Intervjuu kaitseministriga

[Lemet]

Laevade käigushoidmise maksumusest peaks kujukaks näiteks olema taanlaste kingitud laevaga toimunu...seda eriti teiste võimekuste ja pideva hala "raha pole" taustal.

[Viiskümmend]

Samas on see ka väga loogiline, kui sa oled juba 800 mln. eest maailma kallimat halli värvi plastikut ostnud siis võiks ka kunagi mingi võimekus tekkida ja maailma parim võimekus on juba midagi

[Poti soldat]

Kui kaitseminister räägib tõsimeelselt 2015 aastal kuidas eesmärgiks on maailma parimad miinijahtijad, siis saab ainult tõdeda et Gruusiast ja Ukrainast pole absoluutselt midagi õpitud (tegelikult on ka teine selgitus, aga too kuuluks juba KaPo pädevusse...). Mitmest riigist peab Putin veel tükke hammustama enne kui prioriteedid lõplikult paika lähevad? Tagumik on pooleldi paljas aga ostetakse paksem kuldkett...

[tommy]

Olen korduvalt väitnud ja jätkan väitmist, et miinilaevadega on ainumõeldavad järgmised tegevusmudelid:
1. Müüa maha 2 laeva kolmest
2. Kui see ei õnnestu, siis konserveerida 2 laeva kolmest ja hoida ühte tegevuses.

Kui meil on eesmärgiks seatud "1 laev igal ajahetkel lahinguvalmis, (peamiselt)NATO miinitõrjeeskaadri koosseisus, siis sel juhul sinu plaan ei päde.
Sellisel viisil pole üldse mõtet jamada ja siis juba on targem kõik maha müüa/utiliseerida ja Merevägi üldse kinni panna.

[Qtec]

Sellisel viisil pole üldse mõtet jamada ja siis juba on targem kõik maha müüa/utiliseerida ja Merevägi üldse kinni panna.

Antud juhul, polegi niiväga paha mõte...

[Viiskümmend]

USA RMS programm, mis pidi kõik taditsioonilised miinijahtijaid pensionile saatma ning vastava võime hoopis LCS laevadele tekitama on Pentagoni väitel - suurelt feilinud ning peale 16 aastast arendustööd on neil töötava ja uuendusliku miinijahtimislahenduse asemel hoopis hiiglaslik võimeauk. Eesti saab siin edukalt plaastrit mängida.

[toomas tyrk]

Sellisel viisil pole üldse mõtet jamada ja siis juba on targem kõik maha müüa/utiliseerida ja Merevägi üldse kinni panna.

Antud juhul, polegi niiväga paha mõte...

Hm, ennast kordamast ma ei väsi. Baltikum on NATO jaoks saar. Kogu sellest tuleneva muu temaatikaga.

Et soovitakse näha meie oma panust oma kommunikatsioonide tagamiseks ning turvamiseks - minu arust loomulik ning igati loogiline.

Muidugi, paneme mereväe kinni. Loobume NATOst. Tegeleme ainult "iseseisva" riigikaitse arendamisega ning kõik muu on meie jaoks kama kaks. Las kuuevarbalised tegelevad ka ise oma riigikaitse arendamisega ja kui lõunapiir ei pea, siis see on nende süü, jne...

Jõudu tioreetikutele...

[illl]

Nõus toomase kommentaariga. Niipalju kui mina asjadest aru saan, siis seda plastikkünade programmi ei hoita elus selleks, et siinseid foorumi liikmeid närvi ajada vaid seetõttu, et nende künade näol osutame me kokkulepitud panust NATO võimetesse. Kuigi oleks tore turvalisust ainult tarbida, mitte midagi ise vastu pakkudes, siis väga pikelt seda ilmselt liitlaste poolt ei talutaks. Teise asjana tasub väljatoomist see, et ühe selle plastikküna kapteni sõnade kohaselt kui siin peaks kunagi si*tt ventikasse lendama ja siia on vaja tuua NATO mereväge, siis tuleb alati kõige ees üks nendest samadest plastikkünadest, sest ükski terasest alus ei liigu sellises olukorras siinsetesse vetesse enne kui tee pole eest võimalikust miiniohust puhtaks tehtud.

[Lemet]

Mmmm...ja kui sedasorti tulemisvajadus peakd tekkima näiteks veebrusri teises pooles? Trotsime vapralt loodusseadusi?

[Viiskümmend]

Kui NATO teraslaevad ilma "plastikkünadeta" Eestile appi ei tule ning nimetatud miinikoristajate navigatsioonihooaeg on meie laiuskraadil mingid 5-6 kuud siis, mis meist talvel, varakevadel ja hilissügisel saab? Äkki ikkagi tulevad?!

[Kilo Tango]

Vaidlus on nüüd läinud jälle sellele tasandile, kas meil miinijahtijaid on vaja. See on ammu vaieldud ja siin jäädaksegi erinevatele seisukohtadele.

Antud puhul on aga probleem pigem selles, et aetakse taga mingit tehnoloogilist tipptaset. Selle vahel, et neid laevu käigus hoida ja töövõime tagada ning ministri sõnutud "tehnoloogilise tipptaseme" vahel haigutab mitmekordne rahaline vahe. See vahe ei ole ilmselt 1-2 mil € vaid pigem kokku 15-20 mil €.

[Kapten Trumm]

Good point, 50

Selle mereväe teema juurde - tasub lugeda (ka netis on olemas) värskes Sõduris ilmunud artiklit Eesti miinilaevastiku ajaloost. Lühireferaat. Kui seda mõttega lugeda, siis saab ka aru, et Sandowni projekt oli räme naba nikastamine, sest varasemad 2 tüüpi miinilaevastikke ei saanudki kunagi operatsioonivõimeliseks personali (ja raha) puudumise tõttu. Täpsemalt DDR-i miinijahtijad olid tegelikkuses raadioluurelaevad, mis tulid as it is ilma miinitõrje varustuseta (tegu oli algselt traaleriks ehitatud laevaga, mida Volksmarine kasutas raadioluure laevana) ja ilma igasuguse kasutajakoolituseta. Neist oli sõidukorras ainult 1 laev (teisele polnud meeskonda ja käigushoidmise raha) ja sedagi ei kasutatud miinitõrje rollis. Edasi tulid Bundesmarine kingitused kahe miinitraaleri näol (mis olid tegelikkuses kasutusel patrull-laevadena), kuid erinevalt DDR ajastu as it is kaubast oli seekord tegemist täispaketiga, mis sisaldas ka asjakohased traale (nii mehhaanilised kui magnetilised/hüdroakustilised) kui ka kogu meeskonna väljaõpet Saksamaal vastavalt Bundesmarine nõuetele (selleks tehti Eestis ainuüksi 4-kuuline Saksa keele kursus). Ka see laevastik ei muutunud kunagi operatsioonivõimeliseks, sest meeskonna puudusel oli käigus 1 laev, mis aeg-ajalt käis õppustel lippu näitamas. Iroonilise kõrvalpõikena - samas ajakirjas on uudis, kuidas lõpetas esimene KSK mereväekursuse lend (aasta on meil 2015. Selline fakt iseenesest näitab juba, et laevastikuga on asutud pükse püksisääre kaudu jalga ajama.)

Nüüd minu tagasihoidlik arvamus.

Probleem Sandownidega on MeV probleemihunniku veepealne osa - neid seisvaid laevu, mida on eri aegadel siia kokku kantud, on Miinisadamas terve kaiäär täis.

Ehk siis kokkuvõte. Eesti miinilaevastiku (ja laiemalt mereväe) puuduliku operatsioonivõimekuse puudus pole mitte moodsate gismode nappus, vaid personalipuudus.
Ka olemasolevate mitte "maailmatasemel" seadmete taha pole panna inimesi. Laevade mehitamiseks pole lihtsalt inimesi ja tänane personalimudel seda ka ei toeta (ja ei toetaks ka tänane liiglühike ajateenistusmudel). Täpselt sama seis, mis oli 1997 või 2002, on ka täna - meeskonna puudusel on operatsioonivõimeline üks miinilaev ja räägitakse, et teeks teise kah. Miinilaevu on aga on 3 ja laevu seisab seal kai ääres veelgi. Näiteks on mereväel 2 Tasuja-tüüpi miinipanijat, millest kasutatakse (taaskord meeskonna puudusel) ühte. Admiral Pitkast ei hakka rääkima - piinlik lugu.

Teiseks: selleks, et nende kolme laeva moderniseerimine (ja jätkuv lappimine) mingit mõtet omaks, tuleb leida kõigepealt võimalus ära mehitada need laevad. Arusaadavalt kaadrimadruse 15% palgatõus Tallinki või piraaditõrjesse minekut ei peata. Tänase süsteemiga, kus kaadrimadruse palk jääb tublisti alla palkadele kommertslaevadel, saabki MeV rolliks olla erafirmade personali lüpsilehmaks. Ilma mereväge juba 90ndate algusest kollitanud personalinappust likvideerimata on see 30 miljonit suuresti mahavisatud raha ja kui tegelikult suudetakse mehitada 1 laev, siis mingit all-round NRF kõblikkust ei tegi nagunii.

Põhimõtteliselt probleemide lahendamiseks tuleb see 30 või 10 või 20 miljonit näha ette hoopis kaadrimereväelaste palkadeks, sest eri perioodide gismosid on Miinisadamas terve kaiäär täis, samal ajal pole MeV suureline isegi ainsa vene patrull-laeva Tallinna reidile ilmumist kuidagi tõkestama. Eesti mereväe kõige võimsam relv on Pitkal asuv 76 mm lühiraudne kahur, mida kasutatakse jäämägede laskmiseks ja jääkarude hirmutamiseks. Ja sellegi relva taha pole täna meeskonda panna.

Kogu see pillerkaar aga toimub lihtsalt maaväe arvelt, kes nii UKR kui GEO näitel kannab venelaste rünnaku puhul sõjategevuse raskust (mitu pauku UKR laevastik teinud on...?)

[Kapten Trumm]

Nõus toomase kommentaariga. Niipalju kui mina asjadest aru saan, siis seda plastikkünade programmi ei hoita elus selleks, et siinseid foorumi liikmeid närvi ajada vaid seetõttu, et nende künade näol osutame me kokkulepitud panust NATO võimetesse. Kuigi oleks tore turvalisust ainult tarbida, mitte midagi ise vastu pakkudes, siis väga pikelt seda ilmselt liitlaste poolt ei talutaks. Teise asjana tasub väljatoomist see, et ühe selle plastikküna kapteni sõnade kohaselt kui siin peaks kunagi si*tt ventikasse lendama ja siia on vaja tuua NATO mereväge, siis tuleb alati kõige ees üks nendest samadest plastikkünadest, sest ükski terasest alus ei liigu sellises olukorras siinsetesse vetesse enne kui tee pole eest võimalikust miiniohust puhtaks tehtud.

Selleks, et kiiresti liikuva laevastiku ees teed puhastada, vajatakse miinitraalereid. Tänapäeva miinitraaler on tavaliselt mehitamata ujuvvahend, mida veetakse kopteri sabas või juhitakse eemalt ohutust kohast raadio teel. Sandown ei ole miinitraaler. Miini jahtimine, kui sa oled ühte operatsiooni kaldalt viitsinud jälgida, on aeganõudev ukerdamine (samamoodi passib ju ka see abilaevastik) pidevas õhu- ja mererünnaku ohus. Kiirus maksab ka merel ja ühekaupa öösel pandud 100 miini kahjutuks teha miinijahtijate abil kulub mitu päeva (meil leitakse nädalase miinijahtimise õppusega tavaliselt ca 30 miini).

[toomas tyrk]

Kapten Trummilt küll huvitav ajalooline ülevaade (või selle refereering küll täpsemalt), kuid veidi ajast maha jäänud.

Eesti miinijahtijad on teatavasti NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus. Mis on üks neljast NATO alalisest laevastikuüksusest. Eelmisel aastal käisid seal kaks laeva, vahetustega. Kolmas ei olnud mehitatud ega ka tehniliselt korras. Kui aga ministri värsket intervjuud uskuda, siis praegu on väidetavalt valmisolek kõigi kolmega osaleda. Millegi pärast ma kipun ministrit rohkem uskuma, kui kapten Trummi...

Ja kuna on alalises valmisolekus grupp, siis selle koosseisus on nii traalereid kui jahtijaid, mis siis tegutsevad vastavalt nende võimekusele ning vajalikusele. No ja Eesti siis panustab ühe miinijahtijaga. Mis tahes ajal.

[Poti soldat]

Kas NATO abi jääb tulemata põhjusel et Eesti miinijahtija pole moodsaim siin maamunal ja ei sisalda absoluutset tipptehnoloogiat? - pean seda vähetõenäoliseks
Kas NATO abi jääb tulemata kuna Eesti lihtsalt ei pidanud vajaliku aja iseseisvalt vastu, ning pole enam eriti kedagi aidata? - seda ohtu pean eelmisest märksa tõenäolisemaks
Me oleme äärmiselt piiratud ressurside ja minimaalse strateegilise taganemisruumiga rinderiik. Kõik mis ei toeta otseselt meie iseseisvat kaitsevõimet on luksus. Seejuures ma ei väida et kõik luksus tuleks likvideerida, ma olen täitsa ok nende miinijahtijate töös hoidmisega, kuna omal ajal sai sinna palju investeeritud ja teatav kaudne kasutegur on olemas. Aga luksusasjad ei peaks kohe kindlasti olema need kuhu me taome meeletult pappi sisse eesmärgiga saavutada maailma parimat.