Ohvitseride ja sõdurite hüüdnimed

[kalleb]

Hüüdnimesid oli palju
Meil kutsuti Gussevis väeosa komandöri nimega HESS, sest ta käis alati nahkkindad käes ja sõrmed olid harali nagu filmides gestapo ohviteridel.
Staabiülemal oli hüüdnimi Mongol.
Sideülemat hüüti Vanja Duratšok, sest ta oli selline kummaline tüüp, kes ohvitseriks eriti ei sobinud.
Sõduritel olid hüüdnimedeks põhiliselt lühendatud nimed.
Aga ka muud - näiteks BMOA Tšernjahhovskis, kus praktiliselt ametlik keel oli eesti keel (75% eestlasi), kutsuti üht kili Pilusilm.
No kõik kutsusid ja ta ise oli rahul, kuni ta ükskord mingi eesti venelase käest teada sai, mida see tähendab - siis hakkas vinguma.
Äkki on kellelgi veel huvitavaid hüüdnimesid teada?

[alax]

Roodukaks oli omalaadne tegelane kapteni aukraadis, väliselt vahva sõdur Shveigi sarnane.
Kunagi jäi ta rongist maha, siis seletas pärast, et kui jaama jõudis, tegi vedur pahhh-pahh-auuu. See jäigi talle hüüdnimeks. Suvel polügoonil kõik vastutulevates lahtistes autodes tervitasid teda koorina, pahhh-pahhh-auuu. Seerud tõusid kastis püsti ja dirigeerisid. Vahepeal oli lausa võistlus, kes kõvemini ja rütmikamalt tervitab. Teised ohvitserid irvitasid, keegi ei sallinud meie roodukat.

Üks lätlane oli meil lilais bimpis, ehk pikk m..n. Ta oli 2m pikk ja ainuke lätlane meil. Pataljoni komandörgi hüüdis teda niiviisi.
See lilais bimpis tassis mingi pisikese kutiga tankitõrje reaktiivseadeldist, millel üks ots oli hästi raske.

[kalleb]

ma mäletan utsebkas kutsuti patarei starsinaad (starsii prapor selline rõvedik) hüüdnimega DRAKON

[linnavurle]

Erilisi hüüdnimesid ei meenu, sõdurite nimed olid jah tavaliselt lühendatud. Rooduka (päris) perekonnanimi oli aga isegi hüüdnimeks natukene liiga hea - Laskovõi

[linnavurle]

Ja mis eesti nimedesse puutub, siis suutsid nii ohvitserid kui ka kaasteenijad neid päris adekvaatselt hääldada, välja arvatud kamraad Trääl`i nime. Seda väänasid nad küll kohutavalt, üks versioonidest kõlas Trjajaal.

[Troll]

Kirjutasin juba siia varem:

Mul sõpra, kelle nimi oli Mäesalu, kutsuti Mjaso-Salo!

[johnbull]

ühe leitu nimi oli sorokoletov - nelikümmend aastat

[reims]

Meil oli selline kandilise näoga kasahh, keda kutsuti Kõrpõss( =tellis Kasahhi keeles ,ei tea kas täpne tõlge või tuletis sellest).

[stilett]

Meie roodus oli teises rühmas seersant perekonnanimega Penjaz, suur mehekolakas, oleks võinud mängida õudusfilmis ilma grimmita, muidu aga Jumala südamlik kamraad. Loomulikult muutus tema perekonnanimi natuke ja temast sai lihtsalt Penis.
Meie roodukas- kapten Velikov, sai hüüdnime Lasta. Mees oli ise 165 pikk, jalanumber aga oli vist 50 tuuri ja käies hoidis labasid väljapoole. Ühesõnaga, eht Lestamees...

[linnavurle]

Kolleeg stilett`i kirjeldus vastab täpselt meie reamees Laptevi omale - 165 cm pikk, jalanumber 50; kuid Laptevi versioonis lisandusid veel suured kõrvad. Oli vaikne ja rahulik mees; nimest ja jalanumbrist tulenevalt hüüti teda Lapat. Tema enda jutu järgi olevat ta enne sõjaväge tegelenud suusahüpetega ja oma oblasti tasemel isegi noorena medaleid võitnud. Me vahepeal ikka arutasime, et kas ta hüppas suuskadega või ilma, sest jalad olid ju sellised "lapatid", et mis neile enam suuski otsa toppida.

[Lemet]

No ja kujutage endale ette,kuidas kõlab vene keeli nimi Pajupuu. Ise pealt nähtud kõne:
Prapor:"Familja,soldat?"
SÕdur:"Rjadavoi Pajupuu,tov praporštšik."
Prapor:"Ja tja tšas kak pajebu,bljat.Izdivatsa nad sovetskim praporštšikom rešil,da?"

[linnavurle]

Pajupuu-bajebu versiooni olen oma kõrvaga kuulnud TPI sõjalise kateedris Eks sellise nimega meestel oli vist igal pool jama.
Järgnev on rohkem linnalegend, kuid naljakas sellegi poolest. Nimelt olevat üks Saaremaa mees sõjaväest tagasi saadetud, sest mitte keegi ei suutnud tema nime välja öelda ega kirja panna. Mehe nimi olevat olnud Õueaiaäär.

[ennww]

Kardan, et viimane lugu on tõesti linnalegend.
Küll on aga Hiiumaal täitsa olemasolev nimi Mäeumbaed. Kujutage sis ette, kyuidas Nõukogude passi seda vene keels väänati. Piirivalvel oli sadama piiripunktis paras tegemine, et seda nime lugeda.

[NSU]

See pole küll sõjaväest,aga nimedega seotud ikkagi.
Tutaval eesnimeks Enn.Pidanud miilits ta Venemaal kinni ja küsinud-"Kak vasha imja?".See siis öelnud,et Enn.Ja miilits kirjutanud paberile N ja küsinud-" I vsjo stoli?"

[Tarmo Männard]

Venemaale reisile minnes avastas kolleeg, Linnateatri näitleja Kalju Orro, et keegi on kirillitsas ta viisale püüdlikult maalinud:
"NIKOLAI OPPO"

Ja minust kirjutati balti sõjaväeringkonna ajalehes "Za Rodinu", kui tublist hozzvodi sõdurist,
leedukas Torma Memersist