Saun kroonus

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
lugeja
Liige
Postitusi: 34
Liitunud: 15 Nov, 2005 16:09
Kontakt:

Postitus Postitas lugeja »

Millal Paldiskis sauna polnud? Kui 2000 aasta paiku kordusõppusetel Paldiskis resideerisin (meid paigutati rahuvalve keskusest üle tee), sai küll käidud Paldiskis saunas. Õlut sai ka osta. Väga meeldivad kordusõppused olid :)
PS. Nooreajal 93.a. sidekompaniis veeti kord kuus Aegviitu sauna. Muidu oli pesemiseks kraanikauss külma veega.
Pärtel
Liige
Postitusi: 491
Liitunud: 16 Sept, 2005 11:50
Asukoht: Lõuna - Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas Pärtel »

Ka mina olen Paldiskis saunas käinud. Juhtus see küll juba enne 2000.aastat. Saun asus minu mäletamist mööda linnas sees ja kui ma ei eksi, siis ühes nn stalini tüüpi maja keldris. Selle sauna organiseeris mulle üks õppekeskuse inimestest ja nii sain ma ka aru, et see õppekeskuse oma ka oli.
PAK
Liige
Postitusi: 85
Liitunud: 03 Aug, 2005 13:18
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

saun

Postitus Postitas PAK »

Pärnu lennuvälja punaväelased käisid regulaarselt Jannseni tn saunas, vahel oli saun suurema satsi jaoks kinni pandud, vahel sattusid soldatid lihtrahvaga kokku. sinikaid, iseäranis siniseid silmi pole elus korraga nii palju näinud Eredalt on meeles, kuidas kaks punaväelast peale sauna kohalikku limonaadi maitsesid -Kulturno? Kulturno! :lol:
Kris
Uudistaja
Postitusi: 3
Liitunud: 04 Veebr, 2007 22:50
Kontakt:

Postitus Postitas Kris »

to Pärtel

See saun siiani kaitseväe käes ja ses majas tegutseb praegu ohvitseride kasiino.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2620
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Postitus Postitas vanahalb »

Välisaunaga ehmatati autobatis juba esimesel nädalal kui väeosasse jõudsime. Meie seltskond jäi tulekuga hilja peale , kroonusse võeti juuli alguses. Pataljoni saun oli jutu järgi remondis, aga tsiviilist tulnud kalkareid ei saanud ju niimoodi teiste sõdurite hulka lasta.
Juulis olid Kaliningradis soojad ilmad. Sealsamas linnaservas tiigi ääres löödi kaadervärk püsti. Põhiagregaadid olid suur duššidega telk , käsipump ja täide tapmiseks mõeldud auto. Seda viimast vaatasime üsna umbusklikult, sest Isamaasõja teemalised Nõukogude filmid olid hästi meeles. Tol ajal tuli neid telekast pea igal nädalal ja samasuguste kongidega gaasitasid hitlerlased sõjavange. Filmis oli auto küll vist Opel, aga kuut tundus kahtlaselt sarnane. Venelased viisid pärast sõda terved tehased itta, ei tea, võib-olla elas gaasikambriauto ka uut elu. Kartus päris asjata ei olnud, auto kuulus meie pataljoni tsurbannidega mehitatud PMHZ-le ja neile oli leilisaun täiesti tundmatu mõiste. Lisaks tegid need urjukid nii kõva tule alla, et soljarkaving tahtis ära lämmatada. Leili sai niikaua võtta kui hinge jõudsid kinni pidada.

Duššide jaoks visati veevooliku lont tiiki ja kaks meest olid samasuguse pumba peal nagu "Nu pogodi" filmis kus hunt ja jänes laeva tühjaks pumpasid. Pumpa tuli päris usinalt suruda, sest muidu kippusid telgis duššid kuivaks jääma ja siis kostis seest koledat sõimu. Tehnoloogiline skeem oligi selline, et kõigepealt vehiti pumbaga nahk soojaks, siis korraks gaasikambrisse ja kohe dušši alla. Telgi põrandal oleks idee järgi pidanud puust restid ka olema, aga need olevat talve jooksul kaduma läinud. Kuskil poole saunatamise pealt ulatus pori juba üle jalalaba.

Kõik duhhid tulid sellest katsumusest eluga välja ja otsustati, et ekstreemsustest aitab selleks korraks. Hilissügiseni viidi rivikorras linnasauna. Saunapäev oli igatahes midagi midagi muud kui laupäev. Laupäeval-pühapäeval külastasid seda asutust inimesed. Talveks remonditi pataljoni saun ära. Ma ei tea milline ta enne remonti oli, aga värskeltvalminud sauna laes oli pikk siuglev toru. Aukudega. Sealt tuli leiget vett ja temperatuur kogu saunas oli ikka tugevalt plusskraadides. Järgmisel suvel remonditi jälle sauna ja uue töövõiduna esitleti sedasama toru modifitseeritud kujul. Aukude külge olid monteeritud duššiotsikud. Vesigi oli tunduvalt kuumem , sest ka katlamajas algas samal suvel uutmine ja perestroika.

Teisel aastal sai vahel eraviisiliselt käia sigalakompleksis asuvas saunas, mis tegelikkuses oli ohvitseridele mõeldud. Seal laval istudes ja pärast basseinis solberdades tundus küll, et pataljoni üldsaunast hullemat sauna enam olla ei saa.
No aga ikka saab küll. Üks vana jutustas enda väeosa saunast. Äärepealt oleks juhtunud nagu Karbõseviga (Nõukogude kindral kelle sakslased väidetavalt vangilaagris pakase käes külma veega üle valasid) Nad olid talvel salaboniajal aetud ööseks sütt laadima. Umbes sellises suhtarvus, et neli valget ja kaheksa tadzikki. Kella neljaks öösel oli vagun tühi ja mingit nahavärvi vahet kogu brigaadil enam ei olnud. Ainult silmavalged ja hambad välkusid. Kasarmusse selliseid tsortikuid muidugi keegi ei lubanud ja kõik kupatati sauna. Saun oli selline, et temperatuur oli alla nulli kuid torudes vesi liikus. Ega siis veetorud mõne miinuskraadiga kohe lõhki ei külmu. Eelmised saunalised olid kõvasti möllanud ning kogu põrand oli nagu liuväli. Vana küsis, et taazik (suur kauss) ja pruun sõduriseep anti, aga kas uisud ka antakse? Või mismoodi sinna kraanide juurde pääseb?
Pesta ikka sai, sest torust sooja vett tuli. Pesemine käis niimoodi, et kõik istusid toru all oma sooja vett täis lastud kaussides ja hoidsid jalgu õhus. Pärast kuivatama minnes oli näha kes on põhjamaal kasvanud kes kõrbeliiva peal. Tadzikid läksid üle jäätunud välja sellise sammuga nagu oleksid kankaani tantsinud.
Kasutaja avatar
AddressUnknown
Liige
Postitusi: 237
Liitunud: 19 Juun, 2008 17:47
Kontakt:

Postitus Postitas AddressUnknown »

Pataljon oli Feodossiast Kertshi poole ca 15 km, Musta mere kaldajärsakul. Saun oli paarkümmend meetrit kaldast, hea tuulise koha peal. Suvel oli mõnus, aga talvel puhus tuul otse läbi, kuna aknaklaasid olid juba ammu parematele jahimaadele läinud. Parim meenutus on see, kui talvel tuisuga saunas olles lumi ühelt poolt sisse tuiskas ja teiselt poolt välja ja siis kui parasjagu seebine sai oldud lõppes ka soe vesi. Aga kuna vormide pesemine käis ka saunas, siis väänati vorm kahe mehega nii kuivaks kui sai ja kohe selga, ka talvel. Ei saanud keegi isegi nohu mitte,,,
polzunov
Liige
Postitusi: 89
Liitunud: 11 Juul, 2009 15:09
Kontakt:

Postitus Postitas polzunov »

Minu väeosa saun oli puuküttega,pesta tuli kausis.Teisel või kolmandal saunapäeval avastasime,et on olemas ka päris kobe leiliruum.Pärast tuli välja,et vabakäiguvangist saunamees oli selle ukse lahti unustanud,tavaliselt södurid seda mönu mekkida ei saanud. Ronisime lavale ja virutasime paar sahmakat leili,mispeale tshurbannidest deedid vaatama tulid,et mis ja kuidas.Meid roogiti lavalt alla ,deedushkad ronisid üles ning kukkusid leili uhama.Leiliviskaja körvetas näo ja käed täiega ära ja kui leil lae alla jöudis,pögenesid viimased väärikusriismed kaotanud röökivad vanakesed,kuhu jalad kandsid. Eks hilisematel aegadel sai paki tee eest seda ruumi sihipäraselt tarvitatud küll. Uudismaal olles sai käidud kohalikus külasaunas,mida köeti soljaaraga.Auru toru tuli lava alla-ventiilist lasid,palju tahtsid.
Muidugi olid kasahhi saunal omad eripärad-nii ei saanud nad aru,miks peaks inimene end iga päev pesta tahtma ja peale leili öues enda jahutamine loeti nii räigeks pornograafiaks,et kaebused jöudsid
oblastikomiteesse.Muuseas,nad ise ei vötnud oma nikolaikasid saunas pesteski jalast.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist