Lisaks vidios loetletud soojadele kohtadele oli meil veel:
Roodu kunstnik.
Tegeles nt. Lenkomnata "kunstilise kaunistamisega" ja seinalehtedega.
Sai mingi aeg seda "ametit" ka ise kõrvalt peetud.
+ Mul oli kohe suht teenistuse alguses ca kuu aega "erisoe" koht - eraldi kamorka kusagil klubihoones, kus ma demblitele demblalbumeid joonistasin ja kujundasin.
Väeosa "puusepp"
Tegelikult oli see ametinimetus "puusepp" kergelt ajuvaba, sest nn puusepp tegeles väeosas enam-vähem kõigega, mis tavalise reasõduri ametite hulka ei kuulunud.
Nt. kõikmõeldavad pisemad ehituslikud remonditööd, lukksepatööd (uksed, aknad, ukselukud, santehnika, taburetid, tumbotškad jms). Vahel isegi rätsepatööd.
Minu ajal oli sellel kohal üks eestlasest Tallinna poiss.
Väeosa kõrgema taseme raadioelektroonik.
Meil oli selleks üks Võru poiss, Tallinna tehnikakooli lõpetanud raadiotehnik.
Pärast esimest poolt aastat teda enam väeosas eriti ei näinud.
Käis väeosa ja upravljenie ohvitseridel kodus telekaid parandamas.
Automaaler ja keretööde spetsialist.
Jälle oli sellel ainsal kohal üks eesti poiss.
Kuna meil oli üpris suur masinapark ja seal igasuguseid sõidukeid Volgadest ja RAF bussidest insenertehnilise eritehnikani välja, siis tööd tal jagus.
Tema juurde vedas "pool Moskva" ohvitserkonnast ka oma isiklikke sõidukeid keretöödele ja värvimisse.
Elas kusagil omaette hoones ja kamorkas. Roodus teda nägi aruharva. Tema juures sai käidud kartuleid ja liha praadimas pidevalt.
(Teine eestlane, kelle juures sai käia head ja paremat vaaritamas, oli meil leivalõikaja köögis, aga see soe amet oli videos ära toodud)
Peavahi karauul.
Meie väeosas asus piirkonna peavaht, kuhu toodi kokku rajooni kõikidest väeosadest patustanud ja seda "teenindas" eraldi karauuli jagu. See jagu valvas ka ladusid jms (meil reaajateenijad karauulis ei käinud).
Neil oli peavahis omaette elamine ja nendega tahtsid kõik hästi läbi saada (juhuks, kui peaks sinna ise istuma sattuma).
Ohvitseride isiklikud autojuhid
Üldiselt kui sinna sattusid, siis teenistuse lõpuni.
Mingi aeg sai ise ka veetud majorist "zampotõlut" (pataljoni tagalaülem), sest tema autojuht neelas õmblusnõela kogemata alla ja oli pikemalt haiglas.
Meie väeosas olid sellisteks ohvitserideks, kellel olid oma isiklikud autojuhid veel polkovnikust pataljoni ülem, alampolkovnikust staabiülem, ja kaptenist eriosakonna osobist.
Lisaks osutas meie rood "autojuhiteenust" ka osadele 6 upravljenie kõrgematele ülematele.
Saaremaalt pärit poiss vedas 6 upravljenie mingi eriosakonna bossi näiteks ja käis mingi 4 või 5 või isegi 6? korda puhkusel jne.
Meedikud
Pataljonis oli eraldi oma santšast (meditsiiniosakond ja keskmise suurusega hospidal). Eraldi S/O numbriga.
Sinna said ainult medistsiinilise eriharidusega ajateenijad + kiirabiautojuhid kaks tükki + veel paar autojuhti teistel masinatel. Seal meil eestlaseid ei olnud.
ГСМ
Meil oli eraldi oma tankla ja kütte- ning määrdeianete ladu. Seal oli pidevalt valves 24/7 kütusetankija ja laomees.
Lisaks oli seal paar autojuhti kütuseveokitel. Elasid sealsamas omaette. Mingi noor üleajateenijast prappor oli ГСМ bossiks.
Saunamehed e. банщики
Meil oli täiesti eraldi osakond kasarmu keldrikorrusel, kus sai pesemas käia. Sauna kui sellist ei olnud aga kõikmõeldavad muud pesuruumid küll.
Seal istusid meil lisaks kogu teenistuse seal veetvatele kahele mehele ka tavaliselt paar vanakest enne demblit abiks, kes asjaga tegelesid. Nende kaelas oli ka kogu uute kutsealuste tsiviilriidevarustuse kokkupakkimine ja vajadusel kodudesse tagasisaatmine. Meil oli nii, et kui tahtsid oma tsiviilriided koju tagasi saata, siis kirjutasid avalduse, loetlesid üles mida saata tahad tagasi ja siis saadeti koju tagasi need. банщики jagasid välja ka kõige esimese vormi, aluspesu, jalarätid, saapad jms ette nähtud varustuse. Roodu kaptjoršikud ehk laomehed viisid ka musta pesu jms samuti iga nädal sinna, kust банщики need pesumajadesse jm organiseerisid ning sealt pärast tagasi.
Eestlased üldiselt ikka sattusid ka sellistele soojadele kohtadele.
Videos ära märgitud soojadest kohtadest oli meil nt üks eestlane veel ka väeosa orkestris ja väeosa ansamblis, veel üks eestlane nn. "klubimees" väeosa klubis (seal olid nt tegelased, kes näitasid nädalavahetustel jm pidupäevadel pataljonile filme, hoidsid korras köögitehnikat, valmistasid saali ette pidupäevadeks, korraldasid kultuuriüritusi jms).
Sigalaid meil ei olnud