5. leht 5-st

Re: viimane päev...

Postitatud: 01 Juul, 2012 3:43
Postitas Grimrate
26.03.1999 Võru Meegomäe KVLK. Meie minek tuli ruttu. Kuskil nädalake enne mina kui hästi informeeritud sidekoll tormasin kasarmusse teemal - homme koju riiete järgi ja kahekümne kuuendal koju. Rahvas oli ekstaasis. Me oleks pidanud tegelikult kuukese veel istuma. Aga täiesti juhuslikult avastati, et kohe-kohe sissetulevat seerukursust pole kuhugile majutada, eelarvetega on ka kitsas ning jagub seda nooremat lendu ka juba toimkondade peale. Riided toodud, nädalake veel nühitud. Algas päev jalutuskäiguga Võru haigla parklasse (too, mis seal sünnitusosakonna akna all on) silmaringe tegema. Kehakasimine ja hommikune toitumine ning siis ringkäigulehed. Proua Grigorjeva ei olnudki väga rahul kui avastas, et ca kuu kaks varem välja lunitud Alpidest olid saanud räbaldunud tartlased. Tänulik noorema lennu võitleja, kes minuga samas suuruses jalgu omas, andis veel peoga väeosa embleeme ja nänni kaasas. Austatud Md-Dog aitab meenutada, kuidas täpsemalt see meditsiinis "puugisüstide" järel käimine oli. Mina mäletan ühte moodi, tema teist moodi, mõni kolmas äkki veel kolmandat moodi. Igatahes oma viimased ettenähtud riigi kulul puugisüstid me saime. Lisaks tasuta kondoomidele, mille järgi me tegelikult läksime.
Pikema pusimise peale otsustati, et keegi meist enam oma hinge Lahingukoolile ja laiemalt Eesti Riigile ei võlgne ja oleks aeg süüa oma viimane (pidulikumapoolne) lõunasöök ja minema minna. Sööklas käidi spetsiaalselt selleks puhuks ümbertehtud sõnadega rivilaulu saatel (laul kahest putukast kes oma kange lendamisega meie laulmiskihu alla tõmbavad ning meid hoopis demblisse minema motiveerivad). Kes publikumist punastas, kes irvitas, kes näitas rusikat :) Peale sööki peesitasime tsiviilriietes kaaderkoosseisu kurilkas ning olime pehmelt väljendudes häälekalt rõõmsad peatse väljasaamise suhtes. Toonane kooliülem pistis pea oma kabinetiaknast välja ning lausus kuldsed sõnad: "Härrased Demblid, ärge unustage, et mul on õigus teid siin veel 24 tundi kinni pidada ..." ("dembel" oli tollel hetkel kampaaniakorras VÄGA keelatud sõna meil). Kiired viimased grupipildid maja ees ja hakkasimegi vaikselt laiali pudenema. Paaril mehel oli suisa isiklik sõiduauto istumise all ja üldse olid suunad sellised lahknevad. Igatahes välja me väravast nö tilkusime. Ja eks noorema lennu poisid tegid meile kah väravas pakazuuha korras kontrolli ja näitasid muidu vanemate võitluskaaslaste lahkumise pihta meelehärmi üles. Ühesõnaga asi venis. Mina sattusin olema eelviimane mees läbi värava ja austet Md-Dog viimane. Oleks ka tema selle noorte poolt korraldatud tralli rõõmuga läbi teinud, aga kohale materialiseerus meie viimane rühmavanem (toona vanemseersant, ajusid talle loomupäraselt väljastatud polnud, Kaitsevägi ka millegi pärast ei andnud) sirge kiitusega noorte pihta ning sooviga viimase võitleja maine vara isiklikult läbivaatuse alla võtta. Kuna tegelikult ei tulnud ükski mees vist väravast määrustikuvastaste esemeteta välja, aga kõik oli ausal teel sebitud või suisa raske raha eest ostetud. Hakka nüüd siis sellele juhmile redelseerule seletama, et näiteks vorm mis sul kotis on, kanti maha juba kaks lendu tagasi ja on omal ajal kalli raha eest (veel) vanemalt kolleegilt soetatud. Lihtne inimene ei saa sellistest peensustest aru ja hakkab ajusid k*ppima ja üldse on ebameeldiv ning võtab kaua aega. Austet Md-Dog siis heitis kiire liigutusega oma spordikoti irvitavate tunnimeeste silme all üle šlagbaumi minu sülle (ääre pealt oleks mult nina pealt prillid pooleks visanud) ning raporteeris, et temal väeosa territooriumil deklareeritavat vara pole ning mina tuletasin redelseerule meelde, et šlagbaumiga tema võimupiir lõppeb. Kuna seda oli talle isegi staabiülem korrapiduriks astumisel seletanud, ei jäänud tal muud üle kui mossitades territooriumi sügavustesse uusi ohvreid otsima dematerialiseeruda. Sai ka kamraad väravast välja ilma suuremate hingepiinadeta.
Miks see seltskond tegelikult üldse kohe kodu poole laiali ei pudenenud, mis oli helesinise moskvitši pagasnikus, kuidas kala võttis, miks nooremseersant Välekit maha ei löödud, kuidas me tegelikult üldse terve nahaga pääsesime, millal mina ükskord koju jõudsin ja muud asjad küsiks juba eraldi teemat siia alafoorumisse. Aga see otsus pole mitte minu enda üksi otsustada. Aga lähinädalail on oodata päris mitmete asjaomaste isikute samaaegset paiknemist ühes ruumiühikus, eks võtan teema üles. Kas ja mida avaldada.

Re: viimane päev...

Postitatud: 02 Juul, 2012 8:15
Postitas Md-Dog
njaa olid ajad
Aga oleks võinud mainida ka algset ideed KVLK 0 korrusel paikneva käimla pissuaarde ummistamisest täiss**mise teel mis aga parku toimetamata jäi s**häda puudumise tõttu :)
Kindlasti oleks tulnud mainida ka viimast relvapuhastamist ja konserveerimist. Tõsiasi mis KVLK relvurile järgmise kooseisu ajal kindalasti palju meelehärmi valmistas. Nimelt eiras enamus ajateenijatest korraldust konserveerimisvahendiga mitte üle pingutada ja täitis teenistusrelva Galil-AR konservandiga mahus mis vastas relva sisemuses oleva õhu mahule.
Kpt T puhul võiks lisada veel seda, et rühmas oli meil üks sell kes oskas väga hästi tema tema (kpt. T) häält järgi teha ja esimene reaktsioon noid kuldseid sõnu seal kurilkas kuuldes oli :"ah Harry teeb jälle pulli - pagana karsklane sihuke" (toona oli Harry mittesuitsetaja, ning kaadri kurilkat oli ajateenijatel karmilt keelatud kasutada. V.a. vahtkonnas vaba vahetuses olles ) Ka asus too kurilka otse kpt T töökabineti aknaall :)
Kusjuures kui meenutada teenistuse alguses toimunud üldharivat tundi rühmaülem v-vbl T'ga siis oli kpt. T termin "dembel" täiesti ajakohane. Sest käskkiri reservi arvamise kohta oli juba teatavaks tehtud ning too lühike ajavahemik käskkirja ettelugemisest (hommikul) kuni ajateenija lahkumiseni territooriumilt oli aeg mil tema kohta KVLK's võis tarvitada väljend Dembel ilma repressioone kartmata.
Viimane puugisüst tehti medosakonnas sinna laekujatele tänu toonase med ülema pr. kpt L soovitusel kuna toonases rühmas oli ikka päris palju sanitari hariduse saanud tüüpe. Med osakonna külastus oli meedikutel puht formaalne a'la viisakas hüvastijätt ja väljaviidava varustuse täiendamine "tööülikondadega".
Aga jah see mis pärast Slangbaumi taga toimus - see üritus sobiks kirjeldamiseks muudesse teemadesse. Siiski mainin, et siiani väldin ma humalajooke millel on peal tuuliku pilt või mis saaremaal toodetud on.

tulles aga eelmise postitaja lõppsõna juurde arvasin ma selleaastase võidupüha paraadi eelõhtul ja arvan ka nüüd,
et 1999a SP-2 lennu ümberkasvamine lontkõrvsetest noorukitest väärikateks meesteks (enamasti) väärib meenutamist ja
kirjapanekut koos tehtud lolluste ja seatempude mainimisega, mis toona "Võrumaa Metsade ja Mägede" vahel toime said
pandud. Kasvõi "Võitleja Hunt" aka vbl Allain Tikko (1979-2009) mälestuseks.

Re: viimane päev...

Postitatud: 09 Sept, 2012 12:04
Postitas Daff
Siseministeeriumi alluvuses olevad väed olid laialt tuntud selle poolest, et sealt demobiliseeriti koju kõige viimastena. Hea kui aastalõpuks koju said. Ise lahkusin kuulsusrikkast NA-st 29.12.1986 aastal kell 17.00. Kuna ma polnud selle kahe aasta jooksul olnud just mitte kõige eeskujulikum soldat , siis premeeriti mind ja veel kuut kaasvõitlejat auga lahkuda viimastena. Planeeriti muidugi seda teha 31. dets. kui raketid lendavad, kuid kombat arvas viimaks , et sellist au neile ka ei osuta. Viimased pätid ja saluudi saatel väravast välja. 29. lõunapaiku tuli kombat isiklikult roodu, tundis siirast huvi meie meeleolu ja käekäigu kohta ja andis roodukale komanda, "uvolit k tšortovõi materi". Peale väikest mõtlemist lisas veel:
"Enne kui nad aastalõpu panketti organiseerima hakkavad"
Ääremärkusena olgu öeldud, et eeskujulikud poisid lasti väravast välja 26 dets., keskpärased, see hall mass 27 dets. ja kõige koloriitsemad kujud 29 detsember. Tekkib küsimus, kas oli mõtet 2 aastat vaeva näha ja pingutada nii-et ninast veri väljas selle 3 päeva nimel.
31. detsembri hommikul 9 olin kodus. Algas uus peatükk minu elus.

Re: viimane päev...

Postitatud: 09 Sept, 2012 16:45
Postitas kalleb
no siis jah hoiti suht kaua kinni , meil raketidivisjonis lasti esimesed minema juba detsebri algul , viimased jah kusagil 25 dets paiku

ma ise sain ära 20 mail, enne seda oli juba lastud , vist 15 paiku , viimasena läksid tavaliselt autojuhid, no umbes juuni viimastel päevadek ja juuli alguses oli plats demblitest puhas

demblitel olid igalpool zanõtskad kuhu peideti demblialbumid (pildistamine oli meil kategooriliselt keelatud) ja kokkuvarastatud hea-parem kraam , seal võis ola kaasvõitlejate kellad , raha ja veel paljugi muud

näiteks sain kunagi hea portsu asju kui mulle anti üle kasarmu pööningul asuv kinosaal

seal oli nii mitugi segaste demblite posolkat mille nad olid andnud kohaliku postiljoni kätte kes oli ka dembel

too lasti aga ka vabaks ja sinna need postipakid jäid

sees oli tehnika pealt varastatud testrid, murivõtmed , mingid odekolonni jne

aga nad jäid kõigest sellest ilma , mittevajaliku jagasin pisarile ära

kõige huvitavam zanõtska on olnud onu lenini kipspea postamendi sees

Re: viimane päev...

Postitatud: 09 Sept, 2012 18:28
Postitas Daff
See oli sisevägedes, VV ja MVD, tavaline, et kuu lisaks tuli. Kuigi sisevägede rahvas kutsuti teenistusse novembri lõpus ja isegi veel detsembris. Ise läksin 25 nov, ja lahti lasti 29 dets. See tegi 2 aastat ja 34 päeva. Talvel oli see eelis, et aastalõpuks tehti plats puhtaks, kuid suvel olid mehed vahel pea paar kuud üle aja. Enne ei lastud koju kui vääriline vahetus oli välja õpetatud.Kaadri ettevalmistus PPS (patrulno pastavaja služba) teenistuseks käis kohapeal.