Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Roamless]

Trumm, Sa ajad nagu tavaliselt täiesti segast ja villast. Ilmselt parteikontori mõjud ajavad lahmima.

PPA personalimudeli efektiivsuse kohta võib praktikast tuua sellised näited, et piiripatrull suudab oma vastutusala kontrollida max kord ööpäevas (lihtsalt rohkemaks pole inimesi, meedias väidetu), samuti liiklusjärelevalve otsa sattumise tõenäosus on kahanenud olematuks (mida näitab nt massiline süsimustaks toonitud esimeste küljeklaasidega autode hulk liikluses). Ehk see "efektiivsus" on täna selline, et asjad jäetakse lihtsalt tegemata. Anname ühele uurijale 200 asja korraga ja kõik, mida suudetakse teha, on tiražeerida kopipaste kirju kannatanutele, et "kuna süüdlast pole võimalik leida, on menetlus lõpetatud".

Mis siin nüüd siis täpselt Siseministeeriumi vaates ebaefektiivne kulutamine on? See, et pole raha korralikeks palkades ja personali juurdepalkamiseks või?
Elmar Vaher on ju välja öelnud, et vaja oleks 6 mln eurot aastas juurde, mis annab 20 lisapatrulli. Praegu on ööpäevas väljas ligi 100 patrulli. Riigikontrolli hinnangul on siseturvalisusel hetkel vähemalt 400 mln eurot puudu. Tahame siis lõpuks seda või, et tuleb kuulivestita Makaroviga lotu nokatsiga tont meile väljakutse peale kohale?

Kaitseväe "efektiivsus" ei saa kahjuks kuidagi väljenduda selles, et paigutame brigaadi vastutusala kaitsma ühe kompanii, PPA puhul on see täna normiks saamas. Päästeameti puhul on tegelikult sama jutt, täna on realiteet selles, et üksikelamu ehitaja peab endale rajama tuletõrjeveehoidla, sest lähim komando jõuab väljakutse korral sulle tukke loputama.

Päästekomandode paiknemine põhineb elanikearvul ja suurõnnetuse riskiga ettevõtetest lähtuvalt. 95% väljakutsetest jõutakse sündmuskohale keskmiselt 10 minutiga. Ja seda üle Eesti! Tiheasustusalades veel kiiremini. Iseasi on see, et peale 5 minutit tulekahju on suhtkoht tukiloputus. Ja praegune päästekomandode hulk on suurem 1000 elaniku kohta kui Soomes. Ja see on ebaefektiivsus!
PPA patrullide väljapanemine sõltub sündumuste ja riskipõhisest mudelist. On nt tavaline lugu, et kolmapäeval Kohtla-Järvel oleval patrullil pole ühe öö jooksul mitte ühtegi väljakutset. Kuu alguse nädalavahetustel on jälle väljakutseid oluliselt rohkem ja sellevõrra on oluliselt rohkem ka patrulle. Patrullis on siis ka lisaks patrullipolitseinikele ja piirkonnapolitseinikud. Iseasi on jälle see, et patrulle võiks üldse rohkem olla. See on ikka tohutu ebaefektiivsus!

Lisaks on selle "efektiivsuse" juures veel selline trend, et pisemate asjadega inimesed ei pöördu enam politseisse, sest kõik juba teavad, et politsei midagi ei tee. Siis saavad ju suured ülemused rusikaga vastu rindu taguda - kuritegevus langeb

Kuritegevus langemise kohta pole Justiitsministeeriumil selgeid põhjendatuid hinnanguid. Nad väidavad, et ka maailmas pole üheseid seoseid, miks kuritegevus riigi arenendes langeb. Võimalikke põhjusi mitu, kuid mis puudutab vargusi, siis teatud kraami pole mõtet varastada. Profigrupid ja vargad on enamuses luubi all ja enamus väikestest kuritegudest langeb vähemalt Tallinnas narkaritele ja muidu avantüristidele. Möödas on ajad, mil ühe korteri tühjaks tegemisega teenisid mitu kuupalka.
Muideks vägivalla kuritegude registreerimine on kasvanud, kuna naised on hakanud enda peksmistest teatama. Iseasi on nende kiire uurimine.

[Martin Peeter]

Minu meelest ei ole kuigi viljakas tee arvata, et nii suuri küsimusi, nagu meie puuduvatesse võimetesse investeeritav vajalik rahahulk, oleks võimalik lahendada mingite haldusalade majanduskulude kokkuhoiuga. Kokkuhoiu ja lisatulude koha pealt nõustun tõesti, et Majandusministeeriumi haldusala suurettevõtete Eesti Energia, Tallinna Sadam investeeringud ei ole olnud ehk kõige mõistlikumad (kuid ka neid finantseeritakse suuresti laenurahaga) ja teiseks see tulumaksu langetamine oli kahtlemata mõnus, aga mitte mõistlik. Mingit majanduskasvu selle läbi küll ei saavutatud.
Kui on vaja kiiresti investeerida iseseisvasse kaitsevõimesse, siis on ainus mõistlik tee ikkagi laenuraha. Eesti SKP oli 2015. aastal 20,5 miljardit, valitsussektori võlg 2 miljardit, eelarve ülejääk 0,6% SKPst (ka siin on juba 120 milj! -see oli küll ootamatu ühekordne tulu). Kui me ka seda valitsussektori võlga ka 5-10 miljardi võrra suurendaksime, oleksime ikka suhteliselt väikese valitsemissektori võlaga riik.
Ja neile, kellele meeldib rääkida mingitest Euroopa reeglitest, et ei saa ja pole võimalik; siis on ja saab:

http://uudised.err.ee/v/majandus/8d5a62 ... idi-parast

Probleemideta võiks aastas juurde laenata ca 600 miljonit, mõnevõrra suuremat seletamist tuleb miljardi puhul. Intress on olematu. Ei ole vaja rääkida, et see raha tuleb ära võtta õpetajatelt, pensionäridelt, politseinikelt, päästjatelt jne. Tagasi saab maksta siis, kui ei pea enam nii palju investeerima ja ka see aeg tuleb.

Aga seda ei tehta. Lootuses, et valitsuses istuvad ikka mõistlikud inimesed, saab sel olla vaid kaks võimalikku põhjust:

1) kas pole valitsuse arvates oht piisavalt suur või
2) pole valitsuse arvates iseseisvasse kaitsevõimesse täiendav investeerimine efektiivne. Kas arvatakse, et liitlased kaitsevad meid ära meie jaoks odavamalt või pole sellesse iseseisvasse kaitsevõimesse suuremat usku.

[Martin Herem]

... investeeringud ei ole olnud ehk kõige mõistlikumad (kuid ka neid finantseeritakse suuresti laenurahaga)

Ma arvan, et suur erinevus Martin Peeteri ja näiteks tänase valitsuse vahel ilmestub just selles lauses. Laenuraha pole sugugi parem lollide otsuste tegemiseks.
Seepärast ei taheta ka hästi võtta laenu mingite uute ja suurte sõjaliste võimete loomiseks (ma arvan nii).
Kujutame ette, et Eesti riik võtab laenu näiteks 500 miljonit ja ostab selle eest ... tankipataljoni, keskmaa ÕT jne. Siis on see raha otsas. Järgmisel aastal tuleb hakata seda ostu ülal pidama. Kas selle jaoks võtame ka laenu? Ja nii igal järgneval elutsükli aastal ... ja samal ajal tuleb meil laenu tagasi maksta ...?

[Veiko Palm]

Tahan ka paar sõna öelda uue võime loomisest. Uue võime all mõtlen ma siin nii täiesti uut (meie jaoks praegusel hetkel nt keskmaa õhutõrje (objektikaitse), raske soomuse üksus, nt MLRS-tüüpi üksus, allveelaevad) kui ka kvalitatiivset üleminekut (nt meie minevikus hüpe 105mm pealt 155mm peale).

(Lääne)maailma kogemus on, et uue võime loomine võtab aega 10-15 aastat. Kiiremini naljalt ei saa. Loomulikult kiirendab teatud keskkond (loe: sõda, konflikt) protsessi, aga mitte oluliselt. Kuigi meil oli suurtükiväeüksus (105mm) ja väljaõppinud suurtükiväelased, siis 155mm FH-70 kasutuselevõtt kestis ikkagi sisuliselt 10 aastat. Alles 2015 aastal suutsime üheaegselt kõikidest torudest lasta. Miks enne ei suutnud? Lihtsalt ei olnud sellist hetke, kus kõik torud korraga rivis oleksid olnud. Milles probleem? Keeruline hüdraulika, vähe kogemusi, oma võimete ülehindamine ja relvasüsteemi keerukuse alahindamine.

[Mercurius]

Mulle meeldib rääkida rahast

Keegi ei väidagi, et peaksime laenurahaga ennast esimesel päeval lõhki ostma ja siis kukalt sügama (nagu leedukad...)

Väidame, et laenurahaga tuleks teostada kaitseeelarve hanke ja investeeringute osa.

Ehk siis kirvemeetodil näide:

Vanamoodi:
Kaitseelarve: 450M€ , 1/3; 1/3; 1/3 põhimõttel: pesonalikulud: 150M€; majandamiskulud: 150M€; hanke- ja investeeringukulud: 150M€.

Uutmoodi:
Kaitseeelarve: 450M€ omaraha + laenuraha põhimõttel: personalikulud: 225M€; majandamiskulud: 225M€; hanke- ja investeeringukulud: 225M€.

Ja nii igal aastal, kuniks mõistlik.

Hetke majandus-ja julgeolekuolukorras: raha odavneb - raud kallineb

Säästjad ostsid emissioonist 30-aastaseid võlakirju 0,45% tootlusega aasta baasil. Nii pikaks ajaks ei ole veel valitsus nõnda odavalt laenu saanud. Vaid kuu aega tagasi laenati valitsusele 30 aastaks raha 0,62% aasta baasil.

Aeg möödub väga kiiresti. 30 aasta eest olid veel Saksamaal Liitvabariik ja Saksa DV. 1986. sügisel võttis Saksamaa LV laenu kallimalt kui 6% aasta baasil. Saksamaade ühinemise järel 1990ndate algul tõusis inflatsioon 5 protsendini ja 30-aastase võlakirja tootlus kõikus 7,2-8,6% vahel, kirjutab Handelsblatt.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sa ... d=75180663

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles täna pärast keskpanga nõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil, et keskpank pikendab rahatrüki kestvust vähemalt 2017. aasta märtsini ning ostma hakatakse ka kohalike või piirkondlike omavalitsuste võlakirju. Võlakirjade kokkuostu mahud jäävad 60 miljardi euroni kuus, mis teeb kogumahu kasvuks 360 miljardit eurot.

http://majandus24.postimees.ee/v2/34228 ... ardi-votta

Eesti Pank on selle aasta märtsis alanud varaostuprogrammi ehk rahatrüki raames ostnud väärtpabereid kokku juba 1,13 miljadi euro väärtuses, selgub keskpanga koduleheküljelt. Kõige rohkem osteti võlakirju novembris (138 miljoni euro väärtuses), kõige vähem augustis (100 miljonit).

Kuna Eestis riigivõlakirju ei ole, siis on Eesti Pank ostnud peamiselt rahvusvaheliste institutsioonide poolt, eelkõige EFSFi (Kreeka ja teiste võlakirjas vaevelnud riikide päästmiseks moodustatud Euroopa Finantsstabiilsuse Fond) võlakirju. Lisaks on Eesti Pank ostnud ka Eleringi võlakirju – kokku 48 miljoni euro väärtuses.

http://majandus24.postimees.ee/v2/34276 ... rdit-eurot

[Kapten Trumm]

(Lääne)maailma kogemus on, et uue võime loomine võtab aega 10-15 aastat. Kiiremini naljalt ei saa. Loomulikult kiirendab teatud keskkond (loe: sõda, konflikt) protsessi, aga mitte oluliselt. Kuigi meil oli suurtükiväeüksus (105mm) ja väljaõppinud suurtükiväelased, siis 155mm FH-70 kasutuselevõtt kestis ikkagi sisuliselt 10 aastat. Alles 2015 aastal suutsime üheaegselt kõikidest torudest lasta. Miks enne ei suutnud? Lihtsalt ei olnud sellist hetke, kus kõik torud korraga rivis oleksid olnud. Milles probleem? Keeruline hüdraulika, vähe kogemusi, oma võimete ülehindamine ja relvasüsteemi keerukuse alahindamine.

Ja siis me räägime tõsimeeli maailma kõige keerulisemast kasutatud (st vigu andvatest) liikurhaubitsast kui õigest valikust......?
Need PzH-2000 imevõimed tulevadki vaid ja ainult ülimalt keeruka tehnika abil. Tema kasutamine võib vajada isegi vähem teadmisi, kuid kui midagi nihu läheb, siis ongi nihu.

Olen sellel teemal arvamust varem avaldanud ja Sinu käest võtta saanud - minumeelest puudub meil täielikult sõjaväe inseneeria ja tehnikueriala süsteemne tootmine, mis muutis ülimalt kriitiliseks (siin on sellest kuskil ka kirjutatud) paar veebeltehnikut, kes olid suutnud asja enamvähem selgeks endale saada. See seletab ka taolist piina peetud (st kulunud) keerukate relvadega, miskipärast arvan, et ilma BAE Hagglundsile kõva raha maksmata hakkab meil analoogne jant pihta ka muude asjadega. Lihtsalt pink on lühike ja antud valdkonnas samahea kui puudub (ja selle loomiseks pole ka suurt tehtud). Eestis ainuke sõjaväetehnika eriala on täna KSK-s õpetatav mereväe tehnikaohvitser - aga selleks on lihtne põhjus - laeval peab oma jamadega toime tulekuks olema kompetents pardal (pole võimalik merel mehhaanikuteenust osta), vastasel juhul on suur jama. Maaväes aga saab lohistada katkise masina aia äärde ja oodata paremaid aegu. Samal põhjusel, et pole hädavajadust rohkemat teha, need ajad venivad ja mida keerukamad asjad, seda rohkem venivad.

Kuidas oli võimalik, et 30 aastat tagasi juhtisid siin hävitajate lendu ajateenijatest seersandid, täna aga vähemalt kaadri allohvitserid (tegelikult ohvitserid). Seepärast, et eksisteeris süsteem, mis võimaldas küllalt keerukad kutsed teha igale vähegi haritumale poisile kiirelt selgeks (eks pikem teenistus soodustas kah). Mina arvan, et millestki taolisest pole meil pääsu, sest me lihtsalt ei jõua kõiki veoautojuhist keerukamaid tehnilisi ameteid kaadriga täita ning seda kaadrit ka koha peal kinni millegagi hoida. Täna on sellest olnud veel võimalik kõrvale hiilida, sest laiemas kasutuses pole meil seni olnud ühtegi tavamõistes keerukat relvasüsteemi (ka nimetatud FH-70 on, nagu nimigi ütleb, kõigest 70ndate tehnika).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

"TRUMPi-oleksoloogiaid" arendage nüüd edasi OLEKSOLOOGIA all..

[Martin Peeter]

Eks see eelarvedefitsiidiga riigi kulude finantseerimine ole natuke pikem ja mahukam teema, mille kohta loetakse ülikoolides kursuseid ning mille suhtes on erinevaid teooriad. See, mida kirjutas akf Mercurius, on tõesti üks variante, aga mitte ka ainuke. Tuleks arvestada, et ka riigi majandus kasvab ning koos SKT-ga võlataseme kasvatamine nüüd nii suur patt riigi maksevõime, tuleviku jms suhtes ei ole ning lõpuks on ka Eesti liikunud viimasel ajal seda teed, et sidunud lahti tulu ja kulu (n kütuseaktsiis). Võib-olla natuke demagoogiline argument on tõesti see, et meie võimsad liitlased, kellele me kaitseküsimustes väga loodame, käituvad oma finantspoliitikas nõnda aastakümneid ja pole Kreekat teinud. Mu eesmärgiks oli lihtsalt oma haridustausta najal teiste erialade meestele kinnitada, et "saab ja on võimalik" finantseerimist oluliselt suurendada, kui selleks peaks vajadus olema ning sellest saavad ka üldiselt hea haridusega riigi finantsistid suurepäraselt aru.
Sisuliselt taandub kõik ikka kõik samadele küsimustele:
1) mis on meie pikaajaline ohuhinnang ja kui usaldusväärne see on?
2) kas see on efektiivne raha kasutamine hinna ja saadava kvaliteedi suhte seisukohalt? Äkki on efektiivsemaid variante?

Ja nendele mõlemale küsimustele hästi vastata oskajaid on Eestis käputäis. Mina reakaitseliitlasena nende hulka ei kuulu. Miks ma aga antud teemal foorumis kirjutan, on see, et ma ei ole kindel, kas otsustusprotsesse ei varjuta mingid müüdid ja tabud (avalikkusele suunatud - "kas peame õpetajatelt ja pensionäridelt raha ära võtma?", "eelarvetasakaal on püha" või eliidi sisemüüdid - "julgeoleku tagamine on Välismini teema, sest KV on suure häda korral nagunii paari tunniga võitlusvõimetu ning sellega ei suuda me enesele oluliselt aega juurde osta, kui just väga ulmelisi summasid sinna mitte taguda"). Avalikkus nõuab võimalikult ausat lähenemist. Muidu hakatakse juhtimises kahtlema.

[Kapten Trumm]

Eesti selle probleemi sõnastas tabavalt Kunnas - Eestis lihtsalt teatud poliitika/ametnikkonna tasemel ei usuta, et Eesti suudaks end sõjaliselt Venemaa vastu kaitsta.
Selliseid arvamusi põhjustab nii lahja teadmiste tase kui ka üldine defetsionistlik meelelaad (näiteks enamik Riigikogust pole käinud ühegi riigi sõjaväes ega oma mingit sõjalist teadmist). Kaitseväes või KL-s teeninud mehed reeglina arvavad natuke paremini meie võimalustest. See tingib ka fenomeni, et poliitiline julgeolek ja liitlasteemad on meil ületähtsustatud (vaadake selle kinnituseks seda eesistumise teemat, mis tuleb uksest ja aknast) ning iseseisva, sõjalise kaitsevõime teemad alatähtsustatud (saite oma 2%, tahate pensionärid nüüd nälga jätta).

Mina usun küll, et Eesti on võimeline end sõjaliselt kaitsma - antagu vaid ressursse. Eesti mees on hea sõdur ja see on praktikas korduvalt tõestamist leidnud.

[andrus]

Eesti on võimeline end sõjaliselt kaitsma - antagu vaid ressursse

Kui küsitakse, kust resursse võtta, siis järgneb pea sügavale liiva sisse surumine: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 13#p474813

[Mercurius]

Eesti on võimeline end sõjaliselt kaitsma - antagu vaid ressursse

Kui küsitakse, kust resursse võtta, siis järgneb pea sügavale liiva sisse surumine: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 13#p474813

Eks neid ettepanekuid ole tehtud ka. Juba mu eelmine postitusest saaks 2%-st momentaalselt 3%.
Esimese hooga meenuvad:

Rääkides rahast on mulle siiamaani segaseks jäänud paar aspekti.

1. Me ketrame iga aasta läbi ajateenistuse 3000-4000 ajateenijat, samas moodustades nendest SA ainult kaks brigaadi. Eeldusel, et maakaitse on KL teema, siis on propotsioonid natukene paigast ära. Kas a) ajateenijaid on liiga palju või b) väljakoolitatud elavjõu sihipärane kasutamine on ebaefektiivne (80% reservist kasutamata või brigaadid väga kõrge jooksva elavjõukuluga).

Et siis
a) vähendades ajateenijate arvu, jääb raha üle relvastuse hankimiseks?
b) Tuleks väljaõpetatud reservi sihtotstarbelisemalt kasutada (kasvõi mobiliseerida KL-maakaitse üksustesse)?


Jutu jätkuks paar poliitilise taseme asja kah.
1. Miks ei või olla kaitseeelarve 2%SKP-st osaliselt "eelarvepõhine" mitte "kassapõhine". Ehk teisisõnu, miks me ei saa investeerida tuleviku kindluse teostamiseks tuleviku raha (laenu)? Analoog sõiduki liisimine 5 aastaks jooksvalt ostarveid tasudes. Võiks ju analoogse mudeliga 30-ks aastaks osta mõne relvasüsteemi. Halduskulud tuleb katta jooksvalt. Skeem aitaks üle saada suure investeeringu momentaalsest väljakäimisest.
2. Kui 2%SKP-st on tabu, siis miks me ei saa investeerida sisejulgeolekusse?
3. Miks peab olema tulumaks 21% kui sai elatud ka 26%-ga?
4. Miks ei võiks tööandja maksa töötajale keskmist palka RÕK-is olemise ajal? Milline on üldse tööandjate otsene panus ühiskonna turvalisuse tagamisel?

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=4935

Ettepanekud on tavaliselt esitatud mitte lõpliku tõena, vaid diskussiooni alustamiseks.

Esimese hooga tulevad näiteks meelde:

Pidev RÕK koos tasustatud RÕK puhkusega.
viewtopic.php?f=54&t=24795&p=357958&hilit=pidev#p357958

Sisejulgeoleku suurendamine
http://uudised.err.ee/v/eesti/cf416da8- ... da806b38d8

Sisejulgeolek - ajateenistuse läbimine Siseministeeriumi haldusalas (Sisekaitse operatiivrügement, päästevaldkond vms.)

KV reservist väljakukkujad suunata KL juurde (k.a. RÕK)

Ajateenijate toetuse ärakaotamise raames APC-de ostmine reservi.

Progamm KL-dule soomuse hulga suurendamiseks KL spetsiifikat arvestades.

Tsiviilkaitse suurendamisega seotud ettepanekud (ehitusseadus jne.)

Rahastuse suurendamine - laen

Rahastuse suurendamine - asjade ostmise asemel asjade liisimine olemasoleva eelarve raames - et saaks võimekused kiiremini kätte.

Relvaabi fokuseeritud lunimine - häbiväärne, kuid säästab paljude parimate poegade elu ja tervise.
Veiko Palm kirjutas:
Toetust on võimalik saada siis, kui sellest on kasu. Konkreetsele liitlasele, liitlastele laiemalt (NATO). Kes tahab teada sellest lähemalt, siis vaadake näiteks ERI rahastust USA poolt.


Mis mind aga viimasel ajal painab on see, et oleme julgeoleku valdkonnas sattunud enda loodud nõiaringi.
(valijad - valitsejad - professionaalid)

Natukene selgituseks:

Alustame sellest, et valijad usaldavad professionaale.
(KV, KL usaldusväärsus 78%, 71%)
http://www.postimees.ee/3182213/uuring- ... asteametit

Valijad annavad valitsejatele mandaadi professionaalide hinnagutele tuginedes.
M. Kiili: "Tugevast armeest: Sellise panustamisega kurnaksime oma ühiskonda."
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=e ... 229.2.6.7#
R. Terras: "Kaitsevägi on meil tugev"
http://www.mil.ee/et/uudised/8388/kaits ... id-ei-aita

Valitsejad realiseerivad valijate mandaati.
2%SKP + NATO = Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem.

Nõiaring sulgub sellega, et valitsejad kinnitavad ametisse professionaalid.


Kui asi läheb hapuks (valijad hakkavad surma saama), siis:
Valija küsib profesionaalilt- mehed mis juhtus, me ju usaldasime teid. Vastus - aga valitsejad seadsid tegutsemisraamid (2%SKP).
Valitsejad laiutavad käsi - nemad realiseerisid valija poolt antud valitsemismandaati.
Profesionaalid kiruvad valijaid, kes hapuks minemise võimalustega ei arvestanud.

Kes on see, kes suudab tekkinud nõiaringi murda?

Valijad ei suuda, sest professionaalid, keda ta usaldab, kinnitavad, et kõik on suurepärane.
Professionaalid ei suuda, sest nad on sunnitud tegutsema tööandja raamides (2%SKP ja töökohale määramine)
Valitsejad ei suuda, sest realiseerivad valijate mandaati.


Riigikaitse dissidendid? Vähe.
Uurimisasutused (k.a. RAND?) Natukene.
Liitlased? Võimalik.
Struktuurist lahkunud kõrgemad sõjaväelased? Ei ole välistatud.

See, kes hakkab julgeoleku nõiaringi murdma, on kohe vastuolus psüholoogilise kaitsega?


Kes on see, kes võtab enda kanda sõnumi - Kartaago peab langema - Rahastus peab suurenema.

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=3885

[Kapten Trumm]

Aga olete tähele pannud, kui änksa EKV SA struktuur on üleval juba mõnda aega Wikipedias
https://en.wikipedia.org/wiki/Estonian_ ... e_2015.png
Kuna Scouts on seal näidatud roomiksoomukitel, siis peab see leiutis üsna värske olema.

4 brigaadi, igaühel suurtükipataljon, õhutõrjepataljon, soomukid jne.
Mul läks kohe tuju paremaks, kahju, et pole reaalsus.

[Martin Peeter]

Uute võimete arendamisest. Kuidas grusiinid suutsid sõja eelõhtul siiski mingisuguse õhukaitse tekitada Bukide näol, mis sõjas üsnagi märkimisväärselt midagi korda suutsid saata. Päris tühja koha peale nad seda ei tekitanud ja õhukontrolli nende abil tagada ei suudetud, aga vähemalt hammustasid kuigivõrd ja kes teab, mis oleks selle võime puudumisel juhtunud. Sisuliselt ühe päeva neljast venelased eriti ei lennanud. Seda, miks venelased ikkagi Tbilisit ei hakanud võtma ja valitsust ei hakanud vahetama, me ei tea.

First, Georgia acquired a 9К37М1 Buk-M1 (SA-11) battalion of low- to high-altitude self-propelled SAM systems composed of three batteries (each battery includes two self-propelled launcher mounts and one self-propelled loader-launcher) from Ukraine in 2007. These were delivered together with 48 9М38М1 surface-to-air missiles.

According to subsequent internet reports from Ukraine, the Buk-M1 systems were delivered by sea to Georgia on June 7, 2007. In July 16, 2008, photos of Georgian Buk-M1 systems used during tactical training in Western Georgia dating from August 2007 appeared on the Internet. According to a Ukrainian source, on June 12, 2008, another battery of Buk-M1 systems was delivered to Georgia.

http://pvo.guns.ru/book/cast/georgia.htm

Muidugi ei osanud nad neid Bukke veel väga hästi kasutada, aga ... kui ei olnud kümmet aastat aega. Ja vastupidiselt selles (Vene allikas) väidetule, täielikult neid maha ei surutud.
Ka meie mured Putini režiimi kasvava agressiivsusega on tõenäoliselt 10 aasta pärast lahenduse saanud, kas nii või teistpidi ja selles mõttes on investeerimine võimetesse, mida saab kasutada alles 10 aasta pärast, tõesti praeguses olukorras küsitav rahakasutus.

[Kapten Trumm]

Gruusial oli oidu mitte visata last koos pesuveega üle parda ja nad hoidsid alles kaadrit, kes oli eri kohtades (nõuka süsteemse) õhutõrje alase korraliku väljaõppe ja omas praktilist kogemust. See, eelkõige tehniliste spetsialistide olemasolu seletabki, mis Ukraina vanad Bukid suudeti nii kiiresti lahingukorda saada ning nendest ka efektiivset tuld anda. Sedasorti "kaadrit" üritasid Sakasvili puhastused küll armeest minema lüüa, kuid õnneks oli neid piisavalt veel sõja alguses järgi, kes neid vene relvi kasutada oskasid.

Kui meile päkapikud tooks taolised relvad öösel pääsla värava taha, siis taolises ajaraamis millegi tegemiseks on ainus lootus tehak kampaania ja kutsuda teenistusse need spetsialistid, kes nõuka armees taolise asja väljaõpet said. Nullist seda teha võtab tänase seisuga tõesti 10 aastat.

[pagan]

Mulle meeldisid eelmise lehekülje postitused
Martin Peetrilt: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=5021
Mercuriuselt: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=5024
(Mercuriuse post peabki meeldima, link viib ju minu mõteteni. )

Aga kurb on kui küsimused, mis asjaosalisi vaevavad, jälle vastuseta jäävad. Tuleb siis järeldada, et pole midagi öelda.