Mälestuste kogumisest ja avaldamisest

[Tminoff]

Muidugi on selliseid mälestusi vaja kirjastada. Aga konkreetne tegevusplaan eeldab teatud ringi inimesi, kes asja ette võtavad. Pealehakkamine ja konkreetne plaan, kuidas ning mida täpselt on siiski kõige olulisemad. Julgen siin väita, et kirjastamise taha see asi igal juhul ei jää. Olen ise kirjastamisega viimased 15 aastat tihedalt seotud olnud ja selles osas olen igal juhul nõus aitama ja kaasa lööma kui asi vähegi konkreetsemaks läheb.

Aga peamine küsimus siis, mida täpselt ja kuidas neid mälestusi koguda.
Minu idee oleks, et alustada võiks nende eesti poiste mälestustest, kes teenisid välismaal, väljaspool NLiidu territooriumi. Uskuge mind, selline raamat oleks lihtsalt tõlgitav ka teistesse keeltesse ja huvi välismaal selle asja vastu oleks kindlasti. See võiks siis olla sarja esimene osa. Sellise temaatikaga esimene osa mälestuste sarjast tooks tuntust ja edasi oleks juba lihtsam, sest sellest teatakse.

Aga väga konkreetne suunitlus on kõige olulisem. Igal juhul tasub asja edasi arutada.

[sass]

Jõudu kõigile. Mul on raamatujagu materjali olemas, kirjastus on valmis osa kulusid enda peale võtma aga ikka....Kulkalt olen taotlenud raha juba paar aastat, otsinud sponsoreid kaitseministeeriumist...tulutu ettevõtmine, vastuseks on, et selline temaatika ei huvita enam kedagi...
Osa raamatust siin : http://kroonu.kolhoos.ee/

[Tminoff]

To sass:

Päris nii mina seda ei mõelnud, et iga mees paneb kirja, mis temaga sõjaväeteenistuses NL armees juhtus ning avaldab siis selle raamatuna. Selline käsitlus on igaühe eralõbu, ka sinu... Aga Eesti on demokraatlik riik ja igaüks võib raamatu välja anda mistahes perioodi isiklikest mälestustest, kasvõi 1 eksemplaris nt sünnipäevaks sõpradele lugemiseks.

Ma pidasin silmas midagi märksa enamat.