Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Lemet]

Vabandust, oleks pidanud ise selle peale tulema. Vikerraadios sihuke saade jookseb, kus aeg-ajalt ka kaitseteemad jutuks.

http://vikerraadio.err.ee/l/reporteritund

[Roamless]

Ei teagi kuhu teemasse täpselt panna, aga 28 septembri "Autolehes" tehti proovi uue DAF LF-iga, mille omanikuks pidi olema "Kaitseliit" ehk siis on hangitud mingis koguses tuliuusi majandustegevuse veokeid lisaks Taanilt ostetud MAN-idele.
Teiseks pidi Kaitseliit soovima endale saada vanu politseisõidukeid, mis maha kantakse. Poleks idee vastu, kuid politsei sõidab tavaliselt oma autod nö "võiduka lõpuni", seega kas sealt on midagi asist saada ehk veel sõidukorras autosid politsei maha ei kipu kandma.

[Martin Peeter]

Reformierakonna ja strateegilise kommunikatsiooni häälekandja Postimehe juhtkiri nagu valmistaks avalikkust ette kaitsekulude tõusuks.

http://arvamus.postimees.ee/v2/3872197/ ... 1444765418

[alari]

Asi on planeeritavate muudatustega seotud http://pluss.postimees.ee/3872147/uus-s ... emel-luure Ajateenijate arvu suurendatakse, eriti naiste hulka, plaanitakse hankida iseliikuvad suurtükid, õhutõrjet, uav-sid, kaugmaa tt. Arendatakse luurevõimekust ja luuakse küberväejuhatus. Tanke ei hangita, kuna siia tulevad NATO üksused võtavad tankid kaasa.

See uudis vist pole ka siit läbi käinud
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75905387

Valitsus kinnitas täna riigikaitseliste sundkoormiste koondkava, mis hakkab esialgu sätestama, et millist vara ja millistel tingimustel saab riik kriisiolukorras eraisikutelt ja firmadelt sõjapidamiseks võõrandada.

[nimetu]

Reformierakonna ja strateegilise kommunikatsiooni häälekandja Postimehe juhtkiri nagu valmistaks avalikkust ette kaitsekulude tõusuks.

http://arvamus.postimees.ee/v2/3872197/ ... 1444765418

Ma loen siiski välja, et põhisõnum on:

kas praegustes oludes on ikka mõistlik hoida kokku diplomaatia arvel

Ehk siis pigem lobitöö välisministeeriumi rahastamiseks.

Ka mina loen sellest totakavõitu "juhtkirjast" välja vaid miski pidetu "diplomaatiapromo" ühes argliku katsetusega vahetuid kaitsekulutusi kahtluse alla seada
(by Borja)

[Chupacabra]

Uus suund: rohkem ajateenijaid ja tipptasemel luure

Riik loob järgmise kümne aasta vältel kaitseväkke küberväejuhatuse, soetab liikursuurtükid ja kasvatab hüppeliselt ajateenijate hulka. Palju kirgi kütnud plaan Eestile tankid osta on esialgu ootele pandud.

Nii selgub värskest riigikaitse arengukavast aastateks 2017–2026, mille üksikasju tutvustab kaitseministeerium täna avalikkusele.

Kui eelmises pikas arengukavas neli aastat tagasi võeti suund reaalse esmase kaitsevõime ehk kahe brigaadi loomisele ning maakaitsele ja soomusmanöövervõimele, siis nüüdse kavaga tahetakse kindlustada kõik need lülid, mis võivad takistada nimetatud osi ühise löögirusikana tegutsemast.

Üks arengukava põhilisi teese ongi, et riigile pole kasu poolikutest lahendustest, kus ühest üksusest on olemas vaid relvastus, teisest inimesed ja kolmandast taristu. Pingestunud rahvusvahelises olukorras peab kogu riigis paranema info kogumise, seiramise ja analüüsi võime.

Ühiskonda enim mõjutavad muutused puudutavad kindlasti ajateenistust. Kui viimased neli aastat on riik igal aastal kutsunud püssi alla vähemalt 3200 noort, siis järgmise kümnendi jooksul tõuseb uueks aastaseks alampiiriks 4000 ajateenijat.

Naised kõigisse väeosadesse

Otsus on tähelepanuväärne, sest mäletatavasti veel eelmise arengukava tutvustusel 2012. aastal pidi kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras nentima, et noorte tervislik seisund lubab ajateenistusse kutsuda üldse vaid 3200–3500 inimest. Ka kaitseväe instruktorid ja olmetingimused polnud pikka aega lihtsalt enamaks valmis.

Et noorte tervise märkimisväärset tugevnemist pole ette näha, eeldab plaan ajateenijate arvu tublisti kasvatada ilmselt tervet paketti uusi lahendusi. Kalevi pataljonis töötatakse juba välja uut ajateenistusväljaõpet. Pole välistatud, et taas vaadatakse üle ajateenijate tervisenõuded ning tuleb veelgi suurendada väeosade võimekust ajateenijaid välja õpetada, majutada ja varustada.

Üks koht, kust kaitseministeerium suurt tuge loodab, on naiste suurem kaasamine riigikaitsesse. Praegu võib kaitseressursside amet aastas teenistusse lubada umbes 40 neidu, sest nende väljaõpet ja majutust suudetakse korraldada üksnes Tapal ja Kuperjanovi pataljonis Võrus. Naisajateenijatele on seni suletud Viru ja Kalevi jalaväepataljoni, mereväe, Vahipataljoni, Logistikapataljoni ning Staabi- ja sidepataljoni uksed.

Nädal tagasi allkirjastas kaitseminister Hannes Hanso (SDE) määruse eelnõu, millega naisajateenijate aastane piirarv tõuseb 2018. aastaks 108-le ja naised saavad õiguse teenida kõigis väeosades, kus mehedki. Hanso lõppeesmärk on aga naiste ajateenistusse võtmise aastane lagi tulevikus üldse kaotada.

Kõik need otsused peavad aitama täita teist olulist punkti värskes riigikaitse arengukavas: kasvatada kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri praeguselt 21 000 võitlejalt enam kui 25 000le.

Sealjuures paisub tuntavalt just 2. jalaväebrigaad, kuhu peaks lisanduma jalaväepataljon ja suurtükipataljon ning paranema õhutõrjevõimekus.

Viies maakaitseringkonnas territoriaalkaitse eest vastutav Kaitseliit peaks saama veel enam õigusi ja vastutust. Kaitseväe sõjaaja struktuur suureneb 1500 Kaitseliidus väljaõpetatud inimese võrra.

Ka 1. jalaväebrigaadi arendamisega tugeva löögijõuga soomusbrigaadiks minnakse edasi, sest äsja endale esimesed soomustatud lahingumasinad CV9035 saanud brigaad vajab SISU soomukite kõrval järgmisena ilmselt liikursuurtükke. Samuti 4–8-kilomeetrise laskeulatusega pikamaa tankitõrjekomplekse. Tankid on aga jäänud tagaplaanile.

Põhjust, miks Eesti tankipataljoni loomist esialgu ette ei võta, tasub otsida tänavu juulis toimunud NATO Varssavi tippkohtumiselt.

Seal langetatud otsusest tulenevalt saadab allianss 2017. aasta kevadest tähtajatult Eestisse 800–1200-mehelise pataljoni lahingugrupi, mis moodustatakse Ühendkuningriigi, Taani ja Prantsusmaa sõduritest ning soomustehnikast, sealhulgas tõenäoliselt tankidest. Kui palju neid meie maile tuleb, pole veel teada, ent käsuahel, kuidas kriisi või sõja korral tegutsema hakatakse, on praeguseks juba kokku lepitud.

Lisaks saadab USA NATO kirdeserva turvamiseks omalt poolt soomusbrigaadi Eestist mitte kaugele, Poolasse. Et viimane hakkab tulevast aastast suure tõenäosusega osalema õppustel ka Baltimaades, peaksid tankid saama keskpolügoonil küllalt tavaliseks nähtuseks.

Nii ei arvagi Sakala tänava kaitseplaneerijad praegu, et 400–500 miljoni euro suuruse aastase kaitse-eelarvega Eestil tasuks endale niipea tanke ostma hakata. Need tähendaks kohest suurt püsikulu, ent kaitsevägi on juba praeguste võimekuste alalhoidmisega jõudnud kriitilise piiri lähedale. Pigem tuleb keskenduda nende võimekuste suurendamisele, mille olemasolu NATO oma otsuste langetamiseks või kaitseplaani elluviimiseks hädasti vajab.

Eeskätt vaatavad NATO kindralid muidugi Eesti luure poole ning ka arengukavas panustatakse sellesse kümne aasta jooksul tugevalt. Mida täpselt ostma hakatakse, on ja jääb saladuseks, ent juba on selgunud, et mõlemad jalaväebrigaadid peaksid 2020. aastaks saama arenenud armeedele kohased mehitamata luurelennukid ehk UAVd.

Keskne situatsioonikeskus

Ka kübervaldkonnas oodatakse Eestilt nüüd juhtohjade haaramist. Arengukavas on kirjas otsus asutada kaitseväes viienda väeliigina küberväejuhatus, mis loob Eestile sõjaliste küberoperatsioonide võime ehk teisisõnu oskuse rünnete tõkestamise kõrval ka vastu rünnata.

Ameerika Ühendriikides asutati küberväejuhatus samadel eesmärkidel 2010. aastal ja sellel on tulnud rinda pista näiteks terrorirühmituse ISIS katsetega veebivõrke kahjustada või üle võtta. Oma riiklikku küberväejuhatust loob praegu ka Saksamaa.

Arengukavale eelnenud ohuhinnangud näitasid, et oma eesmärkide saavutamiseks võib agressor võtta kõrvuti kasutusele sõjalised ja mittesõjalised meetodid, alustades propagandarünnakuga sotsiaalmeedias ning lõpetades sabotaažiga, jättes linnad pimedusse või kaotada kogu riigis mobiililevi.

Et kriisiolukordi paremini hallata, on riigis kavas luua keskne situatsioonikeskus ja töötada välja mudelid, kuidas peamised riigiasutused saaksid ka ründe korral kusagil mujal ikkagi edasi tegutseda.

Ka panustatakse järgmise kümne aasta jooksul tsiviiltegevustesse, mille eesmärk on vältida sõjalisi kriise. Juttu pole mitte üksnes sõjaohust, sest paranema peaks näiteks ka politsei üleriigiline kiirreageerimisvõime.

Edit: Artikli juures on veel selline rida:

TANKIDE JA KESKMAA-ÕHUTÕRJEKOMPLEKSIDE OST LÜKKUB EDASI

[Gideonic]

Ma loodan, et see ajateenistuse ümberkorraldamine tähendab vähemalt seda, et neid hakatakse ka aasta lõikes ühtlasemalt sisse võtma. Millegipärast siiski kahtlen selles, sest nii suurt ümberkorraldust oleks ilmselt mainitud eraldi.

[Mercurius]

Ma ei saa aru, mida annab meile lihtsalt rohkem ajateenijaid/aastas? Suurema reservi kahe brigaadi mehitamiseks? Iseasi oleks muidugi see, kui me suudaks lisaajateenijate näol katta suht õhukest reageerimisvõimekust suveperioodil.

[nimetu]

Kui tahetakse 2. brigaadi juurde täiendavat jalaväe ning suurtüki pataljoni luua, siis on ilmselt rohkem ajateenijaid vaja.

[Kapten Trumm]

Ajateenijate arvukuse suurendamine on kindlasti vajalik ja tore - ainult mina ei näe siin miskipärast samatähtsat (ja mitte vähem odavat) tegevust
-tõhustatakse reservväe toimimist ja suurendatakse reaalselt riigikaitses osalevate reservväelaste protsenti (näiteks 20% võrra).
See, et meil kutsutakse õppekogunemisele 2 meest ühe koha täitmiseks, on tegelikult karm ressursside raiskamine.

[a11]

Hanso lõppeesmärgiks on siis naiste ajateenistusse võtmise aastane lagi üldse kaotada.
Nii võib juhtuda, et hakatakse naistele eraldi kasarmuid ehitama, aga relvastuse hankimine lükkub rahapuudusel taas kaugemasse tulevikku.

[TTA]

Hanso lõppeesmärgiks on siis naiste ajateenistusse võtmise aastane lagi üldse kaotada.
Nii võib juhtuda, et hakatakse naistele eraldi kasarmuid ehitama, aga relvastuse hankimine lükkub rahapuudusel taas kaugemasse tulevikku.

Kui tahta 4000 ajateenijat võtta siis peab vist niigi uued kasarmud ehitama. Aga eraldi naiste jaoks kasarmu ehitamise vajadus otseselt puudub. Kui naiste protsent ajateenistuses kasvab piisavalt suureks saab neile juba mõnes olemasolevas kasarmus oma tiiva/korruse eraldada.

[Kapten Trumm]

Norras elavad nais-ajateenijad samas meeskonnaruumis, mis mehed. Lihtsalt WC on eraldi ja pesuruum kas eraldi või on kindel aeg, mil see naiste päralt on.
Naised ise muideks ei soovinud mingeid eraldi ruume või asju. Eraldi kasarmud naistele on selge liialdus.

Üks asutus, kes selle "naisteprobleemiga" teistest rohkem praktikat omab, on Lahingukool, tänu VROK kursustele, kus osaleb rohkelt naisi (rohkem kui nt kaadrile mõeldud kursustel). Kui nad veel vanas kohas olid, siis olid seal ka naised samas kasarmuruumis, kapid olid lihtsalt vahepeal. Kui ruumi rohkem oli, siis anti kõrval teine magamisruum.
Aga mingit eraldi hoonet või kasarmut küll seal polnud. Dushiruum oli eraldi ja WC kah. Metsas oldi telgis jagude kaupa nagu ikka. Ekstra naiskaadrit polnud, kaader oli nagu tavaliselt üksuse peale.

Üldiselt on selle naiste teemaga liiga palju tarbetut vahtu, kes on motiveeritud tulema ja tegema, see teeb, need eraldi kasarmud ja värgid - pseudoprobleemid.
Võib-olla mingite 18-a pubekatega on mingid distsiplinaarteema, aga nt 25. a vanuses küll mingeid naiste-meeste probleeme ei teki.

Kui tahta 4000 ajateenijat võtta siis peab vist niigi uued kasarmud ehitama

Enam on vaja üle vaadata tervisenõuded ja/või tervisekontrolli praktikad ja olla paindlikum tervise järgi teenistusvõimaluste leidmisel - inimesi meil ju on.

[Martin Peeter]

On muidugi palju asju, mis on salajased ja mida me ei tea. Seepärast ei kipu kritiseerima. Aga suund ajateenijate arvu suurendamisele oluliste võimelünkade säilitamise tingimustes? Mida meil praegu rohkem vaja oleks, kas keskmaa õhutõrjet või iga aasta 800 reservisti rohkem välja õpetada? Kas meie sõjaaja armee on liiga väike või pigem halvasti relvastatud? Kui muidugi eksisteerib kusagil kokkulepe, et kohe saabuvad meile need küsitud Patrioti patareid ja liitlaste tankipataljon, siis on teine asi. Aga seda me ei tea ega saagi teada. Kas algdokument on juba kusagil üleval?

[Tommi]

Milleks tõsta ajateenijate arvu, kui meil pole isegi praegusele reservile piisavalt varustust? Selle asemel, et tõsta mingit numbrit paberil, peaks tõstma ajateenijate ja reservistide kvaliteeti.

Hanso sõnul tähendab minimaalse keskmaa õhutõrjevõime saavutamine 12 seadeldise ning kokku 24 raketi hankimist. «See tähendaks Eesti puhul kaitsekulutuste taseme tõusmist 0,2 protsendi võrra,» märkis Hanso ja lisas, et sel juhul oleks võimalik kaitsta kahte piirkonda või kahte objekti.

http://www.postimees.ee/3873089/video-t ... ja-vaevaga

Kulutused tõusidki umbes 0,2 protsenti. Ainult, et moodsa keskmaa õhutõrje asemel saime lääne turistid...