemiakaitsepolk), alates 1.11.1990 aga 6.-nda keemiakaitsebrigaadi kaader (s.t. kadreeritud brigaad).
Kas Tšernobõli saadeti ka Pärnu polgu ajateenijaid?
Käisin Pärnus 1986.a mais ja näigin pealt seda tsirkust, kuidas degaseerimisautosid-zahhaarikuid mööda Riia maanteed käima veeti, nii et sinine suits taga. Läksid laagriplatsile Reiu raudteesilla juures.
Kas Sa tead midagi ka teisest Eestis (Jõhvi tsiviilkaitsepolgu baasil) formeeritud Tšernobõli polgust? Või käis ka see polk seal täiskoosseisus, koos enamikuga juhtkonnast ning ajateenijaist?
Minul olid kokkupuuted selle Pärnu keemia polguga alates 1977 aastast kuni 1989 aastani ja minu teada oli ta kogu aeg kadreeritud. Seal olid pidevad kordusõppused, vahest mitu tükki korraga ja seal ma sain 1977 aastal peale 3 kuiseid "õppusi" ohvitseripagunid.
Nüüd Tsernobõlist. Loomulikult moodustati uus väeosa, kuidas ta ametlik nimi oli, ma ei tea. Tsernobõli komplekteeriti ta ainult partisanidest Pärnu tehnika baasil ja põhiliselt Pärnu ja Viljandi komissariaadi meestast, kuigi olid esindatud vist kõik Komissariaadid.. Degaseerimismasinad olid kõik 131-d juba. Pärnu polk andis ainult kaadriohvitserid roodukomandörideni välja. Rühmakomandörid olid partisan-ohvitserid. Päris ajateenijaid oli vast 10 kond pataljoni kohta. Tšernobõli viimiseks formeeriti polk, kuhu kuulus kaks pataljoni degaseerijaid ja tuletõrje rood Riiast, millega need vennad tegelesid - ei tea. Loomulikult võis see sünge vaatepilt Pärnus olla, kui hirmsa rutuga masinaid pukkudelt alla võeti. Asi on selles, et kui masinad seisavad pukkidel aastaid ja neid vahel käima ei panda (tegelikult aitas mõnest kuust) kui nende kütusetorud läksid selliseid viltjat moodustist täis. Selline kokkupuude oli mul aasta varem, siis 1985 kui Reiu raudteesilla ääres formeeriti polgu baasil 5 pataljoniline brigaad ning mitu nädalat kulus autode kütusetorustiku puhastamiseks.
Jõhvi polk Tsernobõli formeeriti vist samadel alustel partisanidest ja kaadriohvitseridest roodukomandöriteni. Vahe on selles, et Pärnu polk toodi oktoobris 1986 sealt tagasi, Jõhvi oma jäi sinna edasi ja sinna kutsuti partisane poole aasta kaupa veel vist kuni 1988 aastani. 1986 oli ajateenijaid Tšernobõlis väga minimaalselt.
Teenisin NA-s 81-83
Alustasin 12.mai Tapal insenervägede õppeväeosas s/o 67665. Asukoht Tapalt Paide suunas välja sõites suur aiaga piiratud väeosa paremat kätt. Üle tee oli lennuväli ja veoautodega transpordiväeosa, Aegviidu poole jäi metsa sisse mingi õhutõrje raketiväeosa. Kõrvemaal asus Paala õppesõidu polügon, sinna sai teha toredaid jalgsimatku. Väeosa jagunes roodudeks, iga rood õppis erinevaid masinaid. Kokku oli koosseisu 3000 meest vist, nende seas ka eesti poisse. Meelde on jäänud eesti nimi Pilvet (polkovnik?), kes oli õppejõuks kõrvalroodus. V/o ülemus oli vist polkovnik Tjutunin. Mina olin 6-kuud 1. roodus, erialaks AT-T(artilleriskii tjagats tjasolõi) baasil buldooser BAT-M(buldooser na artileriskom tjagatse modernisirovannõi) http://armor.kiev.ua/army/engenear/bat_m.shtml . Õpetati veel tranzeede-kaevikute kaevamise masinaid http://armor.kiev.ua/army/engenear/btm.shtml , http://armor.kiev.ua/army/engenear/mdk-2.shtml , ratastel buldoosereid-vedukeid, mineerimis-demineerimismasinaid roomikutel jne. Suvel olid Tapal TPI üliõpilaste kogunemised. Sai nende koos ehitatud tehnika hoidlaid. Huvitaval kombel sattus jaokomandöriks kapten Demidov, kelle proua oli enne seda minu ülemus eraelus tööl- nö. naise käe alt mehe käe alla. Muidugi kogemata.
Edasi läks teenistus Saksamaal. Öösel viidi rongiga Riia külje alla lennuväljale paariks päevaks pummeldama, sealt viis lennuk Berliini külje alla sõjaväe lennuväljale mõnepäevasele dieedile. Sealt väiksema pundiga Leipzigi, kuhu tuli mulle üksi järgi leitnant minu tulevasest väeosast. s/o 97903 otdelnaja perepravotsno-desantnaja brigada asus Halle linnas vanalinna ja uue Halle-Neustadi vahel. s/o oli väike 200 meest, 4 roodu. Tehnikaks oli veetõkete ületamise masinadhttp://armor.kiev.ua/army/engenear/gsp.shtml , http://armor.kiev.ua/army/engenear/pts.shtml ja kaks buldooserit BAT-M. Minu ülesanne oli sõja korral teha 5 meetri laiune koridor läbi kõige mis ette jääb kuni lähima jõeni. Sinna oleks minu masin maha jäänud. Teekond läks läbi meie Mustamäe taolise linnaosa, suund oli L-Saksasse komandopunkte ründama. Nii meid vist valgustati. Ajude loputamist oli kõvasti- ei mäleta enam kõike mida meile pidevalt korrutati aˇla stiilis verejänulised vaenlased on ümberringi, raketid lendavad meieni 15 minutiga, magavad tunnimehed postil jäävadki magama läbilõigatud kõriga jne. Kord oli väga range, tehnika oli tõesti korras enne kui õhtul magama mindi. Iga neljas päev oli karaul täies varustuses. Tehnikat ja relvi sai kogu aeg nühkida. Erinevalt ümber meie olnud garnisoni tsurkade jalaväest oli meil kõik tehnikat valdavad õppeväeosadest tulnud valged inimesed. Polügonilt mäletan et tsurkadest jalaväelased oli vist natuke AKM-st pikemad. Suvel ja talvel oli kuuajased välilaagrid, kus sai treenida jõgede ületamist ja koostööd omavahel. Mingil hetkel olime 82 talvel paar kuud Poola piiri ääres metsas lahinguvalmis masinatega ootel. Aga vist sai Jaruselski ise olukorra lahendatud rahumeelselt, ei kordunud õnneks Ungari ja Tsehhi kampaania. Palka sai Ida-Saksa markades vastavalt auastmele ja ametikohustusele. Raha sai raisata väeosa oma poes. Mäletan Saksa odavat poolekilost kunstmee topsi, mida sai pundi peale karaulis valge leivaga sisse vitsutada. Suitsud oli kroonu poolt pakk kahe päeva peale. Mina polnud suitsumees, nii oli mulle kirjade järgi ette nähtud mingi norm suhkrut. Välilaagrist on meeles kartulipudru eesti kilu tomatis konserviga. Päris hea, proovige!
Koju läksin lennukiga Kalinini linna sõjaväe lennuväljale, edasi rongiga ja 25.aprill 83 olin kodus. Enne minekut muidugi andsid eelmine õhtu kõik isiklikud asjad staapi, kus vaadati ega sõjasaladusi kaasa pole võtnud fotodega albumis jne. Sama asi kordus lennuväljal enne väljalendu, kus kallati asjad ülevaatuseks murule.
Naljakatest asjadest meenub, et meil oli lahinguhäire mitmed tunnid enne kui Breznev suri. Üks versioon oli et jaapanist tulid spetsid patareisid välja võtma- mees surnud aga lõuad liikusid... . Meie saime mitu päeva elada masinates kuul rauas ja masinad soojad, kardeti et algab sõda.
Sai näha ka Ida-Saksa rahvaarmeed, nende väeosa oli meie nähedal. Poisid said igal nädalavahetusel koju, tulid pannkookide ja moosipurkidega pühapäeval tagasi. Ei näinud eriti sõjameeste moodi välja, olid kuidagi üle poputatud. Meie kaitseväe poisid näevad umbes sama moodi välja...
Tagantjärgi tore aeg.
trv, telik
Alustasin 12.mai Tapal insenervägede õppeväeosas s/o 67665. Asukoht Tapalt Paide suunas välja sõites suur aiaga piiratud väeosa paremat kätt. Üle tee oli lennuväli ja veoautodega transpordiväeosa, Aegviidu poole jäi metsa sisse mingi õhutõrje raketiväeosa. Kõrvemaal asus Paala õppesõidu polügon, sinna sai teha toredaid jalgsimatku. Väeosa jagunes roodudeks, iga rood õppis erinevaid masinaid. Kokku oli koosseisu 3000 meest vist, nende seas ka eesti poisse. Meelde on jäänud eesti nimi Pilvet (polkovnik?), kes oli õppejõuks kõrvalroodus. V/o ülemus oli vist polkovnik Tjutunin. Mina olin 6-kuud 1. roodus, erialaks AT-T(artilleriskii tjagats tjasolõi) baasil buldooser BAT-M(buldooser na artileriskom tjagatse modernisirovannõi) http://armor.kiev.ua/army/engenear/bat_m.shtml . Õpetati veel tranzeede-kaevikute kaevamise masinaid http://armor.kiev.ua/army/engenear/btm.shtml , http://armor.kiev.ua/army/engenear/mdk-2.shtml , ratastel buldoosereid-vedukeid, mineerimis-demineerimismasinaid roomikutel jne. Suvel olid Tapal TPI üliõpilaste kogunemised. Sai nende koos ehitatud tehnika hoidlaid. Huvitaval kombel sattus jaokomandöriks kapten Demidov, kelle proua oli enne seda minu ülemus eraelus tööl- nö. naise käe alt mehe käe alla. Muidugi kogemata.
Edasi läks teenistus Saksamaal. Öösel viidi rongiga Riia külje alla lennuväljale paariks päevaks pummeldama, sealt viis lennuk Berliini külje alla sõjaväe lennuväljale mõnepäevasele dieedile. Sealt väiksema pundiga Leipzigi, kuhu tuli mulle üksi järgi leitnant minu tulevasest väeosast. s/o 97903 otdelnaja perepravotsno-desantnaja brigada asus Halle linnas vanalinna ja uue Halle-Neustadi vahel. s/o oli väike 200 meest, 4 roodu. Tehnikaks oli veetõkete ületamise masinadhttp://armor.kiev.ua/army/engenear/gsp.shtml , http://armor.kiev.ua/army/engenear/pts.shtml ja kaks buldooserit BAT-M. Minu ülesanne oli sõja korral teha 5 meetri laiune koridor läbi kõige mis ette jääb kuni lähima jõeni. Sinna oleks minu masin maha jäänud. Teekond läks läbi meie Mustamäe taolise linnaosa, suund oli L-Saksasse komandopunkte ründama. Nii meid vist valgustati. Ajude loputamist oli kõvasti- ei mäleta enam kõike mida meile pidevalt korrutati aˇla stiilis verejänulised vaenlased on ümberringi, raketid lendavad meieni 15 minutiga, magavad tunnimehed postil jäävadki magama läbilõigatud kõriga jne. Kord oli väga range, tehnika oli tõesti korras enne kui õhtul magama mindi. Iga neljas päev oli karaul täies varustuses. Tehnikat ja relvi sai kogu aeg nühkida. Erinevalt ümber meie olnud garnisoni tsurkade jalaväest oli meil kõik tehnikat valdavad õppeväeosadest tulnud valged inimesed. Polügonilt mäletan et tsurkadest jalaväelased oli vist natuke AKM-st pikemad. Suvel ja talvel oli kuuajased välilaagrid, kus sai treenida jõgede ületamist ja koostööd omavahel. Mingil hetkel olime 82 talvel paar kuud Poola piiri ääres metsas lahinguvalmis masinatega ootel. Aga vist sai Jaruselski ise olukorra lahendatud rahumeelselt, ei kordunud õnneks Ungari ja Tsehhi kampaania. Palka sai Ida-Saksa markades vastavalt auastmele ja ametikohustusele. Raha sai raisata väeosa oma poes. Mäletan Saksa odavat poolekilost kunstmee topsi, mida sai pundi peale karaulis valge leivaga sisse vitsutada. Suitsud oli kroonu poolt pakk kahe päeva peale. Mina polnud suitsumees, nii oli mulle kirjade järgi ette nähtud mingi norm suhkrut. Välilaagrist on meeles kartulipudru eesti kilu tomatis konserviga. Päris hea, proovige!
Koju läksin lennukiga Kalinini linna sõjaväe lennuväljale, edasi rongiga ja 25.aprill 83 olin kodus. Enne minekut muidugi andsid eelmine õhtu kõik isiklikud asjad staapi, kus vaadati ega sõjasaladusi kaasa pole võtnud fotodega albumis jne. Sama asi kordus lennuväljal enne väljalendu, kus kallati asjad ülevaatuseks murule.
Naljakatest asjadest meenub, et meil oli lahinguhäire mitmed tunnid enne kui Breznev suri. Üks versioon oli et jaapanist tulid spetsid patareisid välja võtma- mees surnud aga lõuad liikusid... . Meie saime mitu päeva elada masinates kuul rauas ja masinad soojad, kardeti et algab sõda.
Sai näha ka Ida-Saksa rahvaarmeed, nende väeosa oli meie nähedal. Poisid said igal nädalavahetusel koju, tulid pannkookide ja moosipurkidega pühapäeval tagasi. Ei näinud eriti sõjameeste moodi välja, olid kuidagi üle poputatud. Meie kaitseväe poisid näevad umbes sama moodi välja...
Tagantjärgi tore aeg.
trv, telik
Tuli veel üks number ette, peale utšebkat sattusin teenima Kaliningradi 1.Moskva-Minski civiisi 167. motoriseeritud laskurpolku
Number oli 66426
Kirjade litter Š (Ш), mis oli UTB = Upravlenije Tankovogo Bataljona, kus olin keemik-instruktoriks maist 1974 kuni juuni lõpuni 1975, vahepeal olin neli kuud Vilniuses komandeeringus sept.74 kuni jaanuari algus 1975. Seal oli superväeosa nimega Окружная база авто-тракторного имущества kus olid minu kahe aasta kõige kuninglikum elu. Selle väeosa numbrit ei mäleta, tegelikult ehitati uut baasi Vilniuse lähedale Iodšiliaisse (kas sai õieti) ja linna oli jäänud ainult üks osakond viie ajateenijaga ja umbes 10 tsiviilteenistujaga. Seal sain sõimata valetamise pärast. Laohoidjaks oli vanem vene naisterahvas ja korra ajasime juttu rahvuste teemadel, et tema on üle kahekümne aasta baasis töötanud ja sadu sõdureid näinud ja teab poiste vene keelest ära, kust keegi pärit on ja mina valetan talle, et eestlane olen, sest ükski eestlane pole suuteline aktsendivabalt puhast vene keelt kõnelema. Mul oli tegemist, et tõestada oma "tõupuhast eestlust". Talle jäi ikka kahtlus, et ma valetan, no ikka pidi mul kas isa või ema venelane olema.
1975 aasta mais juunis vahetati tankipataljonis tankid T-55 T-64 vastu välja ja toimus suur pereheitmine, üleliigseteks osutusid ennekõike laadurid ja ka mõned upravlenijest s.h mina. Mul oli tegelikult prapori dolžnost ja selle koha peale leiti prapor, Himik kupatati jalaväeroodu kuulipilduriks, kuu aega hiljem 169.polku samuti jalaväeroodu samuti kuulipilduriks ja läksid tühja lootused, et pääsen sõjaväest kolme kohustusliku lasuga noorte ajal.
Aga aitab seekord.
Number oli 66426
Kirjade litter Š (Ш), mis oli UTB = Upravlenije Tankovogo Bataljona, kus olin keemik-instruktoriks maist 1974 kuni juuni lõpuni 1975, vahepeal olin neli kuud Vilniuses komandeeringus sept.74 kuni jaanuari algus 1975. Seal oli superväeosa nimega Окружная база авто-тракторного имущества kus olid minu kahe aasta kõige kuninglikum elu. Selle väeosa numbrit ei mäleta, tegelikult ehitati uut baasi Vilniuse lähedale Iodšiliaisse (kas sai õieti) ja linna oli jäänud ainult üks osakond viie ajateenijaga ja umbes 10 tsiviilteenistujaga. Seal sain sõimata valetamise pärast. Laohoidjaks oli vanem vene naisterahvas ja korra ajasime juttu rahvuste teemadel, et tema on üle kahekümne aasta baasis töötanud ja sadu sõdureid näinud ja teab poiste vene keelest ära, kust keegi pärit on ja mina valetan talle, et eestlane olen, sest ükski eestlane pole suuteline aktsendivabalt puhast vene keelt kõnelema. Mul oli tegemist, et tõestada oma "tõupuhast eestlust". Talle jäi ikka kahtlus, et ma valetan, no ikka pidi mul kas isa või ema venelane olema.
1975 aasta mais juunis vahetati tankipataljonis tankid T-55 T-64 vastu välja ja toimus suur pereheitmine, üleliigseteks osutusid ennekõike laadurid ja ka mõned upravlenijest s.h mina. Mul oli tegelikult prapori dolžnost ja selle koha peale leiti prapor, Himik kupatati jalaväeroodu kuulipilduriks, kuu aega hiljem 169.polku samuti jalaväeroodu samuti kuulipilduriks ja läksid tühja lootused, et pääsen sõjaväest kolme kohustusliku lasuga noorte ajal.
Aga aitab seekord.
http://www.thetankmaster.com/ENGLISH/AFV/SCUD-B_01.asp
jah huvitav et ainult vanema variandi pildid on saadaval-uuemad olid teistmoodi-hüüti krokodillideks
jah huvitav et ainult vanema variandi pildid on saadaval-uuemad olid teistmoodi-hüüti krokodillideks
-
Kapral Karu
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
väeosa numbreid momendil ei mäleta aga saab sõjaväepiletist järele vaadata kui huvi on ,see oli ainus scud rakettide brigaad mis oli balti sõjaväeringkonnas,enne brigaadi moodustamist anti uued autod nii rakettide jaoks kui ka muud ka sideautod,vanad viidi Kaliningradi mingisse sõjaväeosasse kus neid valvati ja konserveeriti,eks müüdi edasi Iraaki ma usun, brigaadis oli 3 divisjoni igas divisjonis 3 raketiautot,,raketid võisid olla ka tuumapeaga-kuidas vaja oli, ma olen üht sellist raketti ise kah lammutanud-see võeti kaasa kapustin jari polügoonilt kui laskine oli läbi,
eks kukkus alla, kunagi karauulis olles sai lammutatud selle termopead
eks kukkus alla, kunagi karauulis olles sai lammutatud selle termopead
enne brigaadi oli olemas 3 divisjoni erinevates kohtades-1 Kaliningradis suure artellereeria polgu territooriumil voennoi gorodokis seal samas majas oli BUNAD (BATAREJA UPRAVLENIJA NATSALNIKA ARTILLERII DIVISJONA) ja kohe 500 meetri pärast sapööride väeosa ja pärast seda hiimikud peale meie parki,teine kah Kaliningradis aga teises kohas ,olin seal korra komandeeringus,kolmas Gussevis ,viidi sinna üle kui Kalingradi divisjon likvideeriti,oli ju ningi pokazuhha et rakettide likvideerimine jne. ja siis niimoodi likvideeritigi
ja 3 väeosast sai 1
ja 3 väeosast sai 1
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist