Sõjalise tunnis keskoolis ja muu kino

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Lemet
Liige
Postitusi: 19945
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Noh, polnud ta nii kibestunud midagi, vähemalt sain mina tolle isandaga peris kenast läbi, tegi teine ise nalja ja sai teiste tehtust kah aru. Taadil olid näiteks Tallinna linna kohta hämmastavalt põhjalikud teadmised ja mäletamist mööda oli ka siin ühe luulekogu välja andnud... :roll: Eesti keelest sai kah tükati aru, aga välja ta seda suurt ei näidanud. Või kui, siis ainult juhul, kui ikka keegi tütarlastest ultralollust välja ajas. Suhteliselt flegma oli ta ka, ei teinud suurt teist nägugi, kui klassiõde tõrke andnud TOZi talle rindu suunas ja imestas, miks pauku ei tulnud. Aga taustast- oli teine algul tahtnud lennuväkke pääseda, aga sõjaaeg, nagu ta oli, võeti poole õpingu pealt tervel jõugul lennukoolis sabast kinni ja peksti mereväkke. Nii tast musta vormi kandja saigi. Ajas teine mõnikord seal oma 3,5 korruse peal suitsu tõmmates päris muhedat juttu, kahjuks pole kõik räägitu enam aastate tagant meeles. Aga väljanägemine...nojah, nina kuju järgi oleks teise küll mägedesse ajanud, mitte Poolasse. Aga kas ta mitte kuskilt Musta mere kandist pärit polnudki, meenub nagu midagi läbi aastate... :roll:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2474
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Nii et siis tema poola päritolu võib olla hoopis tollane linnalegend...aga luulekogu on muidugi tõik, mis paneb inimese peale teise pilguga vaatama.

Kibestumuse-jutt on rohkem ERKI-aegadest pärit. Sellel koolis polnud ju Nõukogude militaaria au sees, seda ka just eriti 80. aastatel. Ehk tekkis kaasõppejõududega mingi tõrge, aga üliõpilaste poolt oli eelhoiak kindlasti olemas. Selle-aegseid tudengeid veel küll, kelle käest küsida, aga kaasõppejõudude pink hakkab juba lühikeseks jääma. Aga hea meelde jätta, katsun suhtumisest Zlatopolski kohta üle küsida, kui võimalus avaneb.
Kasutaja avatar
Heiks
Liige
Postitusi: 334
Liitunud: 23 Dets, 2003 20:47
Asukoht: Reval
Kontakt:

Postitus Postitas Heiks »

Mina olin major Puksandi juhtimise all 1985-87 keskkooli ajal. Ja ta oli tuttav nägu ennegi, nii et ju ta oli juba enne seal ametis. Kooliks oli tõepoolest 4. keskkool.
Rõõm kuulda, et Puksand ka hiljem hakkama sai. Selle hinnangu tema kohta " tore inimene aga vilets pedagoog" andis tegelikult meile juba meie klassijuhataja Heino "Puujalg" Linnamäe. Muide, siiani teen elektritöid kodus toetudes tema õpetustele ja teooriale.
holt
Liige
Postitusi: 197
Liitunud: 09 Juul, 2005 8:45
Kontakt:

Postitus Postitas holt »

Sollmann kirjutas:80-ndate esimene pool.
Rakvere 3. Keskkool.
Õpetaja - major Gontšarov.
Samuti muhe ja lahke inimene.
Samuti koomiline ning nii nagu major Adõlovgi ammendamatu imiteerimisallikas.
Õpilaste suureks õnneks üsna kergesti manipuleeritav. :roll:
Alatasa, kui mingi kontrolltöö pidi just-just algama, käisid plikad mulle, kui klassi parimale vene keele oskajale peale, et ma mingi kavala küs-e leiutaksin ning selle õpetajale serveeriksin, et too siis tunnikontrolli ära unustaks.
'Tov. major, raskazhite pzhlsta pro Grenadu, ne stoit li nam bojatsja 3. mirovoi voinõ?' - ja sm major jutustab pikalt ja laialt kuidas asjalood Grenadal parajasti on ning et partei ja valitsus teevad kõik et koledat sõda ära hoida.
Samal ajal teevad klassis kõik juba koduseid töid, märkamatult möödub aeg ja sm majorile ootamatult heliseb järsku vahetunnikell ning kontrolltöö jääbki tegemata.
Ja nii tunnist tundi, üha uuesti ja uuesti ning rusikareeglina ka õnnestunult. :roll:

Megalaager kooli lõpus, puuautomaatide ja -granaatidega, gaasimaskide jmt-ga, oli aga selline koomuskikoht, kus nalja sai mitme aasta peale ette :P
Sama aeg, sama Gontšarov :P Gontšaar ei osanud meie arusaamise järgi peaaegu sõnagi eesti keelt. Saadeti teda tagapinkidest üle terve klassi kõva häälega nii inimese kui ka mitmete loomade intiimsematesse kehapiirkondadesse, vahel väga üksikul korral teatas Gontša, et ta saab aru küll kui me talle "nehorošije slova govorim", oleks ta päriselt aru saanud, küllap oleks nii mõnigi meist kõvasti võtta saanud. Õppevahendeid tabas tihtipeale kurb saatus, eriti dosimeetreid, millest oli lõhkumisele lisaks ka midagi võtta, automaadid olid nii kulunud, et nende lahtivõtmiseks ei olnud sageli tarvis teha muud kui põrutada täiest jõust kabaga vastu põrandat. Ainsaks erandiks oli lasketiir - seal sai käidud usinalt ja TOS-idega klõpsitud nii palju kui lubati, õhupüssidest me eriti ei hoolinud.
Meie lennu ajal muutus kolmepäevasena ette nähtud lõpulaager sujuvalt ühepäevaseks. Kooli juurest kolonnis Ussimäe suunas marssi alustades saime Gontšalt ootamatu korralduse "Strojevuju pesnju napevai!"...kusjuures ma ei suuda praegu enam kuidagi meenutada, et ta meile enne mõnda õpetanud oleks...igatahes alustasime kuttidega nagu kokkulepitult hetkel suht populaarset "Alles soldaten, unterohvisieren..." Gontša ei suutnud küllalt kiiresti reageerida, ilmselt ei uskunud ta natuke aega lihtsalt oma kõrvu vmt, igatahes jõudsime minu mäletamistmööda ka sõnadeni "Russish likvidieren", enne kui järgnes kohkunud röögatus "Prekratite pesnju!" :D. Natukese aja pärast tuli teine katse, selleks olime sosinal valmistunud ja vastava käsu peale hakkas kõlama pisut modifitseeritud variant laulust "Kivil istus väike konn", täpsemalt siis istus kivil nihuija, kes mõtles, et on tohuija jne, loomulikult ei jõudnud me ka selle lauluga kuigi kaugele...irw. Kaevikukaevamise käigus purunesid umbes 3/4 jalaväelabidatest nagu nõiaväel, peale mingeid manöövreid ja granaadiloopimisi ja pikalt niisama molutamist asusime õhtupoolikul tagasiteed kooli suunas. Marssisime kolmekaupa kolonnides, Gontša keskmise kolonni peas. Jõudes esimesele linnatänavale, Liiva tn vist, astusid kaks äärmist kolonni sammu kõrvale ja pöörasid oma puukoned keskmise suunas, kesmised tõstsid käed kuklale...ja sellesama keskmise peas, meenutame, astus uhkel, rind kummis, ka meie Gontša :D...saime sedaviisi ikka jupp aega minna enne kui Gontša silmanurgast midagi märkas...irw. Tagasi kooli õuel, saime korralduse labidad ühte hunnikusse panna. Sinna kogunes nii palju murdunud varsi ja kõveraid terasid, et naeru tagasi hoida oli täiesti võimatu - mida suuremaks risuhunnik kasvas, seda suuremaks läks ka lõkerdamine. Gontša silmitses seda õnnetust ütlemata nukral ilmel ja teatas suht vaiksel häälel, et me oleme "otšen plohije ljudi". Keegi teatas kohe vastu, et me oleme "horošije ljudi, tolko plohije soldatõ".
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1240
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Tall 9 kk sõjanduseõpetaja sm Sumolainen.
Oskas vaid vene keelt ja eesti keeles oskas öelda "Vanajisa, vanajema, tuli siia rutttttuuu"

Oli sõbralik ja muhe alampolkovnik (kuimaeieksi) Orgunnis kevadeti tsiviikaitseõppusi, kus koolihoovis süüdati hunnik ajalehti. Vaprad tsiviilkaitsjad tormasid gaasimaskides ja keemiaülikondades kohale ja kustutasid selle siis 6-9 vahtkustutiga ära.Korra Õnnestus minul "spiooni" mängida, kes kohale hiilib ja tulukese süütab. Ma laenasin siis endale roosast poroloonist põrsamaski ja plastist Kalašnikovi, et spioonim välja näha. Sumo seletas mulle pärast nurga taga, et olgu, mis on, aga seamaskis spioonid kohe PÄRIS KINDLASTI ringi ei jaluta! Lubasin, et spiooni mängides ma enam kunagi nii ei tee ja olen oma lubadust pidanud praeguseks juba 23 aastat

Üks esimesi gaasimaski pähepanemise võistlusi: tõmbame pähe ja seisame...paar tüdrukut hakkavad poole minuti pärast paaniliselt torbikuid peast rebima. Ei reageeri ka röögatusele "otstavit"!
Selgus, et Sumolainen unustas lasta meil kontrollida, kas filtrit sulgev kummijunn on ikka eemaldatud.

Kloogale laskma sõites pidid kõikidel pead olema kaetud. Mina olin tulnud mütsita. Unustasin. Sumolainen lubas, et kui ma endale peakatet ei leia, siis automaadist tulistada ei saa. Mõne aja pärast läksin uhkel sammul tema juurde ja kandsin ette, et mul on kõik "po ustavu". Sumo vaatas mu peas olevat neljas nurgas sõlmedega taskurätikut ja ohkas sügavalt. Tookord olin ma oma klassis ainus, kes sai automaadist tulistada ilma mütsita.

TOZ ist lastes pani ta igakord tiiruukse lukku, kui 3 laskjat + 3 ettevalmistajat sinna sisenesid. Ja muidugi pidi ta ju tüdrukutele näitama õiget laskeasendit. Tsikid ajasid siis oma kooliseelikustatud jalgu laiali ja itsitasid mõnuga. Mõned eriti tuhmid, kes sihtidagi ei osanud, palusid teda appi. Eks Sumo siis läkski reisi rõugutava tüdruku peale ja seletas, et kus on kaba ning õlg ja kus peab silm ja kus sihik olema. 6 inimest kihistasid ja tema oli näost punane.....vat niuke töö oli taadil....
Kasutaja avatar
harri13
Liige
Postitusi: 555
Liitunud: 20 Jaan, 2006 20:30
Asukoht: haava salu
Kontakt:

Postitus Postitas harri13 »

Kas see Sumolainen oli Ingerisoomlane või karjalane? Kas ta enda rahvuse keelt ka oskas?

Kas noorematel on midagi meenutada Eesti sõjalistest tundidest?

Kuulduste järgi peaks minu klass(Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11Ü-34 õpilast: 21 poissi 13 tüdrukut) ka sellest õppeaastast sõjalist õpet saama, Õpetajaks vist pidi tulema KL-i Lääne Maleva keegi ohvitser.

Kui midagi juhtub, ehk ma siis kirjutan siiagi.
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2474
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Kui on soomepärane nimi, siis on üldjuhul ingerisoomlane. Ingerikarjalane (isur), aga ka päris-, aunuse- või tverikarjalane kannab üldjuhul vene või venepärast nime ja on enamasti õigeusklik. On veel väike võimalus, et Ida-Karjalast (ehk siis praegusest RF-i Karjala Vabariigist) on pärit soome nimega tegelane - siis kas nn gyllinglaste või hilisemate punapagulaste järeletulija.

Pärast 1950. aastate II poolt ka tagasipöörduda tahtev (aga mitte kojulastav) ingerisoomlane või mingitki rahvuskeskkonda ihkav muu Venemaa soomlane.

Tihti tunneb ingerisoomlase ära moonutatud soome nimekujust. Nt algne 'Väisänen' oli slaavi kirjas 'Вейзенен' ja hiljem taas ladinas mingi soome-vene-eesti segu, nt 'Veisenen'. Eestis veel ettetulnuid nt Nykänen-Nüganen, Hyppönen-Hüpponen jne. Võis ka juhtuda, et ingerisoomlane, eriti pärast 1937. aastat, kandis edaspidi vene nime, et ellu jääda.
Kasutaja avatar
harri13
Liige
Postitusi: 555
Liitunud: 20 Jaan, 2006 20:30
Asukoht: haava salu
Kontakt:

Postitus Postitas harri13 »

Väike kõrvalrepliik hariduselu sekka:

Soomepärased(-en lõpulised nimed) on Eestis väga levinud. Näide tuttavast, kelle nimi on Antikainen. Puhas Soome nimi, aga pole tema käest kuulnud, et oleks soomlastega kuidagi seotud. Kui mõtlema hakata on soome nimesid väga erinevaid teid Eestisse sattunud: Uusajal elasid Põhja-Eestis soome kalurid, kelle järeltulijad on nüüdseks sulandunud; Arvatavasti mõni ärksam ja rahvuslikum talupoeg võis sellise nime endale võtta; Ka Eesti-Ingeri elanikud võisid end Eestiga seostada; Nüüd on palju Ingerisoomlasi Eestisse sattunud(endalgi üks nende järeltulija tuttav, perekonnanimi Kurikka, räägib eesti keelt emakeelena, isa elab Soomes, identiteedilt tundub nö "keskmine eestlane" olevat) ja nüüd on ka Soomest otse inimesi siia kolinud(nt. Läänemaal EELK kirikutegelane Kari Tynkkynen)
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2474
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Castellum »

Kuigi see Antikainen ise ei tea, aga kuidagi peab ta Soomega seotud olema. Selliseid perenimesid pole Eestis pandud, vt:
http://www.history.ee/ono

Suurem Soomest tuleku laine oli pärast Suurt Põhjasõda, aga siis oldi ilma perenimedeta ja lisanimede paneku ajaks oldi juba ammu eestistunud.
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1240
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Ma kahtlustan, et "vanajisa, vanajema, tuli siia rutttttuu" oligi ta ainus mittevenekeelne sõnavara.

Viimasesse klassi minnes olin kasvatanud suvel endale täishabeme.
Esimeses tunnis vaatas Sumo mind uskumatu näoga......
"Mjannard!"
Tõusin püsti.
Vaatas mind veel ja hirnus pisut.
* "Nu tõ Mjannard, prjamo kak botsman!"
Siis hirnus natuke veel ja ütles tõsinedes et järgmiseks tunniks olgu see kadunud!

Nojah. Pidingi oma ilusast-hõredast koolilapsehabemest loobuma. :oops:


*sa , Männard oled nagu pootsman!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 26 külalist